Jeremija 5:1–31
5 Käige läbi Jeruusalemma tänavad,vaadake ja pange tähele,otsige väljakutelt!Kui leiate ühegi, kes tegutseb õiglaselt+ja toimib ustavalt,siis ma andestan sellele linnale.
2 Kui nad ka ütlevad: „Nii tõesti, kui Jehoova elab!”,vannuvad nad ikkagi valet.+
3 Oo, Jehoova, eks otsi su silmad ustavust?+Sa lõid neid, aga see ei mõjunud neile.Sa hävitasid nad, aga nad ei võtnud manitsust kuulda.+Nad tegid oma palged kaljust kõvemaks+ja keeldusid pöördumast.+
4 Siis ma mõtlesin: „Need on tühised inimesed.Nad käituvad rumalalt, sest nad ei tunne Jehoova teed,oma Jumala seadust.
5 Ma lähen ülikute juurde ja räägin nendega,nemad peaksid ju panema tähele Jehoova teed,oma Jumala seadust.+Aga nad kõik on murdnud ikke,kiskunud katki köidikud.”
6 Seepärast ründab neid metsa lõvi,murrab kõrbetasandiku huntja nende linnade lähedal luurab leopard.Igaüks, kes sealt väljub, kistakse tükkideks.Sest nende üleastumisi on palju,nende truudusetuid tegusid rohkesti.+
7 Kuidas ma saan sulle seda andestada?Su pojad on mu hüljanud,nad vannuvad selle juures, kes pole tegelikult Jumal.+Mina andsin neile kõik, mida nad vajasid,nemad aga rikkusid üha abielu,kogunesid lõbunaise majja.
8 Nad on kui tiirased, kiimas hobused,igaüks hirnub teise mehe naise järele.+
9 „Kas ei peaks ma neilt selle kõige pärast aru nõudma?” küsib Jehoova.„Kas ei peaks ma sellisele rahvale kätte maksma?”+
10 „Rünnake tema viinamäeastanguid ja laastage neid,kuid ärge hävitage täielikult.+Rebige ära tema laiuvad võsud,sest need ei kuulu Jehoovale.
11 Nii Iisraeli sugu kui ka Juuda suguon mu reetnud,” lausub Jehoova.+
12 „Nad on salanud Jehoova ja ütlevad:„Ta ei tee midagi.*+Ei taba meid õnnetus,ei näe me mõõka ega nälga.”+
13 Prohvetid on tuult täis,nende suus pole sõna*.Saagu neist samasugune tühisus!”
14 Seepärast ütleb Jehoova, vägede Jumal:„Kuna nad nii räägivad,siis teen ma oma sõnad sinu suus tuleks+ja see rahvas saab halgudeks,tuli neelab nad.”+
15 „Oh, Iisraeli sugu, ma toon su kallale rahva kaugelt maalt,”+ lausub Jehoova.„See on vastupidav rahvas,muistne rahvas,rahvas, kelle keelt sa ei oskaja kelle juttu sa ei mõista.+
16 Nende nooletupp on nagu lahtine haud,nad kõik on sõjamehed.
17 Nad neelavad teie vilja ja leiva,+pojad ja tütred,lambad ja veised,viinapuud ja viigipuud.Nad hävitavad mõõgaga teie kindlustatud linnad, millele te loodate.”
18 „Kuid isegi mitte neil päevil ei hävita ma teid täielikult,” lausub Jehoova.+
19 „Kui küsitakse: „Miks on Jehoova, meie Jumal, seda kõike meile teinud?”, siis vasta: „Nii nagu te hülgasite minu ja hakkasite omal maal teenima võõrast jumalat, nii peate teenima võõraid maal, mis pole teie oma.””+
20 Rääkige Jaakobi sooleja kuulutage Juudas:
21 „Kuula nüüd, sa rumal ja mõistmatu rahvas,+kellel on silmad, aga kes ei näe,+kellel on kõrvad, aga kes ei kuule.+
22 Kas te ei karda mind, küsib Jehoova.Kas te ei värise mu ees?Mina olen pannud liiva merele piiriks,püsivaks ja ületamatuks seaduseks.Lained pekslevad, kuid ei saa võimust,möllavad, kuid ei pääse üle piiri.+
23 Aga sellel rahval on tõrges ja mässuline süda.Nad on taganenud ja käivad oma teed.+
24 Nad ei mõtle oma südames:„Kartkem Jehoovat, meie Jumalat,kes annab vihmasaju omal ajal,nii sügisese kui ka kevadise vihma,kes tagab meile määratud lõikusnädalad.”+
25 Oma süütegude tõttu pole teil enam seda kõike,oma pattude tõttu olete jäänud ilma heast.+
26 Sest minu rahva hulgas on jumalatuid.Nad varitsevad, olles küürakil nagu linnupüüdjad.Nad seavad surmalõksu,püüavad inimesi.
27 Otsekui puur on täis linde,nii on nende majad täis pettust.+See on aidanud neil saada mõjukaks ja rikkaks.
28 Nad on läinud lihavaks ja nende nahk on sile.Neis pulbitseb kurjus.Nad ei kaitse isata last kohtuasjas,+vaid ajavad taga omakasu.Nad keelduvad vaestele õigust mõistmast.”+
29 „Kas ei peaks ma neilt selle kõige pärast aru nõudma?” küsib Jehoova.„Kas ei peaks ma sellisele rahvale kätte maksma?
30 Sel maal sünnib midagi kohutavat ja jubedat:
31 prohvetid kuulutavad valet+ja preestrid võimutsevad.Ja mu rahvale see meeldib.+Mida te aga siis teete, kui tuleb lõpp?”