Ilmutus 10:1–11

10  Ma nägin taevast laskuvat veel üht tugevat inglit, kes oli riietatud pilvesse. Tema pea kohal oli vikerkaar, tema nägu oli nagu päike+ ja tema jalad olid nagu tulesambad  ning tal oli käes väike lahtirullitud rullraamat. Ta asetas oma parema jala mere peale, vasaku jala aga maa peale  ning ta hüüdis valju häälega, justkui möirgaks lõvi.+ Kui ta hüüdis, siis rääkisid seitse kõuekõminat.+  Kui need seitse kõuekõminat rääkisid, tahtsin ma kirjutama hakata, ent kuulsin taevast üht häält+ ütlevat: „Hoia salajas seda,* mida seitse kõuekõminat rääkisid, ja ära kirjuta seda üles!”  Ingel, keda ma nägin seismas mere ja maa peal, tõstis parema käe taeva poole  ja vandus selle nimel, kes elab igavesest ajast igavesti,+ kes on loonud taeva, maa ja mere ning kõik, mis neis on:+ „Ootamise aeg on läbi.  Neil päevil, kui seitsmes ingel+ valmistub trompetit puhuma,+ saab teoks püha saladus,+ mida Jumal on kuulutanud hea sõnumina oma orjadele, prohvetitele.”+  Ma kuulsin taas taevast häält+ ja see ütles mulle: „Mine võta avatud rullraamat ingli käest, kes seisab mere ja maa peal.”+  Ma läksin ingli juurde ja palusin, et ta annaks mulle selle väikse rullraamatu. Ta ütles mulle: „Võta see ja söö ära!+ Su kõhus on see kibe, aga su suus on see magus nagu mesi.” 10  Ma võtsin ingli käest väikse rullraamatu ja sõin selle ära.+ See oli mu suus magus nagu mesi,+ aga kui ma olin selle ära söönud, läks mul kõhus kibedaks. 11  Siis öeldi mulle: „Sa pead taas prohvetlikult rääkima hõimudest, rahvastest, keeltest ja paljudest kuningatest.”

Allmärkused

Sõna-sõnalt „pane pitseriga kinni see”.

Kommentaarid

Pildid ja videod