Esra 9:1–15

9  Pärast seda tulid peamehed minu juurde ja ütlesid: „Iisraeli rahvas ning preestrid ja leviidid ei ole eraldunud ümberkaudsete maade rahvastest — kaananlastest, hettidest, perislastest, jebuuslastest, ammonlastest, moabiitidest, egiptlastest+ ja emorlastest+ — ega ole hüljanud nende jäledaid kombeid.+  Nad on võtnud nende tütreist endile ja oma poegadele naisi.+ Nemad, püha rahvas,+ on segunenud ümberkaudsete maade rahvastega,+ ning peamehed ja asevalitsejad on selles truudusemurdmises esimesed olnud.”  Niipea kui ma sellest kuulsin, käristasin ma oma alusrõiva ja pealisrõiva lõhki, katkusin juukseid ja habet ning jäin vapustatult istuma.  Kui ma seal õhtuse roaohvri+ toomiseni niimoodi vapustatult istusin, kogunesid pagendatute truudusetuse pärast minu ümber kõik need, kes tundsid aukartust Iisraeli Jumala sõnade ees.  Õhtuse roaohvri ajal,+ pärast seda kui olin alandunud, tõusin ma lõhkikäristatud rõivais püsti. Seejärel langesin ma põlvili, sirutasin käed oma Jumala Jehoova poole  ja laususin: „Oh, mu Jumal! Mul on nii häbi ja piinlik tõsta oma silmi sinu poole, mu Jumal, sest meie patud on tõusnud üle meie pea ning meie süü ulatub taevani.+  Meie esiisade päevist kuni tänaseni on lasunud meil suur süü.+ Meie pattude pärast on antud meid, meie kuningaid ja preestreid teiste maade kuningate kätte, nii et me oleme saanud tunda mõõka+ ning oleme olnud vangis,+ riisutavad+ ja häbistatavad, nagu me oleme praegugi.+  Aga nüüd oleme üürikeseks ajaks saanud tunda meie Jumala Jehoova soosingut: ta on jätnud meile pääsenuid ja andnud meile turvapaiga oma pühas paigas,+ et panna meie silmad särama. Oh, Jumal, elusta meid veidigi meie orjuses!  Ehkki me oleme orjad,+ pole meie Jumal meid meie orjuses hüljanud, vaid on osutanud meile Pärsia kuningate+ ees oma truud armastust, et elustada meid meie Jumala koja+ taastamiseks ja selle varemeist ülesehitamiseks ning et anda meile kaitsev kivimüür Juudas ja Jeruusalemmas. 10  Aga mida on meil nüüd selle peale öelda, oh, meie Jumal? Me oleme ju hüljanud su käsud, 11  mis sa oled andnud meile oma prohvetite kaudu, öeldes: „Maa, mida te lähete oma valdusse võtma, on ebapuhas, sest sealsed rahvad on oma jäledate kommete tõttu ebapuhtad ja nad on oma ebapuhtusega täitnud selle maa otsast otsani.+ 12  Ärge siis andke oma tütreid nende poegadele ja nende tütreid ärge võtke oma poegadele!+ Ärge mitte kunagi tegutsege nende rahu ega heaolu hüvanguks,+ et te võiksite saada tugevaks ja süüa head, mida see maa pakub, ning võtta see maa oma valdusse, et see jääks teie poegadele igaveseks ajaks.” 13  Ja kas pärast seda kõike, mis meid on tabanud meie halbade tegude ja suure süü tõttu+ — sest sina, meie Jumal, ei ole meid meie pattude eest täie rangusega karistanud, vaid oled jätnud meile pääsenuid+ —, 14  peaksime jälle su käskudest üle astuma ja sõlmima abielusid rahvastega, kes teevad neid jäledusi?+ Eks vihasta sa siis meie peale sedavõrd, et hävitad meid täielikult ja mitte keegi ei pääse ega jää ellu? 15  Oo, Jehoova, Iisraeli Jumal, sina oled õige,+ ja sellepärast me oleme tänaseni elus. Siin me nüüd oleme sinu ees oma süüga, kuigi sellise süü tõttu poleks kellelgi võimalik sinu ees seista.”+

Allmärkused

Kommentaarid

Pildid ja videod