Apostlite teod 8:1–40

8  Saulus oli Stefanose tapmise poolt.+ Sellest päevast peale hakati Jeruusalemma kogudust ägedalt taga kiusama. Kõik jüngrid peale apostlite hajusid üle kogu Juudamaa ja Samaaria.+ 2  Jumalakartlikud mehed matsid Stefanose ja leinasid teda väga. 3  Saulus hakkas koguduse kallal raevutsema. Ta tungis ühte majja teise järel, tiris välja nii mehi kui ka naisi ning lasi nad vangi panna.+ 4  Need, kes olid laiali hajunud, käisid maa läbi ja kuulutasid Jumala sõna*.+ 5  Filippus+ läks alla Samaaria linna+ ja hakkas seal Kristusest rääkima. 6  Rahvas jälgis hoolega* seda, mida Filippus rääkis, ja imesid*, mida ta tegi. 7  Seal oli palju selliseid, kes olid rüvedate vaimude võimuses. Rüvedad vaimud karjusid valju häälega ning tulid neist välja.+ Peale selle said paljud halvatud ja jalust vigased terveks. 8  Seepärast valitses linnas suur rõõm. 9  Selles linnas oli mees nimega Siimon, kes tegeles maagiaga ja pani sellega Samaaria rahvast imestama, ning ta ütles end kellegi suure olevat. 10  Teda panid tähele kõik, kõige pisemast kõige suuremani, ja ütlesid: „Seda meest kutsutakse Jumala väeks, suureks väeks.” 11  Kuna ta oli neid oma maagiaga hämmastanud, olid nad teda uskunud juba mõnda aega. 12  Aga kui Filippus kuulutas neile head sõnumit Jumala kuningriigist*+ ja Jeesus Kristuse nimest, hakkasid nad teda uskuma ning nii mehed kui ka naised lasid end ristida.+ 13  Ka Siimon sai usklikuks. Ta jäi pärast ristimist Filippuse juurde ning oli hämmastunud, nähes imesid ja vägevaid tegusid. 14  Kui Jeruusalemmas olevad apostlid kuulsid, et Samaaria on Jumala sõna vastu võtnud,+ saatsid nad sinna Peetruse ja Johannese. 15  Need läksid alla samaarlaste juurde ja palvetasid nende eest, et need saaksid püha vaimu,+ 16  sest püha vaim polnud veel langenud kellegi peale nende seast, nad olid üksnes ristitud oma isanda Jeesuse nimesse.+ 17  Siis panid apostlid käed nende peale+ ja need said* püha vaimu. 18  Kui Siimon nägi, et apostlite käte pealepanemise kaudu antakse püha vaimu, pakkus ta neile raha 19  ja ütles: „Andke ka mulle see võime, et igaüks, kelle peale ma käed panen, saaks püha vaimu.” 20  Peetrus vastas talle: „Hävigu su hõbe koos sinuga, sest sa tahad saada raha eest kinki, mida Jumal annab tasuta!+ 21  Sul ei ole mingit osa selles asjas, sest su süda pole siiras Jumala ees. 22  Seepärast kahetse oma kurjust ja anu Jehoovat, et kui võimalik, su südame kuri kavatsus sulle andeks antaks, 23  sest ma näen, et su süda on täis kibedat mürki ja et sa oled patu orjuses*.” 24  Siimon ütles seepeale: „Anuge minu pärast Jehoovat, et mu peale ei tuleks midagi sellist, mida te olete öelnud.” 25  Kui nad olid Jehoova sõnast põhjalikult* tunnistust andnud ja rääkinud, läksid nad tagasi Jeruusalemma ja teel sinna kuulutasid head sõnumit paljudes samaarlaste külades.+ 26  Jehoova ingel+ ütles Filippusele: „Mine lõuna poole sellele teele, mis läheb Jeruusalemmast alla Gazasse.” (See on kõrbetee.) 27  Seepeale ta läks ning nägi seal ühte Etioopia õukonnaametnikku, etiooplaste kuningannale, kandakele, alluvat võimukandjat, kes vastutas kogu tema vara eest. See oli käinud Jeruusalemmas Jumalat kummardamas.+ 28  Ta oli nüüd tagasiteel, istus oma kaarikus ja luges kuuldavalt prohvet Jesaja raamatut. 29  Püha vaim ütles Filippusele: „Mine selle kaariku juurde.” 30  Filippus jooksis selle kõrvale* ning kuulis, et ta loeb prohvet Jesaja raamatut, ja küsis: „Kas sa saad aru sellest, mida sa loed?” 31  Tema ütles: „Kuidas ma võin aru saada, kui keegi mind ei õpeta*?” Ta palus Filippusel peale tulla ja enda kõrvale istuda. 32  Pühakirja lõik, mida ta luges, oli see: „Ta viidi tapale nagu lammas.+ Otsekui tall on pügaja käes vait, nii ei avanud ta suud.+ 33  Tema alandamise ajal jäeti ta ilma õiglasest kohtumõistmisest.+ Kes räägib tema põlvnemise üksikasjadest? Tema elu võetakse ära maa pealt.”+ 34  Seepeale küsis õukonnaametnik Filippuselt: „Ütle palun, kellest prohvet räägib? Kas endast või kellestki teisest?” 35  Filippus hakkas rääkima ja sellest kirjakohast alustades kuulutas temale head sõnumit Jeesusest. 36  Kui nad mööda teed edasi sõitsid, jõudsid nad ühe veekogu äärde ja õukonnaametnik ütles: „Näe, vesi! Mis takistab, et mind ei võiks ristida?” 37  --- 38  Ta käskis kaariku peatada ja nii Filippus kui ka õukonnaametnik astusid vette* ning Filippus ristis tema. 39  Kui nad olid veest välja tulnud, juhtis Jehoova vaim Filippuse sealt kiiresti ära ja õukonnaametnik ei näinud teda enam, kuid ta jätkas rõõmuga oma teekonda. 40  Filippus aga läks Asdodisse* ja kuulutas head sõnumit kõigis linnades, kuni jõudis Kaisareasse.+

Allmärkused

^ Võib tõlkida ka „Jumala sõna head sõnumit”.
^ Võib tõlkida ka „tunnustähti”.
^ Võib tõlkida ka „nagu üks mees”.
^ Võib tõlkida ka „kuningavalitsusest”.
^ Võib tõlkida ka „hakkasid saama”.
^ Võib tõlkida ka „ülekohtu köidikus”.
^ Võib tõlkida ka „laialdaselt”.
^ Võib tõlkida ka „kõrval”.
^ Võib tõlkida ka „ei juhata”.
^ Sõna-sõnalt „läksid alla vette”.
^ Sõna-sõnalt „leiti Asdodist”.

Kommentaarid

Filippus. Tekstis Ap 8:1 öeldakse: „Kõik jüngrid peale apostlite hajusid üle kogu Juudamaa ja Samaaria.” Järelikult siin mainitud Filippus ei ole apostel Filippus. (Mt 10:3; Ap 1:13.) Paistab, et ta on hoopis üks seitsmest mehest, kes määrati korraldama igapäevast toidujagamist kreeka ja heebrea keelt kõnelevatele leskedele. (Ap 6:1–6.) Pärast 8. peatükki on teda mainitud ainult korra, tekstis Ap 21:8, kus teda nimetatakse hea sõnumi kuulutajaks. (Vt Ap 21:8 kommentaari.)

Samaaria linna. Teine võimalik tähendus mõne käsikirja järgi: „ühte Samaaria linna”. Siin mõeldakse ilmselt Samaaria piirkonna pealinna. Samaaria oli kümnest suguharust koosneva Iisraeli kuningriigi pealinn, kuni assüürlased selle aastal 740 e.m.a vallutasid. Samaariaks nimetati ka kogu selle riigi territooriumit ning hiljem Rooma impeeriumi piirkonda Galilea ja Juudamaa vahel. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Samaaria”.) Samaaria linn oli alles veel Rooma aegadelgi. Herodes Suur tegi seal palju ümberehitusi ja nimetas selle keiser Augustuse auks Sebasteks. Sebaste on ladina nime Augustus kreekapärane naissoost vorm. Selle linna praegune araabia nimi on Sebastije. (Vt lisa B10.)

Samaaria on Jumala sõna vastu võtnud. Pärast seda, kui Jeesus oli rääkinud Samaaria naisega, hakkasid paljud samaarlased Jeesusesse uskuma. (Joh 4:27–42.) Võib-olla just tänu sellele võtsid samaarlased hea meelega Filippust kuulda. (Ap 8:1, 5–8, 14–17.)

Siimon ... pakkus ... neile raha. Selle piiblitegelase nimest on tulnud sõna „simoonia”, mis tähendab vaimulikuametiga hangeldamist. Salmidest Ap 8:19–23 on näha, et kristlased ei tohiks taotleda mingit ametit koguduses raha ega teenete eest. (1Pe 5:1–3.)

anu Jehoovat. Kreeka verbi, mis on tõlgitud vastega „anuma”, kasutatakse Septuagintas seoses Jehoovale esitatavate palvetega. Paljudes neis kohtades on heebreakeelses algtekstis Jumala nimi. (1Mo 25:21; 2Mo 32:11; 5Mo 3:23; 1Ku 8:59; 13:6.) Kuigi seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on siin salmis sõnad tu kyríu (isand, issand), on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. (Vt lisa C1 ja lisa C3 sissejuhatust; Ap 8:22.) Kreeka sõnade kohta, mille vasteks on „anuma” ja „anumine”, vt lisainfot Ap 4:31 kommentaarist.

kibedat mürki. Sõna-sõnalt „kibedat sappi”. Kreeka sõna cholé tähendab sõna otseses mõttes sappi. Sapp on kibe kollakas või rohekas seedenõre, mida toodab maks. Ülekantud tähenduses kasutatakse seda millegi kibeda või mürgise kohta. (Vt Mt 27:34 kommentaari.)

Anuge minu pärast Jehoovat. Vt Ap 8:22 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Ap 8:24.

Jehoova sõnast. See väljend on pärit piibli heebreakeelsest osast. Heebreakeelses algtekstis koosneb see heebrea vastest sõnale „sõna” ja tetragrammist. Vastav heebrea väljend esineb umbes 200 salmis. (Nt 2Sa 12:9; 24:11; 2Ku 7:1; 20:16; 24:2; Jes 1:10; 2:3; 28:14; 38:4; Jer 1:4; 2:4; Hes 1:3; 6:1; Ho 1:1; Mi 1:1; Sak 9:1.) See väljend esineb ka ühes varases Septuaginta käsikirjas, kirjakohas Sak 9:1. See pärgamendirull leiti Nahal Heverist, mis asub Iisraelis Juuda kõrbes Surnumere lähedal, ja see on dateeritud vahemikku 50 e.m.a – 50 m.a.j. Selles tekstis järgneb kreeka sõnale lógos Jumala nimi, mis on kirjutatud vanaheebrea tähtedega (). Kuigi paljudes kreekakeelsetes käsikirjades on tekstis Ap 8:25 fraas ton lógon tu kyríu (Issanda sõnast), on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 8:25.)

Etioopia. Muistne Etioopia asus Egiptusest lõuna pool. Kreeka vaste nimele Etioopia on Aithiopía ja selle tähendus on „päevitunud nägude maa”. Heebrealased nimetasid seda maad Kuusiks ning see hõlmas territooriumit, mis tänapäeval jääb Lõuna-Egiptuse ja Sudaani aladele. Septuagintas on heebrea nimi Kuus tõlgitud peaaegu kõigis kohtades vastega Etioopia. Üks näide on tekstis Jes 11:11, kus on öeldud, et Jehoova kogub pagendatud juudid kokku muu hulgas Kuusist (Etioopiast, LXX), kuhu nad sattusid pärast seda, kui babüloonlased olid Jeruusalemma vallutanud. Tekstis Ap 8:27 mainitud Etioopia õukonnaametnik võis olla kokku puutunud kas Etioopias või Egiptuses elavate juutidega.

õukonnaametnikku. Sõna-sõnalt „eunuhhi”. Kr eunúchos. Kastreeritud mehed (eunuhhid) teenisid tihtipeale Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika õukondades kuninganna ja liignaiste teenritena. Kuid eunuhhideks võidi nimetada ka õukonnaametnikke, kes täitsid palees erisuguseid ülesandeid ega tarvitsenud olla kastreeritud. Ka vastav heebrea sõna sarís võib tähendada õukonnaametnikku. Näiteks Pootifar, kes oli abielumees, oli vaarao õukonnaametnik ehk eunuhh. (1Mo 39:1.) Tekstis Ap 8:27 mainitud Etioopia õukonnaametnik vastutas kuninganna vara eest. Ta oli proselüüt (mittejuut, kes oli saanud Jehoova teenijaks), kuna see salm ütleb, et ta oli käinud Jeruusalemmas Jumalat kummardamas. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Proselüüt”.) Moosese seaduse järgi ei tohtinud kohitsetud mees Iisraeli kogudusse tulla. (5Mo 23:1.) Seega ei saanud see etiooplane olla eunuhh kohitsetu tähenduses. Kuid ta pidi olema ümber lõigatud, kuna esimene ümberlõikamata mittejuut, kellest sai kristlane, oli Korneelius. (Ap 10:1, 44–48; sõna „eunuhh” piltliku tähenduse kohta vt ka Mt 19:12 kommentaare.)

kandakele. See arvatakse olevat tiitel (nagu vaarao ja keiser), mitte isikunimi. Muistsed kirjamehed, näiteks Strabon, Plinius Vanem ja Eusebios, nimetasid Etioopia kuningannasid kandakedeks. Plinius Vanem (u 23–79) kirjutas: „Linnas [muistse Etioopia pealinnas Meroes] on vähe maju. Seda pidavat valitsema keegi naine, kandake; seda nime on kuningannad kandnud juba põlvest põlve.” („Looduslugu”, VI, XXXV, 186.)

saad aru. Siin esineb kreeka verb ginósko, mis on laia tähendusega (teadma; mõistma; kogema, tajuma, märkama).

põlvnemise. See on tsitaat tekstist Jes 53:8. Vastega „põlvnemine” tõlgitud kreeka sõna on laia tähendusega (sugupõlv; kaasaegsed, suguselts, suguvõsa; järglaskond). Sanhedriniliikmed, kes Jeesuse üle kohut mõistsid, jätsid tähelepanuta tema põlvnemise üksikasjad, mis vastasid messia kohta ennustatule.

ristida. Vastav kreeka sõna baptízo tähendab „sisse kastma”. Kontekst näitab, et ristimine kujutas endast inimese täielikku vee alla kastmist. Kui oleks piisanud ristitava peale vee kallamisest või piserdamisest, ei oleks olnud tingimata tarvilik veekogu juures peatuda. Pole teada, mis laadi veekoguga oli tegu, aga „nii Filippus kui ka õukonnaametnik astusid vette” (sõna-sõnalt „läksid alla vette”, Ap 8:38, allm). Ka muud piiblikohad aitavad mõista, et ristitavad kasteti täielikult vee alla. Näiteks Jeesus ristiti Jordani jões. Ühel korral ristis Johannes inimesi Jordani orus Salimi lähedal, „sest seal oli suur veekogu”. (Joh 3:23.) Septuagintas on kasutatud sama kreeka sõna tekstis 2Ku 5:14, kus öeldakse, et Naaman „kastis end seitse korda Jordanisse”. Pealegi võrreldakse piiblis ristimist matmisega, mis näitab samuti, et ristitav tuleb täielikult vee alla kasta. (Ro 6:4–6; Kol 2:12.)

Mõnedes kreekakeelsetes käsikirjades ja ka mõnedes vanades tõlgetes on siin salm, mis kõlab järgmiselt: „Aga Filippus ütles: „Kui sa usud kogu südamest, siis on see võimalik.” Ta vastas ja ütles: „Ma usun, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg!”” (Vt P 1997.) Kuid see salm puudub vanimates kreekakeelsetes käsikirjades ning ilmselt ei olnud seda Apostlite tegude raamatu algtekstis. (Vt lisa A3.)

Asdodisse. See linn oli 1. sajandil tuntud kreeka nime all Azotos. Asdod on selle nime heebreapärane vorm. (Jos 11:22; 15:46; vt lisasid B6 ja B10.)

Pildid ja videod

Misjonär Filippuse tegevus
Misjonär Filippuse tegevus

Piibel näitab, et Filippus oli tubli hea sõnumi kuulutaja. (Ap 21:8.) Ta oli üks neist seitsmest mehest, kel oli hea maine ja kellele anti Jeruusalemmas vastutusrikas ülesanne jagada toitu kreeka ja heebrea keelt kõnelevatele juutidele. (Ap 6:1–6.) Pärast Stefanose surma, kui „kõik jüngrid peale apostlite hajusid üle kogu Juudamaa ja Samaaria”, läks Filippus Samaariasse; seal kuulutas ta head sõnumit ja tegi imesid. (Ap 8:1, 4–7.) Mõni aeg hiljem käskis Jehoova ingel minna tal kõrbeteele, mis viis Jeruusalemmast Gazasse. (Ap 8:26.) Seal kohtas Filippus Etioopia õukonnaametnikku ja kuulutas talle head sõnumit. (Ap 8:27–38.) Pärast seda, kui Jehoova vaim oli ta sealt ära juhtinud (Ap 8:39), kuulutas ta Asdodis ja teistes rannikulinnades, kuni jõudis Kaisareasse. (Ap 8:40.) Aastaid hiljem peatusid Luukas ja Paulus Filippuse kodus Kaisareas. Sel ajal oli tal „neli vallalist tütart, kes rääkisid prohvetlikult”. (Ap 21:8, 9.)

1. Hoolitseb Jeruusalemmas toidujagamise eest. (Ap 6:5.)

2. Kuulutab Samaarias head sõnumit. (Ap 8:5.)

3. Selgitab Gazasse viival kõrbeteel Etioopia õukonnaametnikule pühakirja ja ristib ta. (Ap 8:26–39.)

4. Kuulutab head sõnumit kõigis rannikulinnades. (Ap 8:40.)

5. Võõrustab Paulust oma kodus Kaisareas. (Ap 21:8, 9.)

Kaisarea
Kaisarea

1. Rooma teater

2. Palee

3. Hipodroom

4. Paganlik tempel

5. Sadam

Selles videos on Kaisarea tähtsamate ehitiste kolmemõõtmelised rekonstruktsioonid. Kaisarea linna ja sadama ehitas Herodes Suur 1. sajandi lõpu poole e.m.a. Ta pani sellele linnale nime keiser Augustuse järgi. Kaisarea asus Vahemere rannikul, umbes 87 km Jeruusalemmast loode pool, ja oli tähtis sadamalinn. Linnas oli Rooma teater (1), palee, mis oli osaliselt meres (2), hipodroom, mis mahutas umbes 30 000 pealtvaatajat (3), ja paganlik tempel (4). Sadam (5) oli inseneritöö ime. Akvedukti kaudu jõudis linna puhas vesi ja linnas oli ka kanalisatsioon. Paulus ja mõned teised kristlased tulid Kaisareasse laevaga ja ka lahkusid laevaga. (Ap 9:30; 18:21, 22; 21:7, 8, 16.) Kaisareas oli Paulus umbes kaks aastat vangis. (Ap 24:27.) Filippus kuulutas head sõnumit paljudes linnades, kuni jõudis Kaisareasse, ja ilmselt jäigi ta sinna elama. (Ap 8:40; 21:8.) Korneelius, esimene ümberlõikamata mittejuut, kellest sai kristlane, elas selles linnas. (Ap 10:1, 24, 34, 35, 45–48.) Ja tõenäoliselt Kaisareas kirjutas Luukas oma evangeeliumi.

PIIBEL. UUE MAAILMA TÕLGE (ÕPPEVÄLJAANNE)
Apostlite teod 8
eesti
Loe Piiblit veebis.
https://cms-imgp.jw-cdn.org/img/p/1001070103/univ/art/1001070103_univ_sqr_xl.jpg
nwtsty