Apostlite teod 3:1–26

3  Kord läksid Peetrus ja Johannes üheksanda tunni palvuse ajaks üles templisse.  Sinna kanti üks mees, kes oli sünnist saati jalust vigane. Iga päev toodi ta templi ukse juurde, mida hüütakse Ilusaks, et ta saaks templisse tulijatelt armuande paluda.  Kui ta märkas Peetrust ja Johannest templisse minemas, palus ta neiltki armuande.  Aga Peetrus ja Johannes vaatasid teda ning Peetrus ütles: „Vaata meie poole.”  Mees pööraski oma pilgu nendele, lootes neilt midagi saada.  Peetrus ütles: „Hõbedat ja kulda mul ei ole, aga mida mul on, seda ma sulle annan. Naatsaretlase Jeesus Kristuse nimel — kõnni!”+  Seepeale haaras Peetrus mehe paremast käest kinni ja aitas ta üles.+ Otsekohe said tema jalad* tugevaks,+  ta hüppas jalule,+ hakkas kõndima ning läks koos nendega templisse, käies, hüpeldes ja Jumalat kiites.  Kogu rahvas nägi teda kõndimas ja Jumalat kiitmas. 10  Nad tundsid temas ära sellesama mehe, kes oli istunud templi Ilusa värava juures ja armuande palunud,+ ning nad olid hämmastunud ja vaimustunud sellest, mis temaga oli juhtunud. 11  Mees hoidis Peetrusest ja Johannesest kinni ning kogu rahvas jooksis üllatusest rabatuna nende juurde kokku paika, mida kutsutakse Saalomoni sammaskäiguks.+ 12  Seda nähes ütles Peetrus rahvale: „Iisraeli mehed, miks te imestate selle üle ja miks te meid niimoodi vaatate, otsekui oleksime omaenda jõu või jumalakartlikkusega ta kõndima pannud? 13  Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal,+ meie esiisade Jumal, on austanud oma teenijat+ Jeesust,+ kelle te andsite teiste meelevalda+ ja salgasite Pilatuse ees, kuigi see oli otsustanud ta vabaks lasta. 14  Te salgasite selle püha ja õige. Te palusite, et vabastataks mõrtsukas,+ 15  ning tapsite elu teerajaja.+ Jumal aga äratas ta surnuist üles ja meie oleme selle tunnistajad.+ 16  Kuna me usume Jeesusesse, on tema nimi selle mehe, keda te näete ja tunnete, tugevaks teinud. Usk, mis meil on tänu temale, on selle mehe teie kõigi nähes täiesti terveks teinud. 17  Ma tean ju, vennad, et te tegite seda teadmatusest+ nagu teie ülemadki.+ 18  Ent niiviisi on Jumal viinud täide selle, mida ta on kõigi prohvetite kaudu ennustanud, nimelt, et tema võitu* peab kannatama.+ 19  Seepärast kahetsege oma patte+ ja muutke end,+ et teie patud kustutataks+ ning et Jehoovalt tuleksid kosutuse ajad+ 20  ja ta saadaks teie jaoks määratud messia Jeesuse, 21  kes peab jääma taevasse, kuni jõuab kätte aeg, kui taastatakse kõik, millest Jumal on rääkinud vanal ajal elanud pühade prohvetite kaudu. 22  Mooses on ju öelnud: „Jumal Jehoova annab teile teie vendade seast ühe minusarnase prohveti.+ Te peate teda kuulda võtma kõiges, mis ta teile ütleb.+ 23  Aga igaüks, kes seda prohvetit ei kuula, hävitatakse rahva seast.”+ 24  Kõik prohvetid alates Saamuelist* on selge sõnaga neist päevist teada andnud.+ 25  Teie olete prohvetite pojad ja selle lepingu pärijad*, mille Jumal sõlmis teie esiisadega,+ kui ta ütles Aabrahamile: „Sinu järeltulija kaudu saavad õnnistused osaks kõigile maailma suguvõsadele.”+ 26  Jumal andiski oma teenija ja saatis ta teie juurde,+ et ta õnnistaks kõigepealt teid, aidates igaühel pöörduda oma kurjadest tegudest.”

Allmärkused

Võib tõlkida ka „jalalabad ja pahkluud”.
Võib tõlkida ka „messias”.
Sõna-sõnalt „alates Saamuelist ja pärast teda, nii paljud, kui üldse on rääkinud”.
Sõna-sõnalt „prohvetite ja selle lepingu pojad”.

Kommentaarid

päeva kolmas tund. St umbes kell 9 hommikul. Esimesel sajandil jagasid juudid päeva 12 tunniks ja see algas päikesetõusuga kell 6. (Joh 11:9.) Kolmas tund oli kell 9, kuues tund kell 12 ja üheksas tund kell 15. Kuna inimestel polnud täpseid ajanäitajaid, anti mingi sündmusega seoses harilikult teada selle ligikaudne toimumisaeg. (Joh 1:39; 4:6; 19:14; Ap 10:3, 9.)

üheksanda tunni. Umbes kell 15. (Vt Ap 2:15 kommentaari.)

üheksanda tunni palvuse ajaks. Võib tõlkida ka „palvetamise tunniks, mis oli üheksas tund”. Ilmselt toimusid palvused templis ajal, kui toodi hommikusi ja õhtusi ohvreid. (2Mo 29:38–42; 30:7, 8.) Luukas ütleb, et suitsutusrohu ohverdamise tunnil oli rahvas väljas palvetamas. (Lu 1:10.) Jehoova andis Taavetile ohvritoomise juhendid. Neis juhendites kästi leviitidel ja preestritel Jumalat austada, tänada ja ülistada, mis kahtlemata tähendas ka palvetamist. (1Aj 16:4; 23:30; 2Aj 29:25, 26.) Järelikult olid suitsutusrohu põletamine ja palvetamine tihedalt seotud. (L 141:2; Ilm 5:8; 8:3, 4.) Tavaliselt kogunes rahvas palvetamise tunniks templiõuedesse. Tol päeval võisid mõned olla seal selleks, et preester nad rituaalselt puhastaks, teised aga lihtsalt selleks, et palvetada ja Jumalat ülistada. (Lu 2:22–38.) Rabide pärimuse järgi said preestrid kuldaltaril suitsutusrohtu ohverdada vaid üks kord elus, ja nende vahel, kes polnud seda veel teinud, heideti liisku. Samal ajal kui teised preestrid, leviidid ja rahvas palvetas, sisenes väljavalitud preester pidulikult pühasse paika. Rahvas palvetas vaikselt pool tundi, sel ajal kui suitsutusrohu healõhnaline suits Jumala poole tõusis. (Lu 1:9, 10.) Palvetamise tunni lõpus õnnistasid preestrid rahvast (4Mo 6:22–27) ja leviitide koor laulis vastavaks nädalapäevaks ettenähtud psalmi.

naatsaretlane. Jeesust nimetati naatsaretlaseks ning hiljem kutsuti nõnda ka tema järelkäijaid. (Ap 24:5.) Kuna nimi Jeesus oli juutide hulgas üsna levinud, kasutati koos nimega mingit lisanime; näiteks oli piibliaegadel tavaks seostada inimesi kohaga, kust nad pärit olid. (2Sa 3:2, 3; 17:27; 23:25–39; Nah 1:1; Ap 13:1; 21:29.) Jeesus elas suurema osa oma elust Galileas Naatsaretis, seega oli loomulik tema puhul seda nimetust kasutada. Teda nimetasid naatsaretlaseks erinevad isikud erisugustes olukordades. (Mr 1:23, 24; 10:46, 47; 14:66–69; 16:5, 6; Lu 24:13–19; Joh 18:1–7.) Jeesus võttis selle nime omaks ning kasutas seda ka ise. (Joh 18:5–8; Ap 22:6–8.) Pilatus lasi panna Jeesuse piinaposti külge tahvli, millele oli kirjutatud heebrea, ladina ja kreeka keeles: „Naatsaretlane Jeesus, juutide kuningas.” (Joh 19:19, 20.) Alates 33. aasta nädalatepühast rääkisid nii apostlid kui ka teised Jeesusest tihti kui naatsaretlasest või mainisid, et ta on Naatsaretist pärit. (Ap 2:22; 3:6; 4:10; 6:14; 10:38; 26:9; vt ka Mt 2:23 kommentaare.)

Naatsaretlase. Vt Mr 10:47 kommentaari.

teerajaja. Kr archegós (ülemjuht; teerajaja). Seda kreeka sõna on piiblis kasutatud neli korda, iga kord Jeesuse kohta. (Ap 3:15; 5:31; Heb 2:10; 12:2.) Jeesust nimetatakse elu teerajajaks, sest ta on vahemees Jumala ja inimeste vahel ning ta rajas inimestele tee igavesse ellu. Nimetust „teerajaja” on kasutatud kui ametinimetust. (Sarnast sõna on tekstides Ap 7:27 ja 35 kasutatud Moosese kohta, kus teda nimetatakse valitsejaks.) Kõnesolev salm näitab, et Jeesus on see, kelle kaudu Jumal viib täide oma eesmärgi. Jeesus andis iseenda vastavaks lunastushinnaks paljude eest. (Mt 20:28; Ap 4:12; 1Ti 2:5, 6.) Pärast ülesäratamist sai ta kui ülempreester ja kohtumõistja hakata oma lunastusohvri alusel inimeste heaks tegutsema. Tänu lunastusohvrile võivad need, kes sellesse usuvad, saada vabaks patu ja surma võimusest. Ka surnud saavad elavaks Jeesuse kaudu. (Joh 5:28, 29; 6:39, 40.) Nõnda avab Jeesus tee igavesse ellu. (Joh 11:25; 14:6; Heb 5:9; 10:19, 20.) Kuigi mõnedes piiblitõlgetes on selle kreeka sõna vasteks „elu alustaja” ja „eluandja”, ei ole see kooskõlas sellega, mida piibel Jeesusest räägib. Jeesus on saanud oma elu ja võimu Jumalalt ning allub talle. (L 36:9; Joh 6:57; Ap 17:26–28; Kol 1:15; Ilm 3:14.)

Kahetsege oma patte. Vastav kreeka verb, mis tähendab sõna-sõnalt „meelt muutma, mõtteviisi muutma”, kannab endas mõtet muutuse toimumisest mõtlemises, hoiakus või eesmärgis. Siin kasutatakse seda seoses inimese ja Jumala suhetega. (Vt Mt 3:8 ja 3:11 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Kahetsus, patukahetsus”.)

patukahetsuse vilja. Võib tõlkida ka „mõtteviisi parandamise vilja”. See väljend viitab tegudele ja muule, mis tõendab, et inimene on muutnud oma mõtteviisi või hoiakut. (Lu 3:8; Ap 26:20; vt Mt 3:2 ja 3:11 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Kahetsus, patukahetsus”.)

uskupöördumisest. Kr epistrophé. See tuleb verbist, mis tähendab „naasma; pöörduma”. (Joh 12:40; 21:20; Ap 15:36.) See võib tähendada ebajumalateenimisest ärapöördumist ja ka Jumala juurde tagasipöördumist. (See kreeka verb esineb tekstides Ap 3:19; 14:15; 15:19; 26:18, 20; 2Ko 3:16.) Tekstis 1Te 1:9 esineb see fraasis, mis on tõlgitud nii: „Te hülgasite oma ebajumalad ning saite elava ja tõelise Jumala orjadeks.” Uskupöördumisele eelneb patukahetsus. (Vt Mt 3:2, 8 ning Ap 3:19, 26:20 kommentaari.)

patte kahetsema. Sõna-sõnalt „meelt muutma”, „mõtteviisi muutma”. Selles salmis on seda väljendit kasutatud koos üleskutsega pöörduda Jumala poole, seega mõeldakse siin, et inimene peaks muutma oma mõtteviisi Jumalale meelepäraseks. Tarvis on kanda ka patukahetsuse vilja. See tähendab, et inimese teod peavad kinnitama, et ta on oma mõtteviisi muutnud. (Vt Mt 3:2, Mt 3:8 ja Lu 3:8 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Kahetsus, patukahetsus”.)

Jehoova. Kirjakohas 5Mo 18:15, kust see tsitaat on võetud, esineb heebreakeelses algtekstis Jumala nimi, mida tähistatakse nelja konsonandiga (translitereeritult JHVH). Väärib märkimist, et kreekakeelses Septuagintas (Papyrus Fouad Inv. 266, 1. sajand e.m.a) kirjutatakse Jumala nimi selles salmis heebrea kvadraatkirjas (). (Vt lisa A5.) Ka mitmed piibli kreekakeelse osa heebreakeelsed tõlked (lisas C4 viidatakse neile lühenditega J7, 8, 10–12, 14–18, 20, 22–24, 28) kasutavad tekstis Ap 3:22 tetragrammi. Kuigi seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand), on mõjuvaid põhjusi kasutada selles salmis Jumala nime. (Vt lisa C.)

kahetsege oma patte ja muutke end. Kreeka sõna metanoéo, mis on tõlgitud vastega „patte kahetsema”, tähendab „meelt muutma, mõtteviisi muutma” ning kannab endas mõtet muutuse toimumisest mõtlemises, hoiakus või eesmärgis. Siin on üleskutse oma suhted Jumalaga korda seada. Patukahetsus tähendab, et inimesel on tehtu pärast siiralt kahju ja et ta on otsustanud oma patte mitte korrata. (2Ko 7:10, 11; vt Mt 3:2 ja 3:8 kommentaari.) Kui inimene oma patte tõesti kahetseb, siis ta ka muudab end (kr epistrépho) ja püüab elada nii, nagu on meelepärane Jumalale. Nii heebrea sõna šuv kui ka kreeka sõnad epistrépho ja strépho tähendavad sõna-sõnalt „naasma; pöörduma”. (1Mo 18:10; 50:14; Ru 1:6; Ap 15:36.) Sama sõna kasutatakse, kui räägitakse halvalt teelt Jumala juurde pöördumisest. (1Ku 8:33; Hes 33:11; vt Ap 15:3 ja 26:20 kommentaari.)

kustutataks. Vastav kreeka sõna võib tähendada maha pühkimist või puhtaks nühkimist. Sama sõna kasutatakse piiblis pisarate ärapühkimise kohta (Ilm 7:17; 21:4) ja nime kustutamise kohta eluraamatust (Ilm 3:5). Siin salmis annab see edasi mõtte, et patud kaotatakse jäljetult. Osa õpetlasi arvab, et siinne kõnekujund loob pildi käsitsi kirjutatud teksti kustutamisest. Salmis Kol 2:14 on sama kreeka verb tõlgitud sõnadega „tühistama”, „kustutama” (P 1997) ja „maha pühkima” (UT 1989).

Jehoovalt. Seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on siin väljend, mis tähendab „Issanda palgest”. (Vt lisa C.) Kaastekst Ap 3:17–22 näitab, et Issanda all ei mõelda siin mitte Jeesust, vaid Jehoovat, kuna on öeldud, et see Issand saadab määratud messia. (Ap 3:20.) Kreeka sõna kýrios (isand, issand) esineb ka tekstis Ap 3:22. Seal tsiteeritakse salmi 5Mo 18:15, mille heebreakeelses algtekstis on tetragramm. (Vt Ap 3:22 kommentaari.) Piibli heebreakeelses osas esinev fraas „Jehoova pale” koosneb heebrea vastest sõnale „pale” ja tetragrammist. (1Mo 3:8; 2Mo 34:24; Koh 5:5; L 34:16; Nu 4:16, P 1988; vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 3:19.)

ajad. Kreeka sõna kairós (selles tekstis mitmuses) tähendab kindlat ajahetke või konkreetset ajavahemikku. (Mt 13:30; 21:34; Mr 11:13.) Sama kreeka sõna kasutatakse kindlaksmääratud aja kohta, kui Jeesus alustas oma teenistust (Mr 1:15) ja kui ta suri (Mt 26:18). Tihti kasutatakse seda sõna ka seoses tulevikuga, eriti seoses Kristuse juuresoleku ja messiavalitsusega. (Ap 1:7; 1Te 5:1.)

kes peab jääma taevasse. Võib tõlkida ka „keda taevas peab hoidma enesele”. Sõna-sõnalt „kelle taevas peab vastu võtma”. Ilmselt on see viide sellele, et Jeesus peab ootama taevas Jumala paremal käel, kuni jõuab kätte aeg, kui taastatakse kõik. (L 110:1, 2; Lu 21:24; Heb 10:12, 13.)

aeg, kui taastatakse kõik. Siin esineb kreeka keeles sõna apokatástasis (taastamine). See tuleb sõnadest apó (tagasi, uuesti) ja kathístemi (asetama, paika panema). Mõnedes piiblitõlgetes on see fraas edasi antud järgmiselt: „aeg, kui uuendatakse kõik”, „aeg, mil oma kohale asetatakse kõik” ja „aeg, mil kõik korda saadetakse”. Vastav tegusõna on tekstis Ap 1:6 tõlgitud vastega „taastama”. Josephus Flavius kasutas sõna apokatástasis, kui ta rääkis juutide naasmisest Babüloonia vangipõlvest. Mõnedel papüürustel kasutatakse sedasama sõna seoses hoonete ennistamise, kinnisvara tagastamise ja võlgade likvideerimisega. Ap 3:21 ütleb üldiselt, et taastatakse kõik, millest prohvetid on rääkinud. Selguse saamiseks tuleks seega uurida, mida Jumal on prohvetite kaudu öelnud. Taastamine on prohvetiraamatutes läbiv teema. Neis räägitakse tõotatud maale naasmisest ja selle taasasustamisest ning sellest, et maa saab jälle viljakaks ja on kaitstud metsloomade ja vaenlaste rünnakute eest. Prohvetid kirjeldasid seda maad kui paradiisi. (Jes 65:25; Hes 34:25; 36:35.) Samuti kirjutasid nad, et ka tempel ja õige jumalateenimine taastatakse. (Jes 2:1–5; Mi 4:1–5.) Seega tähendas taastamine seda, et Jumala rahvas saab taas nautida nii vaimseid kui ka maiseid hüvesid.

Jehoova. Kirjakohas 5Mo 18:15, kust see tsitaat on võetud, esineb heebreakeelses algtekstis Jumala nimi, mida tähistatakse nelja konsonandiga (translitereeritult JHVH). Väärib märkimist, et kreekakeelses Septuagintas (Papyrus Fouad Inv. 266, 1. sajand e.m.a) kirjutatakse Jumala nimi selles salmis heebrea kvadraatkirjas (). (Vt lisa A5.) Ka mitmed piibli kreekakeelse osa heebreakeelsed tõlked (lisas C4 viidatakse neile lühenditega J7, 8, 10–12, 14–18, 20, 22–24, 28) kasutavad tekstis Ap 3:22 tetragrammi. Kuigi seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand), on mõjuvaid põhjusi kasutada selles salmis Jumala nime. (Vt lisa C.)

elu. See on esimene koht, kus kreekakeelses tekstis esineb sõna psyché, mis on mõnes piiblis tõlgitud vastega „hing”. Siin on seda kasutatud elu tähenduses. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

kas elu päästa või tappa. Võib tõlkida ka „kas hinge päästa või tappa”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

elu. Võib tõlkida ka „hinge”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

igaüks. Sõna-sõnalt „iga hing”. Kreeka keeles on siin sõna psyché (hing). (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.) See on üks mitmest piibli kreekakeelse osa salmist, kust tuleb välja, et hing võib surra ja et seda saab hävitada. (Vt Mt 2:20, Mr 3:4 ja Lu 6:9 kommentaari; vt ka Heb 10:39 ja Jk 5:20, P 1997.)

järeltulija. Sõna-sõnalt „seemne”.

Pildid ja videod

Saalomoni sammaskäik
Saalomoni sammaskäik

See 3D-animatsioon esitab ühe versiooni selle kohta, milline võis Saalomoni sammaskäik välja näha. Saalomoni sammaskäik asus 1. sajandi Jeruusalemma templi välisõue idaservas. See oli avar katusega kolonnaad. Piiblis on Saalomoni sammaskäiku mainitud kolm korda. Johannes jutustab, et kord, kui Jeesus seal kõndis, tuli tema juurde rühm juute ja nõudis, et ta ütleks neile, kas ta on Kristus. (Joh 10:22–24.) Ühel hilisemal juhtumil kogunes Saalomoni sammaskäiku suur hulk rahvast, et kuulata apostel Peetruse selgitust selle kohta, mis väega oli ta vigase mehe terveks teinud. (Ap 3:1–7, 11.) Ja algkristlastel oli tavaks Saalomoni sammaskäigus kokku saada. (Ap 5:12, 13; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Saalomoni sammaskäik”.)