Apostlite teod 27:1–44

27  Kui oli otsustatud, et me purjetame Itaaliasse,+ anti Paulus ja mõned muud vangid üle Juliuse-nimelisele sadakonnaülemale Augustuse väesalgast. 2  Me läksime Adramüttionist tulnud laevale, mis pidi purjetama Aasia provintsi rannikul asuvatesse sadamatesse, ja asusime teele. Koos meiega oli makedoonlane Aristarhos+ Tessaloonikast. 3  Järgmisel päeval maabusime Siidonis ning Julius kohtles Paulust lahkelt ja lubas tal sõprade juurde minna, et need tema eest hoolitseksid. 4  Kui me olime sealt merele läinud, purjetasime Küprose varjus, sest tuuled olid vastu. 5  Me sõitsime üle avamere Kiliikiast ja Pamfüüliast mööda ning jõudsime Mürra sadamasse Lüükias. 6  Seal leidis sadakonnaülem Aleksandriast tulnud laeva, mis suundus Itaaliasse, ja meil tuli minna selle pardale. 7  Seejärel, olles palju päevi aeglaselt edasi purjetanud, jõudsime läbi raskuste Knidoseni. Kuna tuul ei lasknud meid edasi, purjetasime Kreeta varjus Salmoonest mööda. 8  Sõitsime raskustest hoolimata piki rannikut ja jõudsime viimaks paika, mida hüütakse Heaks Sadamaks ja mille lähedal on Lasaia linn. 9  Möödunud oli märkimisväärselt palju aega ja laevasõit oli muutunud ohtlikuks, sest isegi lepituspäeva+ paast oli juba möödas. Seepärast andis Paulus soovituse 10  ja ütles: „Mehed, ma näen, et laevasõit ei ähvarda mitte ainult tuua kaasa kahju ja suuri kaotusi lastile ja laevale, vaid seab ohtu ka meie elu.” 11  Sadakonnaülem aga võttis kuulda kaptenit ja laevaomanikku, mitte Paulust. 12  Kuna sadam ei sobinud talvitamiseks, soovitas enamik sealt edasi purjetada, et püüda kuidagi jõuda talveks Foiniksisse, Kreeta sadamasse, mis on lahti kirde ja kagu poole. 13  Kui hakkas puhuma õrn lõunatuul, arvasid nad, et nende eesmärk on sama hästi kui saavutatud, ning nad hiivasid ankru ja purjetasid piki Kreeta rannikut edasi. 14  Ent varsti tõusis tormituul, mida hüütakse Kirdemaruks. 15  Kuna see kiskus laeva kõvasti kaasa ja laevanina polnud võimalik vastu tuult hoida, andsime järele ja lasime end tuulel ajada. 16  Siis me sõitsime ühe väikse saare varjus, mida nimetatakse Kaudaks, ja nägime suurt vaeva, et ahtri taga olevat paati päästa. 17  Ent kui nad olid selle pardale vinnanud, sidusid nad laevakere ümbert kinni, et seda tugevdada, ja kuna nad kartsid Syrtises madalikule joosta, võtsid nad taglase maha ja jätsid end tuule ajada. 18  Kuna maru meid kõvasti vintsutas, hakati järgmisel päeval laeva kergendama.+ 19  Kolmandal päeval viskasid nad oma käega ära laeva taglase köied. 20  Kuna päevade kaupa polnud näha päikest ega tähti ja meie ümber möllas tugev maru, hakkas lõpuks kustuma igasugune pääsemislootus. 21  Kui nad olid pikka aega söömata olnud, tõusis Paulus nende keskel püsti ja ütles: „Mehed, te oleksite pidanud mu nõuannet kuulda võtma ja Kreetalt mitte merele minema, siis oleks see häda ja kahju olemata olnud.+ 22  Ometi kutsun ma teid üles olema julged, sest mitte keegi teist ei hukku, ainult laev puruneb. 23  Jumal, keda ma teenin, saatis täna öösel minu juurde ingli*+ 24  ning see ütles: „Ära karda, Paulus! Sa pead seisma keisri ees.+ Ja* Jumal on kinkinud sulle kõik need, kes on koos sinuga laevas.” 25  Seepärast, mehed, olge julged! Ma usun Jumalat, et kõik läheb täpselt nii, nagu mulle öeldi. 26  Ent meie laev jookseb ühe saare+ juures madalikule.” 27  Kui saabus neljateistkümnes öö ja tuul pillutas laeva Aadria merel siia-sinna, hakkas meremeestele südaööl tunduma, et nad lähenevad mingile maale. 28  Nad mõõtsid sügavust ja said 20 sülda. Liikunud veidi maad edasi, loodisid nad uuesti ja said 15 sülda. 29  Kartes, et laev võib karidele paiskuda, heitsid nad ahtrist välja neli ankrut ja jäid ootama, et läheks valgeks. 30  Ent kui meremehed püüdsid laevalt põgeneda ning lasid paati merre, teeseldes, et kavatsevad vöörist ankruid alla lasta, 31  ütles Paulus sadakonnaülemale ja sõduritele: „Kui need mehed ei jää laeva, siis te ei pääse.”+ 32  Seejärel raiusid sõdurid paadi köied läbi ja lasid sel merre kukkuda. 33  Enne koitu ergutas Paulus kõiki toitu võtma, öeldes: „Täna on juba neljateistkümnes päev, kui te ootate ja pole midagi söönud. 34  Seepärast ma palun teil pisut süüa. See on teie enda huvides. Kellegi peast ei lähe juuksekarvagi kaotsi.” 35  Seda öelnud, võttis ta leiva, tänas Jumalat nende kõigi ees, murdis seda ja hakkas sööma. 36  Kõigil läks tuju paremaks ja nad asusid samuti sööma. 37  Kokku oli meid laeval 276 inimest. 38  Kui nad olid kõhu täis söönud, asusid nad laeva kergendama ning heitsid nisu üle parda merre.+ 39  Kui valgeks läks, ei tundnud nad ära, mis maa see on,+ aga nad nägid liivarannaga lahte, kuhu nad otsustasid, kui vähegi võimalik, laeva ajada. 40  Niisiis raiusid nad ankruköied läbi ja lasid neil merre vajuda, samal ajal sidusid nad lahti tüürimõlade kinnitused, ja seadnud eespurje tuulde, suundusid nad ranna poole. 41  Kui nad sattusid leetseljakule, mida meri igast küljest uhtus, lasid nad laeval madalikule joosta. See jäi vööripidi kinni ning püsis liikumatult paigal, ahter aga hakkas lainemöllus koost lagunema.+ 42  Siis otsustasid sõdurid vangid ära tappa, et ükski neist ujudes põgenema ei pääseks. 43  Kuid sadakonnaülem tahtis Paulust päästa ja takistas neil oma plaani ellu viia. Ta käskis kõigil, kes ujuda oskavad, esimestena merre hüpata ja kaldale minna 44  ning ülejäänutel neile järgneda kas plankude või muude laevatükkide abil. Nii pääsesidki kõik tervelt maale.+

Allmärkused

^ Sõna-sõnalt „Täna öösel seisis minu juures selle Jumala ingel, kellele ma kuulun ja keda ma teenin”.
^ Võib tõlkida ka „Ja näe!”.

Kommentaarid

me. Nagu öeldakse Ap 16:10 ja 20:5 kommentaaris, on Apostlite tegude raamatus lõike, kus selle kirjutaja Luukas räägib toimunust meievormis. (Ap 27:20.) Sellest võib järeldada, et Luukas reisis mitut puhku Paulusega koos. Lõigus Ap 27:1–28:16 esineb samuti meievormi, mis näitab, et Luukas oli Paulusega koos ka teekonnal Rooma.

sadakonnaülemale. Võib tõlkida ka „tsentuuriole”. Tsentuurio oli umbes saja sõduri ülem Rooma sõjaväes.

me. Siiani on Luukas kirjutanud Apostlite tegude raamatus olevat jutustust kolmandas isikus. Kuid alates sellest salmist võtab ta kasutusele ka meievormi. Ta teeb seda nendes raamatu osades, kus ta räägib sündmustest, mille keskel ta ise oli. (Vt Ap 1:1 kommentaari ja „Apostlite tegude raamatu tutvustust”.) Luukas liitus Paulusega 50. aasta paiku Troases ja nad läksid koos Filippisse. Kui Paulus Filippist lahkus, ei läinud Luukas koos temaga. (Ap 16:10–17, 40; vt Ap 20:5 ja 27:1 kommentaari.)

meid. See, et Luukas kasutab siin meievormi, näitab, et ta liitus Filippis taas Paulusega; mõni aeg tagasi olid nende teed sealsamas lahku läinud. (Ap 16:10–17, 40.) Nüüd reisisid nad koos Filippist Jeruusalemma, kus Paulus hiljem vahistati. (Ap 20:5–21:18, 33.) See on Apostlite tegude raamatus teine katkend, kus Luukas kasutab meievormi, mis näitab, et ta oli ise nende sündmuste keskel. (Vt Ap 16:10 ja 27:1 kommentaari.)

lahkelt. Kr philanthrópos. Võib tõlkida ka „inimlikult”, „hoolivalt”. Kreeka sõnad philanthrópos ja philanthropía tähendavad teistest hoolimist ja nende käekäigust huvitumist. Kui laev oli ühe päevaga sõitnud umbes 110 km põhja poole, randus see Süüria rannikul Siidonis. Sadakonnaülem Julius ei kohelnud Paulust kui tavalist kurjategijat. Põhjuseks võis olla see, et Paulus oli Rooma kodanik, keda polnud veel süüdi mõistetud. (Ap 22:27, 28; 26:31, 32.)

laeva. Tegu oli laevaga, mis vedas teravilja. (Ap 27:37, 38.) Tol ajal sai Rooma oma teravilja peamiselt Egiptusest. Egiptuse viljalaevad randusid tihtipeale Väike-Aasia edelarannikul asuvas Mürras. Sadakonnaülem Julius läks oma sõdurite ja vangidega ühe sellise laeva pardale. Paistab, et see laev oli märksa suurem kui eelmine, mille peal nad olid. (Ap 27:1–3.) Peale viljalasti oli selle pardal 276 inimest: meeskond, sõdurid, vangid ja tõenäoliselt teisigi, kes tahtsid Rooma minna. Kuna Mürra asus Egiptuse linnast Aleksandriast otse põhjas, on võimalik, et Mürra oli Aleksandria laevade tavapärane peatuspaik. Ent on ka võimalik, et tugev vastutuul (Ap 27:4, 7) sundis laeva marsruuti muutma ja jääma ankrusse Mürras. (Vt lisa B13.)

lepituspäeva paast. Võib tõlkida ka „sügisene paast”, sõna-sõnalt „paast”. Lepituspäev oli iga-aastane püha, mis on tuntud ka kui jom kipur (hbr jom hakkippurím, „kinnikatmiste päev”). (3Mo 16:29–31; 23:26–32; 4Mo 29:7; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Lepituspäev”.) Moosese seaduse järgi pidi lepituspäeval „alandama oma hinge”. Üldiselt mõistetakse selle väljendi all erinevaid enesesalgamise vorme, sealhulgas paastumist. (3Mo 16:29, allm.) Fakt, et siin tekstis on kasutatud sõna „paast”, toetab mõtet, et paastumine oli lepituspäeval üks peamisi enesesalgamise vorme. Lepituspäev langes meie kalendri järgi septembri lõppu või oktoobri algusse.

elu. Sõna-sõnalt „hinged”. Kr psyché. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing” ja lisa A2.)

Kirdemaruks. Kr eurakýlon; ld euroaquilo. Äkiline kirdetuul Malta piirkonnas. See on Vahemere kõige tugevam tuul ja kujutab eriti suurt ohtu purjelaevadele, mis võivad niisuguse tormiga kergesti ümber minna.

paati. Kr skáphe. Tegu oli väikse paadiga, mida laev vedas järel või mida hoiti laeva pardal. Seda võidi kasutada rannikul ankrusse jäänud laevalt maale minekuks, kauba mahalaadimiseks ning ka päästepaadina. Samuti sai selle paadi abil laeva pöörata. Tugeva tormi ajaks tõmmati paat veest välja ja kinnitati laeva külge.

Syrtises. Kreeka nimi Sýrtis tuleb verbist tähendusega „tõmbama, vedama, lohistama” ja see tähistas kaht Aafrika põhjarannikul (praeguse Liibüa rannikul) asuvat suurt madalat lahte. Läänepoolne laht (Tunise ja Tripoli vahel) oli tuntud kui Väike-Syrtis (praegu Gabèse laht), idapoolne aga kui Suur-Syrtis (praegu Surti laht). Antiikaja meresõitjad kartsid mõlemat Syrtist sealsete liikuvate liivavallide pärast. Esimese sajandi kreeka geograaf Strabon ütles laevade kohta, mis noisse liivavallidesse takerdusid: „Harva juhtub, et laev jääb terveks.” („Geograafia”, 17. kd, 3. ptk, 20. lõik.) Ajaloolane Josephus Flavius kirjutab, et ainuüksi nime Syrtis kuulmine pani vere tarretuma. („Juudi sõda”, 2. kd, 16. ptk, 4. lõik; vt lisa B13.)

tugev maru. Sõna-sõnalt „mitte väike torm”. Pauluse päevil navigeerisid meresõitjad päikese ja tähtede järgi, seega tegi pilvine ilm laevajuhtimise väga keeruliseks.

mitte keegi teist ei hukku. Võib tõlkida ka „mitte keegi teist ei kaota elu”, „mitte ükski hing teie seast ei lähe kaotsi”. Kreeka sõna psyché tähendab siin inimest või inimese elu. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing” ja lisa A2.)

keda ma teenin. Vt Ap 26:7 kommentaari.

teenides. Kr latreúo. Piiblis kasutatakse seda sõna enamasti seoses jumalateenimisega (Mt 4:10; Lu 2:37; 4:8; Ap 7:7; Ro 1:9; Flp 3:3; 2Ti 1:3; Heb 9:14; 12:28; Ilm 7:15; 22:3), sealhulgas teenistusega telkpühamus või templis (Heb 8:5; 9:9; 10:2; 13:10). Üksikutel juhtudel on seda sõna kasutatud ka seoses ebajumalateenimisega. (Ap 7:42; Ro 1:25.) Mõnes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes (lisas C4 viidatakse neile lühenditega J14–17) on siin fraas „teenides Jehoovat”.

Aadria merel. Pauluse päevil mõeldi Aadria mere all laiemat veeala, kui seda on samanimeline meri tänapäeval. Kreeka geograafi Straboni sõnul sai see nime Atria linna järgi, mis asus Po jõe deltas, praeguse Veneetsia lahe ääres. („Geograafia”, 5. kd, 1. ptk, 8. lõik.) Nüüdne Itaalia linn Adria asub rannikust veidi eemal. Paistab, et algselt nimetati Aadria mereks muistse Atria linna lähedast merd, aja jooksul aga hakati niiviisi nimetama laiemat mereala, mis hõlmas praegust Aadria merd, Joonia merd ning Sitsiilia (ja Malta) ja Kreeta vahelist ala. (Vt lisa B13.)

20 sülda. Umbes 36 m. Süld on veesügavusmõõt, mis võrdub ligikaudu 1,8 meetriga ja on kõrvale sirutatud käte sõrmeotste ligikaudne vahemaa. Vastav kreeka sõna orgyiá tuleb sõnast, mis tähendabki „välja sirutama, küünitama”. (Vt lisa B14.)

15 sülda. Umbes 27 m. (Vt selle salmi kommentaari 20 sülda ja lisa B14.)

276. Kuigi mõnes käsikirjas on siin teine arv, on arvul 276 tugev käsikirjaline alus ja enamik õpetlasi peab seda autentseks. Nii suur hulk reisijaid pole tolle aja kohta sugugi tavatu. Näiteks Josephus Flavius räägib laevast, mille pardal oli umbes 600 inimest ja mis hukkus teel Rooma.

inimest. Sõna-sõnalt „hinge”. Kr psyché. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing” ja lisa A2.)

Pildid ja videod

Pauluse teekond Rooma ja tema esimene vangistus Roomas (Ap 27:1–28:31)
Pauluse teekond Rooma ja tema esimene vangistus Roomas (Ap 27:1–28:31)

Sündmused on loetletud kronoloogilises järjekorras

1. Pärast kaht aastat vangistust Kaisareas asub Paulus, kes on endiselt vahi all, teekonnale Rooma (Ap 27:1, 2)

2. Paulus jõuab oma reisikaaslastega Siidonisse; ta saab loa seal vendadega kohtuda (Ap 27:3)

3. Paulus läheb laevale, mis purjetab Küprose varjus üle avamere Kiliikiast ja Pamfüüliast mööda ning jõuab Mürra sadamasse Lüükias (Ap 27:4, 5)

4. Mürras läheb Paulus Aleksandriast tulnud viljalaevale, mis jõuab läbi raskuste Knidoseni ning purjetab siis Kreeta varjus Salmoonest mööda (Ap 27:6, 7)

5. Laev, millel Paulus oma kaaslastega on, purjetab raskusi trotsides piki Kreeta rannikut, kuni jõuab Heasse Sadamasse (Ap 27:8)

6. Laev jääb üsna kauaks Heasse Sadamasse; seejärel otsustatakse purjetada edasi, et jõuda teise Kreeta sadamasse Foiniksisse (Ap 27:9–13)

7. Peagi pärast laeva teeleasumist tõuseb tormituul, mida nimetatakse Kirdemaruks, ja kisub laeva kaasa (Ap 27:14, 15)

8. Laev sõidab Kauda saare varjus; meremehed kardavad, et laev võib Syrtises madalikule joosta (Ap 27:16, 17)

9. Pauluse juurde tuleb ingel ja ütleb talle, et ta jõuab keisri ette; Paulus kinnitab laevas olijaile, et keegi neist ei hukku (Ap 27:22–25)

10. Laev jookseb Malta lähedal madalikule (Ap 27:39–44; 28:1)

11. Maltalased on merehädaliste vastu erakordselt lahked; Paulus tervendab Publiuse isa (Ap 28:2, 7, 8)

12. Paulus läheb Aleksandria laevale, mis on Maltal talvitanud, ning jõuab Sürakuusasse ja seejärel Reegiumi (Ap 28:11–13a)

13. Paulus saabub Puteolisse; vennad võtavad ta soojalt vastu (Ap 28:13b, 14)

14. Rooma vennad tulevad Appiuse turuväljakule ja Kolme Kõrtsi juurde Paulusele vastu (Ap 28:15)

15. Paulus jõuab Rooma; tal lubatakse omaette elama asuda koos sõduriga, kes teda valvab (Ap 28:16)

16. Paulus kõneleb Rooma juutidega; kahe aasta vältel kuulutab ta julgelt kõigile, kes tema juurde tulevad (Ap 28:17, 18, 21–31)

Esimese sajandi kaubalaev
Esimese sajandi kaubalaev

Esimesel sajandil seilasid Vahemerel erisugused kaubalaevad. Väiksemad laevad sõitsid ainult rannikulähedastes vetes, nagu näiteks Adramüttionist tulnud laev, millega Paulus purjetas Kaisareast Mürrasse. (Ap 27:2–5.) Pildil on kujutatud suurt kaubalaeva, niisugust, mille peale läks Paulus Mürras. Sellel oli koos meeskonna ja reisijatega kokku 276 inimest pluss nisulast. (Ap 27:37, 38.) Ilmselt oli sellel laeval grootpuri ja eespuri ning seda tüüriti kahe suure aeruga, mis paiknesid ahtris. Sellistel laevadel oli tihtipeale vöörikaunistuseks mõne jumala või jumalanna kuju.

1. Kaubalaev

2. Galilea kalapaat

Puidust ja metallist ankur
Puidust ja metallist ankur

1. Tokk

2. Säär

3. Küüs

4. Käpp

5. Krae

Loos, mis räägib Pauluse teekonnast Rooma, mainitakse ankruid mitu korda. (Ap 27:13, 29, 30, 40.) Algselt kasutati ankrutena kive ja teisi lihtsaid vahendeid. Pauluse ajaks olid aga kasutusel juba keerukama ehitusega ankrud. Pildil on kujutatud Rooma-aegne puidust ja metallist ankur. Raske tokk, mis enamasti oli pliist, sundis ankru ühe käpaga merepõhja haakuma. Suurtel laevadel oli tihtipeale mitu ankrut. (Ap 27:29, 30.) Üks ankur, mis leiti Aafrika rannikult Küreene lähedalt, kaalub umbes 545 kg, mis teeb Pauluse sõnad „lootus on meile otsekui hinge ankur” veelgi tähendusrikkamaks. (Heb 6:19.)

Loodimine
Loodimine

Loodimiseks ehk vee sügavuse mõõtmiseks kasutati mitmesuguse kuju ja suurusega raskusi (1), mis seoti nööri külge ja visati üle parda. Kui raskus vajus põhja, mõõdeti nööri abil ära laevakere all oleva vee sügavus (2). Mõnikord kaeti raskuse alumine külg rasvakihiga, mille külge jäi merepõhjas olevaid kivikesi, liiva ja muud. Kui raskus üles tõsteti, said meremehed neid osakesi uurida. Loodimiseks kasutatavaid raskusi valmistati eri materjalidest, kuid enamasti pliist. Kreeka verb, mis on tekstis Ap 27:28 tõlgitud vastetega „sügavust mõõtma” ja „loodima”, tähendabki sõna-sõnalt „pliid hiivama”. Niisugused raskused, nagu ka fotol kujutatu, on vanimate teadaolevate merendusinstrumentide seas.

1. Raskus

2. Nöör

PIIBEL. UUE MAAILMA TÕLGE (ÕPPEVÄLJAANNE)
Apostlite teod 27
eesti
Loe Piiblit veebis.
https://cms-imgp.jw-cdn.org/img/p/1001070103/univ/art/1001070103_univ_sqr_xl.jpg
nwtsty