Apostlite teod 24:1–27

24  Viie päeva pärast tuli Kaisareasse ülempreester Hananias+ koos mõne vanema ja kõnemees Tertullusega ning nad esitasid maavalitsejale ametliku süüdistuse Pauluse vastu.+  Kui Tertullusele märku anti, hakkas ta Paulust süüdistama, öeldes: „Kuna me mõistame, et tänu sinule on meil suur rahu ja et sinu ettenägelikkuse tõttu on meie rahva seas aset leidnud mitmesugused uuendused,  oleme selle eest igal ajal ja igal pool ülimalt tänulikud, kõrgeauline Felix.  Aga et sind mitte kauem kinni pidada, anun ma, et sa oma lahkuses meid lühidalt ära kuulaksid.  Me oleme leidnud, et see mees on otsekui katk.+ Ta õhutab mässu+ kõigi juutide seas kogu maailmas ja on üks naatsaretlaste sekti+ ninamehi.  Ta üritas ka templit rüvetada ja seepärast me võtsime ta kinni.+  ---  Kui sa teda üle kuulad, saad ise teada kõigest, milles me teda süüdistame.”  Seejärel hakkasid ka juudid Paulust süüdistama, kinnitades, et see kõik on tõsi. 10  Kui maavalitseja Paulusele noogutas, et see rääkima hakkaks, ütles Paulus: „Kuna ma tean, et sa oled palju aastaid olnud sellele rahvale kohtumõistjaks, siis räägin ma meelsasti enda kaitseks.+ 11  Sa võid ise kontrollida, et sellest pole möödunud kahtteist päevagi, kui ma läksin üles Jeruusalemma Jumalat kummardama.+ 12  Nad pole leidnud mind templis kellegagi vaidlemas ega sünagoogides või linnas rahvast üles ässitamas. 13  Samuti ei saa nad tõestada sulle seda, milles nad mind praegu süüdistavad. 14  Aga ma tunnistan sulle, et selle jumalateenimisviisi* järgi, mida nad nimetavad sektiks, teenin ma oma esiisade Jumalat+ ja usun kõike, mis on kirjas Moosese seaduses ja prohvetiraamatutes*.+ 15  Mul on sama lootus mis neil meestel, et Jumal äratab üles+ nii õiged kui ka ülekohtused.+ 16  Seepärast ma püüan alati hoida puhast südametunnistust Jumala ja inimeste ees.+ 17  Ma tulin pärast mitmeid aastaid Jeruusalemma oma rahvale annetusi+ tooma ja Jumalale ohverdama. 18  Kui ma olin seda tegemas, leidsid nad mu templist rituaalselt puhastatuna,+ mitte rahvamurru keskelt ega möllu tekitamast. Ent seal olid mõned Aasia provintsi juudid,+ 19  kes peaksid siin sinu ees olema ja mind süüdistama, kui neil on midagi minu vastu.+ 20  Või öelgu siinolijad ise, millise süü nad leidsid mul olevat, kui ma seisin sanhedrini ees, 21  välja arvatud see üks lause, mis ma hüüdsin nende keskel seistes: „Minu üle mõistetakse täna teie ees kohut surnute ülestõusmise pärast!””+ 22  Kuna Felix teadis päris hästi kõike Isanda teega+ seotut*, lükkas ta asja edasi ja ütles: „Kui tuhatkonnaülem Lysias alla tuleb, siis ma langetan selles asjas otsuse.” 23  Ta andis sadakonnaülemale käsu, et seda meest tuleb vahi all pidada, kuid anda talle mõnevõrra vabadust ja lubada omadel tema eest hoolt kanda. 24  Mõne päeva pärast tuli Felix koos oma naise Drusillaga, kes oli juut, ja laskis kutsuda Pauluse ning kuulas teda, kui ta rääkis usust Kristus Jeesusesse.+ 25  Ent kui Paulus rääkis õigusest, enesevalitsusest ja tulevasest kohtumõistmisest,+ kohkus Felix ja ütles: „Mine praegu ära, aga kui mul on rohkem aega, lasen ma sind jälle kutsuda.” 26  Samas lootis ta Pauluselt altkäemaksu saada. Seepärast lasi ta teda sageli enda juurde kutsuda ja vestles temaga. 27  Ent kui oli möödunud kaks aastat, asus Felixi järel ametisse Porcius Festus. Felix oli jätnud Pauluse vahi alla, kuna ta soovis võita juutide poolehoidu.+

Allmärkused

Võib tõlkida ka „õpetuse”; sõna-sõnalt „tee”.
Sõna-sõnalt „Seaduses ja Prohvetites”.
Sõna-sõnalt „kõike teega seotut”.

Kommentaarid

vanemate. Sõna-sõnalt „vanemate meeste”. Piiblis tähendab kreeka sõna presbýteros eelkõige meest, kes on ühiskonnas või koguduses vastutusrikkal positsioonil. See sõna võib viidata vanusele (Lu 15:25; Ap 2:17), kuid mitte tingimata. Siin mõeldakse juutide juhte, keda mainitakse sageli koos peapreestrite ja kirjatundjatega. Sanhedrini liikmed olid neist kolmest rühmast. (Mt 21:23; 26:3, 47, 57; 27:1, 41; 28:12; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vanem; vanem mees”.)

vanema. Mõeldakse juudi rahva juhte, keda mainitakse sageli koos peapreestrite ja kirjatundjatega. (Vt Mt 16:21 kommentaari.)

kõnemees. Võib tõlkida ka „advokaat”. Vastav kreeka sõna (rhétor) tähendas algselt kõnemeest, kuid hiljem lisandus sellele tähendus „kohtus kõneleja; advokaat”. Tertullus esitas Kaisareas maavalitseja Felixile juutide süüdistuse Pauluse vastu.

kõik riigi elanikud. Sõna-sõnalt „kogu maailm”. Laiemas tähenduses tähistab selles fraasis esinev kreeka sõna oikuméne inimeste asustatud maad. (Lu 4:5; Ap 17:31; Ro 10:18; Ilm 12:9; 16:14.) 1. saj kasutati seda ka tohutu Rooma impeeriumi kohta, mille eri paikadesse juudid olid hajutatud. (Ap 24:5.)

naatsaretlane. Jeesust nimetati naatsaretlaseks ning hiljem kutsuti nõnda ka tema järelkäijaid. (Ap 24:5.) Kuna nimi Jeesus oli juutide hulgas üsna levinud, kasutati koos nimega mingit lisanime; näiteks oli piibliaegadel tavaks seostada inimesi kohaga, kust nad pärit olid. (2Sa 3:2, 3; 17:27; 23:25–39; Nah 1:1; Ap 13:1; 21:29.) Jeesus elas suurema osa oma elust Galileas Naatsaretis, seega oli loomulik tema puhul seda nimetust kasutada. Teda nimetasid naatsaretlaseks erinevad isikud erisugustes olukordades. (Mr 1:23, 24; 10:46, 47; 14:66–69; 16:5, 6; Lu 24:13–19; Joh 18:1–7.) Jeesus võttis selle nime omaks ning kasutas seda ka ise. (Joh 18:5–8; Ap 22:6–8.) Pilatus lasi panna Jeesuse piinaposti külge tahvli, millele oli kirjutatud heebrea, ladina ja kreeka keeles: „Naatsaretlane Jeesus, juutide kuningas.” (Joh 19:19, 20.) Alates 33. aasta nädalatepühast rääkisid nii apostlid kui ka teised Jeesusest tihti kui naatsaretlasest või mainisid, et ta on Naatsaretist pärit. (Ap 2:22; 3:6; 4:10; 6:14; 10:38; 26:9; vt ka Mt 2:23 kommentaare.)

otsekui katk. Võib tõlkida ka „tülitekitaja”. Vastav kreeka sõna esineb piiblis veel vaid tekstis Lu 21:11, kus sellega mõeldakse päris katkusid, laialdase levikuga haigusi. Siin esineb see sõna ülekantud tähenduses.

kogu maailmas. Vt Lu 2:1 kommentaari.

naatsaretlaste. Vt Mr 10:47 kommentaari.

sekti. Kr haíresis, millest tuleb sõna „hereesia”. Selle algne tähendus paistab olevat „valik”. Selles tähenduses kasutatakse seda Septuagintas tekstis 3Mo 22:18, kus tolles tõlkes öeldakse, et iisraellased tõid ohvriande „omal valikul”. Piibli kreekakeelses osas tähendab sõna haíresis rühmitust, millel on kindlad veendumused ja õpetused. Näiteks kasutatakse seda sõna kahe peamise judaismi haru variseride ja saduseride kohta. (Ap 5:17; 15:5; 26:5.) Kristlasi kutsuti sektiks ilmselt seetõttu, et neid peeti judaismist lahkulöönud rühmituseks. (Ap 24:5, 14; 28:22.) Sõna haíresis on kasutatud ka kildkondade kohta, mis tekkisid kristliku koguduse sees. Jeesus rõhutas, et tema järelkäijate seas peaks olema ühtsus, ja palvetas selle eest. (Joh 17:21.) Koguduse ühtsust püüdsid hoida ka apostlid. (1Ko 1:10; Ju 17–19.) Nad mõistsid, et lõhed ja kildkonnad rikuksid ühtsuse. Seepärast omandas sõna haíresis negatiivse tähenduse. Erinevad vaated usuküsimustes tekitavad ägedaid vaidlusi, tülisid ja koguni vaenu. (Vrd Ap 23:7–10.) Sektantlus arvati patuse loomuse tegude hulka ja sellest tuli hoiduda. (1Ko 11:19; Ga 5:19–21; 2Pe 2:1.)

Mõnes kreekakeelses käsikirjas ja mõnes vanas tõlkes on salmides 6–8 veidi erinevas sõnastuses lisatud tekst, mida on tõlgitud näiteks nii: „ja tahtsime tema üle kohut mõista oma Seadust mööda. (7) Ülempealik Lüüsias tuli aga vahele ja kiskus ta meie käest ja viis ära, (8) käskides süüdistajaid tulla sinu juurde” (P 1997). Neid sõnu pole aga kõige vanemates ja usaldusväärsemates käsikirjades ning ilmselt ei olnud neid Apostlite tegude raamatu algtekstis. (Vt lisa A3.)

teenin. Vastav kreeka verb on latreúo, mis tähendab peamiselt „teenima” ja mida piibli kreekakeelses osas kasutatakse enamasti seoses jumalateenimisega (Mt 4:10; Lu 1:74; 2:37; 4:8; Ro 1:9; Flp 3:3; 2Ti 1:3; Heb 9:14; 12:28; Ilm 7:15; 22:3), sealhulgas teenistusega telkpühamus või templis (Heb 8:5; 9:9; 10:2; 13:10). Üksikutel juhtudel on seda sõna kasutatud ka seoses ebajumalateenimisega. (Ap 7:42; Ro 1:25.)

äratab üles. Siin esineb kreeka nimisõna anástasis, mis tähendab „ülestõusmine; tõusmine, püsti tõusmine”. Seda sõna kasutatakse piibli kreekakeelses osas umbes 40 korda surnuist ülesäratamise tähenduses. (Nt Mt 22:31; Ap 2:31; 4:2; 17:18, 32; 23:6; 1Ko 15:12, 13.) Septuagintas kasutatakse samatüvelist verbi tekstis Jes 26:19 fraasis „Sinu surnud ärkavad ellu”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Ülesäratamine”.)

sadakonnaülemale. Võib tõlkida ka „tsentuuriole”. Tsentuurio oli umbes saja sõduri ülem Rooma sõjaväes.

Berenike. Herodes Agrippa II õde, kes temaga kokku elas. Hiljem sai temast tulevase keisri Tituse armuke.

Drusillaga. Drusilla oli tekstis Ap 12:1 mainitud Herodese, s.o Herodes Agrippa I kolmas ja noorim tütar. Ta sündis arvatavasti aastal 38 ning oli Agrippa II ja Berenike õde. (Vt Ap 25:13 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Herodesed”.) Maavalitseja Felix oli tema teine abikaasa. Drusilla oli kõigepealt abielus Süüria linna Emesa kuninga Azisusega, kuid ta lahutas end temast ning abiellus 54. aasta paiku Felixiga, olles sellal umbes 16-aastane. Võimalik, et Drusilla oli juures, kui Paulus rääkis Felixile õigusest, enesevalitsusest ja tulevasest kohtumõistmisest. (Ap 24:25.) Kui Felix andis ameti üle Festusele, jättis ta Pauluse vahi alla, „kuna ta soovis võita juutide poolehoidu”. (Ap 24:27.) On arvatud, et ta tahtis sellega teha meelehead oma noorele naisele, kes oli juut.

Pildid ja videod

Sanhedrin
Sanhedrin

Sanhedriniks ehk Suurkohtuks nimetataval juudi kõrgeimal kohtul oli 71 liiget. See asus Jeruusalemmas. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Sanhedrin”.) Mišna järgi olid sanhedrinisaalis poolkaarena asetsevad kolmeastmelised istmeread ning kohapeal oli ka kaks kirjutajat, kes kohtu otsused üles tähendasid. Pildil kujutatu põhineb osalt Jeruusalemmas avastatud varemetel, mis mõne arvamuse kohaselt on jäänused 1. sajandi sanhedrinisaalist. (Vt lisa B12 kaarti „Jeruusalemm ja selle ümbrus”.)

1. Ülempreester

2. Sanhedrin

3. Kohtualune

4. Kirjutajad