Apostlite teod 23:1–35

23  Paulus vaatas sanhedrini poole ja ütles: „Mehed, vennad, ma olen elanud Jumala ees täiesti puhta südametunnistusega+ kuni tänase päevani.” 2  Seepeale käskis ülempreester Hananias neil, kes Pauluse kõrval seisid, talle vastu suud lüüa.+ 3  Siis ütles Paulus talle: „Küll Jumal lööb sind, sa lubjatud sein! Kas sa istud siin, et minu üle seaduse järgi kohut mõista, ja samal ajal astud seadusest üle, käskides mind lüüa?” 4  Kõrvalseisjad ütlesid: „Kas sa solvad Jumala ülempreestrit?” 5  Paulus kostis: „Vennad, ma ei teadnud, et ta on ülempreester. On ju kirjutatud: „Sa ei tohi oma rahva ülemast halvasti rääkida.””+ 6  Teades, et osa neist on saduserid ja osa variserid, hüüdis Paulus sanhedrini ees: „Mehed, vennad, ma olen variser+ ja variseri poeg! Minu üle mõistetakse praegu kohut surnute ülestõusmislootuse pärast.” 7  Tema sõnade pärast tekkis variseride ja saduseride vahel tüli ning kohalolijad jagunesid kaheks. 8  Saduseride sõnul pole ei ülestõusmist, ingleid ega vaime, aga variserid usuvad neid kõiki.+ 9  Puhkes suur lärm ning mõned kirjatundjad variseride hulgast tõusid ja hakkasid ägedalt vaidlema: „Me ei leia selle mehe juures midagi halba. Võib-olla ongi mõni vaim või ingel temaga rääkinud.”+ 10  Kui tüli suureks paisus, hakkas tuhatkonnaülem kartma, et Paulus rebitakse lõhki, ja käskis sõduritel alla minna, Pauluse nende keskelt ära tuua ja kasarmusse viia. 11  Järgmisel ööl seisis Isand Pauluse kõrval ja ütles: „Ole julge!+ Nagu sa oled andnud minu kohta põhjalikult tunnistust Jeruusalemmas, nii pead sa seda tegema ka Roomas.”+ 12  Kui valgeks läks, sõlmisid juudid salaliidu+ ja andsid vande, et nad ei söö ega joo enne, kui on Pauluse tapnud. 13  Selle vandenõuga ühines rohkem kui 40 meest. 14  Nad läksid peapreestrite ja vanemate juurde ning ütlesid: „Me oleme pühalikult vandunud, et me ei söö midagi enne, kui oleme Pauluse tapnud. 15  Seepärast öelge koos sanhedriniga tuhatkonnaülemale, et ta tooks Pauluse alla teie juurde, otsekui tahaksite tema asjas midagi täpsemalt välja uurida. Aga enne kui ta kohale jõuab, tapame meie ta ära.” 16  Ent Pauluse õepoeg kuulis nende varitsusplaanist ning läks kasarmusse ja teatas sellest Paulusele. 17  Siis kutsus Paulus ühe sadakonnaülema enda juurde ja ütles: „Vii see noormees tuhatkonnaülema juurde, sest tal on midagi temale teatada.” 18  See viiski ta tuhatkonnaülema juurde ning ütles: „Vang Paulus kutsus mind enda juurde ja palus mul tuua see noormees sinu juurde, sest tal on sulle midagi öelda.” 19  Tuhatkonnaülem viis ta kättpidi kõrvale ja küsis omavahel olles: „Mis sul on mulle teatada?” 20  Noormees ütles: „Juudid on omavahel kokku leppinud, et paluvad sul homme tuua Pauluse alla sanhedrini ette, otsekui tahaksid nad tema asjas midagi täpsemalt teada saada.+ 21  Ära lase neil end veenda, sest rohkem kui 40 nende meest varitseb teda ja on andnud vande, et nad ei söö ega joo enne, kui on ta ära tapnud.+ Nüüd on nad valmis ja ootavad, et sa täidaksid nende palve.” 22  Seepeale saatis tuhatkonnaülem noormehe minema, keelates teda: „Ära räägi kellelegi, et sa mulle sellest teada andsid.” 23  Tuhatkonnaülem kutsus enda juurde kaks sadakonnaülemat ja ütles: „Pange valmis 200 sõdurit, et need läheksid kolmandal öötunnil otsejoones Kaisareasse, samuti 70 ratsanikku ja 200 odameest. 24  Seadke Pauluse jaoks ka hobused valmis, et viia ta turvaliselt maavalitseja Felixi juurde.”+ 25  Ja ta kirjutas sellise kirja: 26  „Claudius Lysias tervitab kõrgeaulist maavalitsejat Felixit! 27  Selle mehe olid juudid kinni võtnud ja tahtsid ta ära tappa, kuid mina läksin kiiresti oma sõduritega vahele ja päästsin ta,+ sest ma olin teada saanud, et ta on Rooma kodanik.+ 28  Kuna ma soovisin välja uurida, milles nad teda süüdistavad, viisin ma ta alla nende sanhedrini ette.+ 29  Ma leidsin, et teda süüdistatakse asjades, mis puudutavad nende seadust,+ kuid polnud ühtki sellist kaebust, mille pärast ta oleks väärinud surma või vangiahelaid.+ 30  Kuna mulle aga teatati salanõust selle mehe vastu,+ saadan ma ta kohe sinu juurde ning käsin süüdistajatel sinu ees rääkida, mis neil on tema vastu.” 31  Sõdurid võtsidki saadud korralduse kohaselt Pauluse+ ja viisid ta öösel Antipatrisesse. 32  Järgmisel päeval läksid ratsanikud temaga edasi, teised sõdurid pöördusid aga tagasi kasarmusse. 33  Ratsanikud läksid Kaisareasse, andsid kirja maavalitsejale ja viisid ka Pauluse tema ette. 34  Maavalitseja luges kirja läbi ja küsis, millisest provintsist Paulus pärit on, ning sai teada, et Kiliikiast.+ 35  Ta ütles: „Ma kuulan su üle siis, kui su süüdistajad pärale jõuavad.”+ Ja ta käskis teda Herodese lossis valve all hoida.

Allmärkused

Kommentaarid

ma olen elanud. Siin esineb kreeka verb politeúomai, mis tähendab sõna-sõnalt „käituma kui kodanik” („Kingdom Interlinear”). Paulus annab mõista, et ta on olnud tubli kodanik, kes järgib riigi seadusi. Üldiselt lõid Rooma kodanikud riigiasjades aktiivselt kaasa, sest Rooma kodakondsus oli kõrges hinnas ning sellega kaasnesid nii õigused kui ka kohustused. (Ap 22:25–30.) Kuna Paulus räägib siin, kuidas ta on elanud Jumala ees, võib ta vihjata sellele, et eeskätt on ta ikkagi Jumala kuningriigi kodanik. (Flp 3:20; sama kreeka verb esineb tekstis Flp 1:27; vt allm.)

mõned variseride sektist. See väljend annab mõista, et neil kristlastel oli endiselt midagi ühist variseridega. (Vt Ap 23:6 kommentaari.)

ma olen variser. Mõned kohalolijaist tundsid Paulust. (Ap 22:5.) Kahtlemata mõistsid nad, et end variseri pojaks nimetades peab Paulus silmas nende ühist vaimset pärandit. Nad teadsid, et Paulus on kristlusse pöördunud, ning said aru, et ta ei püüa esineda kellenagi, kes ta tegelikult pole. Kuid Paulus võis siin nimetada end variseriks ka tinglikus tähenduses, rõhutamaks, et tal on variseridega rohkem ühist kui saduseridega, kuna ta usub ülestõusmisse. Ilmselt lootis ta poleemilise ülestõusmisteema tõstatamisega sanhedrini kuuluvaid varisere enda poolele võita, ja see õnnestuski. (Ap 23:7–9.) Pauluse sõnad on kooskõlas sellega, mis ta mõni aeg hiljem ütles enda kohta kuningas Agrippa ees. (Ap 26:5.) Ka kirjas, mille ta saatis Roomast Filippi kristlastele, mainis ta oma minevikku variserina. (Flp 3:5.) Samuti nimetatakse tekstis Ap 15:5 variseri taustaga kristlasi endiselt variserideks. (Vt Ap 15:5 kommentaari.)

andsid vande. Võib tõlkida ka „sidusid end needusega, vandudes”. Kreeka sõnaga anathematízo mõeldakse vannet, mille andjat tabab needus, kui ta vannet murrab või kui tegemist on valevandega.

vanemate. Sõna-sõnalt „vanemate meeste”. Piiblis tähendab kreeka sõna presbýteros eelkõige meest, kes on ühiskonnas või koguduses vastutusrikkal positsioonil. See sõna võib viidata vanusele (Lu 15:25; Ap 2:17), kuid mitte tingimata. Siin mõeldakse juutide juhte, keda mainitakse sageli koos peapreestrite ja kirjatundjatega. Sanhedrini liikmed olid neist kolmest rühmast. (Mt 21:23; 26:3, 47, 57; 27:1, 41; 28:12; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vanem; vanem mees”.)

andsid vande. Võib tõlkida ka „sidusid end needusega, vandudes”. Kreeka sõnaga anathematízo mõeldakse vannet, mille andjat tabab needus, kui ta vannet murrab või kui tegemist on valevandega.

vanemate. Mõeldakse juudi rahva juhte, keda mainitakse sageli koos peapreestrite ja kirjatundjatega. (Vt Mt 16:21 kommentaari.)

vandunud. Võib tõlkida ka „sidunud end needusega, vandudes”. (Vt Ap 23:12 kommentaari.)

andsid vande. Võib tõlkida ka „sidusid end needusega, vandudes”. Kreeka sõnaga anathematízo mõeldakse vannet, mille andjat tabab needus, kui ta vannet murrab või kui tegemist on valevandega.

on andnud vande. Võib tõlkida ka „on sidunud end needusega, vandudes”. (Vt Ap 23:12 kommentaari.)

päeva lõpul. Võib tõlkida ka „õhtul”. Siin salmis mainitakse kreeka-rooma ööjaotust, kus oli neli vahikorda, igaüks umbes kolm tundi pikk. Esimene algas umbes kella kuuest õhtul ja viimane lõppes kuue paiku hommikul. (Vt ka selle salmi järgmisi kommentaare.) Varasematel aegadel jagasid heebrealased öö kolmeks neljatunniseks vahikorraks (2Mo 14:24; Koh 7:19), kuid Jeesuse päeviks olid nad läinud üle roomlaste süsteemile. Väljend „päeva lõpul” viitab esimesele öövahikorrale, mis kestis päikeseloojangust umbes kella üheksani õhtul. (Vt Mt 14:25 kommentaari.)

kolmandal öötunnil. Umbes kell 21.00 ehk kolmandal tunnil alates päikeseloojangust. Piibli kreekakeelses osas räägitakse vahikordadest, mis põhinesid kreeka-rooma ööjaotusel. (Mt 14:25; Mr 6:48; Lu 12:38.) See salm on ainus, kus mainitakse 12-tunnise ööaja konkreetset tundi. (Vrd Ap 16:25, 33; vt Mr 13:35 kommentaari.)

Tervitusi teile! Kreeka sõna chaíro (rõõmustama) kasutatakse siin tervitusena ja selle mõte on „olgu sinuga kõik hästi”. Selle kirja sissejuhatuses on järgitud tolle aja tava: kõigepealt nimetatakse saatja, siis adressaat ja seejärel öeldakse tervitus. (Vt Ap 23:26 kommentaari.) Piibli kreekakeelses osas kasutatakse sõna chaíro tervitusena üksnes selles juhtiva kogu kirjas ja Jaakobuse kirjas. (Jk 1:1.) Jünger Jaakobus, kes juhatas koosolekut, millest räägitakse Apostlite tegude 15. peatükis, oli seotud juhtiva kogu kirja koostamisega. Seetõttu on alust järeldada, et ta on seesama Jaakobus, kes kirjutas ka Jaakobuse kirja.

Claudius Lysias tervitab kõrgeaulist maavalitsejat Felixit! Sõna-sõnalt „Claudius Lysias kõrgeaulisele maavalitsejale Felixile: tervitusi!”. Selle kirja sissejuhatuses on järgitud tolle aja tava: kõigepealt nimetatakse saatjat, siis adressaati ja seejärel tervitatakse sõnaga chaíro (rõõmustama), millega antakse edasi mõte „olgu sinuga kõik hästi”. Sellist tervitust leidub paljudes tolle aja kirjades. Samasugune sissejuhatus on kirjades, mis algavad tekstides Ap 15:23 ja Jk 1:1. (Vt Ap 15:23 kommentaari.)

Rooma kodanikku. Võib tõlkida ka „roomlast”. See on teine kolmest ülestähendatud juhtumist, kus Paulus kasutas ära Rooma kodanikuõigusi. Rooma võimud tavaliselt juutide asjadesse ei sekkunud. Pauluse juhtumiga tegelesid nad seetõttu, et tema pärast läks linnas mölluks ja et ta oli Rooma kodanik. Rooma kodakondsus tagas inimesele teatud õigused ja privileegid kogu impeeriumis. Näiteks ei tohtinud Rooma kodanikku ilma süüdi mõistmata kinni siduda ega peksta, kuna nõnda koheldi vaid orje. (Kahe teise juhtumi kohta vt Ap 16:37 ja 25:11 kommentaari.)

Rooma kodanik. Vt Ap 16:37 ja 22:25 kommentaari.

me oleme Rooma kodanikud. Võib tõlkida ka „me oleme roomlased”. Paulus ja ilmselt ka Siilas olid Rooma kodanikud. Rooma seadus sätestas, et riigi kodanikul on alati õigus nõuetekohasele kohtumõistmisele ja et teda ei tohi kunagi ilma süüdi mõistmata avalikult karistada. Rooma kodakondsus tagas inimesele teatud õigused ja privileegid kogu impeeriumis. Rooma kodanik pidi alluma pigem Rooma kui provintsilinnade seadustele. Süüdistuse korral võis ta nõustuda, et tema üle mõistetakse kohut kohalike seaduste alusel, kuid samas jäi talle õigus taotleda Rooma kohtu ette minekut. Surmanuhtlusega karistatava kuriteo korral oli tal õigus esitada apellatsioon keisrile. Paulus kuulutas head sõnumit kogu Rooma impeeriumis. Oma kodanikuõigusi kasutas ta ära kolmel ülestähendatud juhtumil. Esimest korda teeb ta seda siinsamas Filippis, kus ta annab linnajuhtidele teada, et need on teda pekstes tema õigusi rikkunud. (Kahe teise juhtumi kohta vt Ap 22:25 ja 25:11 kommentaari.)

maavalitseja residentsi. Kreeka sõna praitórion, mis on pärit ladina sõnast praetorium, tähendab Rooma maavalitseja residentsi. Jeruusalemmas oli selleks ilmselt Herodes Suure ehitatud palee, mis asus ülalinna loodeosas. (Vt lisa B12, kus on näidatud selle asukoht.) Pilatus elas tavaliselt Kaisareas ja käis Jeruusalemmas ainult pühade ajal, et ära hoida rahvarahutusi.

lossis. Võib tõlkida ka „pretooriumis”. Kreeka sõna praitórion (mis tuleb ladina keelest) esineb evangeeliumites ja Apostlite tegude raamatus ja see tähendab paleed või residentsi. Sõna „pretoorium” käis algselt väepealiku telgi kohta Rooma sõjaväelaagris, hiljem aga hakati niiviisi nimetama maavalitseja residentsi. Siin salmis mõeldakse Herodes Suure ehitatud paleed Kaisareas. 56. aasta paiku, kui siin kirjeldatu toimus, oli see Rooma maavalitseja residents. (Vt Mt 27:27 kommentaari.)

Pildid ja videod

Rooma odad
Rooma odad

Rooma sõdurid olid tavaliselt varustatud pika torke- või viskerelvaga. Pilum (1) oli spetsiaalne relv läbitorkamiseks. Kuna see kaalus üsna palju, ei saanud seda väga kaugele visata, see-eest aga võis see läbistada nii soomusrüü kui ka kilbi. Tõendid kinnitavad, et Rooma sõdurid kandsid pilum’it sageli kaasas. Lihtsamad odad (2) olid puidust varre ja lühema rauast teravikuga. Üht või mitut seda tüüpi oda kandsid vahel kaasas abiväe sõdurid. Seda, millise odaga torgati Jeesuse küljesse, pole teada.

PIIBEL. UUE MAAILMA TÕLGE (ÕPPEVÄLJAANNE)
Apostlite teod 23
eesti
Loe Piiblit veebis.
https://cms-imgp.jw-cdn.org/img/p/1001070103/univ/art/1001070103_univ_sqr_xl.jpg
nwtsty