heebrea keeles. Piibli kreekakeelses osas öeldakse, et heebrea keel oli juutide seas kõneldav keel (Joh 19:13, 17, 20; Ap 21:40; 22:2; Ilm 9:11; 16:16), samuti pöördus ülesäratatud Jeesus selles keeles Sauluse poole (Ap 26:14, 15). Tekstis Ap 6:1 räägitakse heebrea keelt kõnelevatest juutidest ja kreeka keelt kõnelevatest juutidest. Ehkki mõned õpetlased arvavad, et neis kohtades oleks pidanud heebrea keele asemel olema aramea keel, on alust arvata, et mõeldi siiski heebrea keelt. Näiteks arst Luukas ütles, et Paulus pöördus Jeruusalemma elanike poole heebrea keeles. Need olid inimesed, kes uurisid iga päev heebrea keeles Moosese seadust. Lisaks on Surnumere kirjarullide seas palju heebreakeelseid pühakirja- ja ka muid tekste, mis näitab, et seda keelt kasutati igapäevaselt. Vähem on arameakeelseid fragmente, mis näitab, et ka seda keelt kasutati. Seega on väga ebatõenäoline, et kui piiblikirjutajad kirjutasid „heebrea keel”, mõtlesid nad tegelikult aramea või süüria keelt. (Ap 21:40; 22:2; vrd Ap 26:14.) Piibli heebreakeelses osas on tehtud vahet aramea ja juudi keele vahel. (2Ku 18:26.) Ja kui 1. sajandi juudi ajaloolane Josephus räägib samast piiblijutustusest, eristab ta samuti neid keeli. („Juudi muinsused”, X kd, 1. ptk, lõik 2.) On tõsi, et heebrea ja aramea keeles on sarnaseid sõnu, ja on võimalik, et mõned heebrea sõnad pärinevad aramea keelest. Pole aga põhjust arvata, et kui piibli kreekakeelse osa kirjutajad kirjutasid „heebrea keel”, mõtlesid nad aramea keelt.

heebrea keeles. Vt Joh 5:2 kommentaari.

Gamaaliel. Moosese seaduse õpetaja, keda on mainitud Apostlite tegude raamatus kaks korda, siin ja tekstis Ap 22:3. Teda peetakse Gamaaliel Vanemaks, kellest räägivad ka piiblivälised allikad, ja ta oli Hillel Vanema, variseride liberaalse koolkonna rajaja poeg või pojapoeg. Gamaaliel, kellest kogu rahvas lugu pidas, oli väidetavalt esimene, keda hakati kutsuma tiitliga rabán. Tal oli juutide seas suur mõjuvõim, sest ta õpetas paljusid variseride poegi, kaasa arvatud Tarsosest pärit Saulust. (Ap 22:3; 23:6; 26:4, 5; Ga 1:13, 14.) Sellest, kuidas ta Moosese seadust ja pärimusi tõlgendas, on näha, et ta oli võrdlemisi vabameelne. Näiteks olevat ta kehtestanud seadusesätteid, et kaitsta naisi alatu abikaasa ja lesknaisi häbitute laste eest. Samuti olevat ta seisnud selle eest, et vaestel mittejuutidel oleksid samad õigused järelnoppimisele nagu juutidel. Gamaalieli vabameelsus ilmneb ka selles, mida ta ütles sanhedrinile Peetruse ja teiste apostlite kohta. (Ap 5:35–39.) Rabide tekstidest on aga näha, et Gamaaliel pidas rabide pärimusi pühakirjast tähtsamaks. Seetõttu võib öelda, et üldiselt ei erinenud tema õpetused kuigi palju teiste tema aja ega ka varasemate rabide õpetustest. (Mt 15:3–9; 2Ti 3:16, 17; vt „Sõnaseletusi”, märksõnad „Sanhedrin” ja „Variserid”.)

Gamaalielilt. Sõna-sõnalt „Gamaalieli jalge ees”. Gamaaliel oli Moosese seaduse õpetaja, keda mainitakse Apostlite tegude raamatus kaks korda, siin ja tekstis Ap 5:34. (Vt Ap 5:34 kommentaari.)

sanhedrinisaali. Võib tõlkida ka „oma sanhedrini”. Sanhedrin oli juudi kõrgeim kohus Jeruusalemmas. Kreeka sõna synédrion tähendab sõna-sõnalt „koos istumine”. Kuigi see sõna käis koosolekute kohta üldiselt, mõeldi Iisraelis sellega kohtuid. Sellega võidi mõelda nii kohtu liikmeid kui ka selle hoonet või asupaika. (Vt Mt 5:22 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Sanhedrin”; vt ka lisa B12, kus on märgitud sanhedrinisaali võimalik asukoht.)

vanemate nõukogu. Kr presbytérion. Võib tõlkida ka „vanematekogu”. Kreeka sõna presbytérion on seotud sõnaga presbýteros (vanem mees), mis tähendab eelkõige meest, kes on ühiskonnas või koguduses vastutusrikkal positsioonil. See sõna võib viidata vanusele (nagu tekstides Lu 15:25 ja Ap 2:17), kuid mitte tingimata. Väljendiga „vanemate nõukogu” mõeldakse siin arvatavasti sanhedrini, Jeruusalemmas asunud juudi kõrgeimat kohut, kuhu kuulusid peapreestrid, kirjatundjad ja vanemad. Neid kolme rühma mainitakse sageli koos. (Mt 16:21; 27:41; Mr 8:31; 11:27; 14:43, 53; 15:1; Lu 9:22; 20:1; vt Lu 22:66 kommentaari.)

naatsaretlane. Jeesust nimetati naatsaretlaseks ning hiljem kutsuti nõnda ka tema järelkäijaid. (Ap 24:5.) Kuna nimi Jeesus oli juutide hulgas üsna levinud, kasutati koos nimega mingit lisanime; näiteks oli piibliaegadel tavaks seostada inimesi kohaga, kust nad pärit olid. (2Sa 3:2, 3; 17:27; 23:25–39; Nah 1:1; Ap 13:1; 21:29.) Jeesus elas suurema osa oma elust Galileas Naatsaretis, seega oli loomulik tema puhul seda nimetust kasutada. Teda nimetasid naatsaretlaseks erinevad isikud erisugustes olukordades. (Mr 1:23, 24; 10:46, 47; 14:66–69; 16:5, 6; Lu 24:13–19; Joh 18:1–7.) Jeesus võttis selle nime omaks ning kasutas seda ka ise. (Joh 18:5–8; Ap 22:6–8.) Pilatus lasi panna Jeesuse piinaposti külge tahvli, millele oli kirjutatud heebrea, ladina ja kreeka keeles: „Naatsaretlane Jeesus, juutide kuningas.” (Joh 19:19, 20.) Alates 33. aasta nädalatepühast rääkisid nii apostlid kui ka teised Jeesusest tihti kui naatsaretlasest või mainisid, et ta on Naatsaretist pärit. (Ap 2:22; 3:6; 4:10; 6:14; 10:38; 26:9; vt ka Mt 2:23 kommentaare.)

naatsaretlane. Vt Mr 10:47 kommentaari.

kuulsid ... häält. Tekstis Ap 22:6–11 räägib Paulus ise, mis temaga juhtus teel Damaskusse. Tema jutustus ja see, mida öeldakse salmis Ap 9:7, annavad juhtunust tervikpildi. Mõlemas tekstis esineb kreeka sõna phoné, mis võib tähendada kõnelemisel tekkivat häält või lihtsalt heli. Näib, et mehed, kes olid koos Paulusega, kuulsid küll mingit häält, kuid ei kuulnud sõnu ega saanud seega öeldavast aru. (Ap 26:14; vt Ap 22:9 kommentaari.)

ei saanud aru, mida hääl mulle ütles. Sõna-sõnalt „ei kuulnud tema häält, kes minuga rääkis”. Tekstis Ap 9:3–9 jutustab Luukas, mis Paulusega teel Damaskusse juhtus. Luuka ja Pauluse öeldu üheskoos annavad juhtunust tervikpildi. Tekstis Ap 22:7 ütleb Paulus, et ta kuulis ja sai ka aru, mida hääl ütles. Ent tema kaaslaste kõrvu kostis see hääl ilmselt summutatult või moonutatult, nii et nad ei saanud öeldavast aru. (Vt Ap 9:7 kommentaari; vrd tekstidega Mr 4:33 ja 1Ko 14:2, kus kreeka sõna, mis tähendab sõna-sõnalt „kuulma”, on tõlgitud vastega „aru saama”.)

tulgu su nägemine tagasi. Sõna-sõnalt „vaata üles”. Vastav kreeka sõna tähendab „pilku ülespoole tõstma” (Mt 14:19; Lu 19:5), kuid see võib tähendada ka esmakordselt nägijaks saamist (Joh 9:11, 15, 18) või nägemise tagasi saamist (Mr 10:52; Lu 18:42; Ap 9:12).

pese ära oma patud, hüüdes appi tema nime. Patte ei saa ära pesta mitte ristimisveega, vaid Jeesuse nime appi hüüdes. Jeesuse nime appi hüüda tähendab Jeesusesse uskuda ja tõendada seda usku oma tegudega. (Ap 10:43; Jk 2:14, 18.)

sai ta nägemuse. Võib tõlkida ka „langes ta transsi”. Selles salmis esinev kreeka sõna ékstasis (ek „väljas”, stásis „püsimine”) annab edasi mõtte, et inimene on üllatuse, hämmastuse või Jumalalt saadud nägemuse tõttu enesest ära. Seda kreeka sõna on tõlgitud väljenditega „meeletu rõõm” (Mr 5:42), „tugevate tunnete meelevallas” (Mr 16:8) ja „hämmastunud” (Lu 5:26). Paistab, et Jumala vaim mõjutas inimeste teadvust mõnikord nii, et nad sattusid transsi – unesarnasesse või sügava keskendatuse seisundisse, milles nad said nägemusi Jumala tahte kohta. Transiseisundis inimene ei tunneta ümbritsevat tegelikkust ja on vastuvõtlik nägemustele. (Vt Ap 22:17 kommentaari.)

sain ma nägemuse. Võib tõlkida ka „langesin ma transsi”. Kreeka sõna ékstasis kohta lisainfo saamiseks vt Ap 10:10 kommentaari. Mõnes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes (lisas C4 viidatakse neile lühenditega J^{14, 17, 22}) on siin sõnad „tuli minu peale Jehoova käsi”, ühes (J¹⁸) aga „rüütas mind Jehoova vaim”.

minu tunnistajad. Jeesuse esimesed juutidest jüngrid juba olid Jumala tunnistajad: nad tunnistasid, et Jehoova on ainus tõeline Jumal. (Jes 43:10–12; 44:8.) Nüüdsest aga pidid nad olema ka Jeesuse tunnistajad. Neil tuli teada anda, et Jeesus on messias ja kuningas, kes pühitseb Jehoova nime ja viib täide tema eesmärgi. Apostlite tegude raamatu kreekakeelses algtekstis kasutatakse sõnu mártys, martyréo ja diamartýromai (tunnistaja, tunnistust andma, põhjalikult tunnistust andma) ning teisi sarnaseid sõnu palju kordi. Üksnes Johannese evangeeliumis esineb neid veelgi rohkem. (Vt Joh 1:7 kommentaari.) Terves Apostlite tegude raamatus räägitakse, et Jeesusest ja Jumala kuningriigist on vaja tunnistust anda. (Ap 2:32, 40; 3:15; 4:33; 5:32; 8:25; 10:39; 13:31; 18:5; 20:21, 24; 22:20; 23:11; 26:16; 28:23.) Osa 1. sajandi kristlasi sai omaenese kogemuste najal kinnitada, et Jeesus elas, suri ja äratati üles. (Ap 1:21, 22; 10:40, 41.) Hilisemate aegade kristlastel tuli aga rääkida kõige selle tähendusest. (Ap 22:15; vt Joh 18:37 kommentaari.)

sinu tunnistaja. Kreeka sõna mártys (tunnistaja) tähendab mingi teo või sündmuse pealtnägijat. Mõned 1. sajandi kristlased olid Jeesuse tegusid, surma ja ülesäratamist oma silmaga näinud ning võisid isiklike kogemuste najal selle kõige kohta tunnistust anda. (Ap 1:21, 22; 10:40, 41.) Need, kes hakkasid Jeesusesse hiljem uskuma, andsid tema kohta tunnistust selles mõttes, et rääkisid tema tegude, surma ja ülesäratamise tähendusest. (Ap 22:15.) Üks selliseid oli Stefanos, keda Paulus nimetab siin Jeesuse tunnistajaks. Stefanos oli sanhedrini ees Jeesusest võimsa kõne pidanud. Ta oli ka esimene, kes andis tunnistust sellest, et ülesäratatud Jeesus seisab taevas Jumala paremal käel, nagu oli ennustatud tekstis L 110:1. (Ap 7:55, 56.) Jeesusest tunnistuse andmise pärast kiusati kristlasi taga, neid arreteeriti, peksti ja koguni hukati (näiteks Stefanos ja apostel Jaakobus). Seepärast hakkas kreeka sõna mártys aja jooksul tähendama märtrit ehk inimest, kes andis tunnistust oma elu hinnaga, kes oli valmis pigem surema kui usust lahti ütlema. Kuna Stefanos oli esimene, kes Jeesusest tunnistusest andmise pärast tapeti, oli ta esimene märter. (Vt Ap 1:8 kommentaari.)

tuhatkonnaülem. Kreeka termin chilíarchos (kiliarh) tähendab sõna-sõnalt „tuhandevalitseja” ja sellega mõeldakse Rooma sõjatribuuni. Igal Rooma leegionil oli kuus tribuuni. Siiski polnud leegion jagatud kuueks üksuseks, vaid iga tribuun kamandas kogu leegioni kokku kuuendiku aastast. Sel väejuhil oli suur mõjuvõim, sealhulgas voli valida välja ja määrata ametisse tsentuurioid. Kreeka sõna võib viidata ka kõrgetele väepealikele üldiselt. Rooma tuhatkonnaülem oli koos sõduritega Jeesust vahistamas.

tuhatkonnaülem. Kr chilíarchos (kiliarh). Võib tõlkida ka „sõjatribuun”. Tuhatkonnaülem oli leegioni kõrgem ohvitser Rooma sõjaväes. (Vt Joh 18:12 kommentaari.) 56. aasta paiku oli Jeruusalemma garnisoni tuhatkonnaülem Claudius Lysias. (Ap 23:22, 26.) Nagu on näha Apostlite tegude raamatu peatükkidest 21–24, oli tema see, kes päästis Pauluse vägivaldse rahvahulga ja sanhedrini käest. Samuti saatis ta Pauluse salaja Kaisareasse ja kirjutas tema kohta kirja maavalitseja Felixile.

me oleme Rooma kodanikud. Võib tõlkida ka „me oleme roomlased”. Paulus ja ilmselt ka Siilas olid Rooma kodanikud. Rooma seadus sätestas, et riigi kodanikul on alati õigus nõuetekohasele kohtumõistmisele ja et teda ei tohi kunagi ilma süüdi mõistmata avalikult karistada. Rooma kodakondsus tagas inimesele teatud õigused ja privileegid kogu impeeriumis. Rooma kodanik pidi alluma pigem Rooma kui provintsilinnade seadustele. Süüdistuse korral võis ta nõustuda, et tema üle mõistetakse kohut kohalike seaduste alusel, kuid samas jäi talle õigus taotleda Rooma kohtu ette minekut. Surmanuhtlusega karistatava kuriteo korral oli tal õigus esitada apellatsioon keisrile. Paulus kuulutas head sõnumit kogu Rooma impeeriumis. Oma kodanikuõigusi kasutas ta ära kolmel ülestähendatud juhtumil. Esimest korda teeb ta seda siinsamas Filippis, kus ta annab linnajuhtidele teada, et need on teda pekstes tema õigusi rikkunud. (Kahe teise juhtumi kohta vt Ap 22:25 ja 25:11 kommentaari.)

Ma soovin, et minu üle mõistaks kohut keiser. See on kolmas kord, kui Paulus kasutab ära Rooma kodanikuõigusi. (Kahe esimese korra kohta leiad infot Ap 16:37 ja 22:25 kommentaarist.) Selleks võis soovi avaldada kas pärast seda, kui kohtuotsus oli välja kuulutatud, või ka varem. Festuse hoiakust oli näha, et tal pole mingit tahtmist Pauluse asjas otsust teha, ning Jeruusalemmas poleks Paulusel olnud lootust õiglasele kohtumõistmisele. Seepärast esitas Paulus ametliku palve, et tema üle mõistaks kohut impeeriumi kõrgeim kohus. Mõnel juhul võidi kohtualuse edasikaebus tagasi lükata, näiteks kui tegemist oli teolt tabatud varga, piraadi või mässajaga. See võis olla põhjus, miks Festus rääkis kõigepealt oma nõunikega ja alles seejärel andis edasikaebuseks nõusoleku. (Ap 25:12.) Järgmine istung, kus viibis ka Herodes Agrippa II, toimus selleks, et Festusel oleks rohkem infot, mida Tema Majesteedile, st Nerole, Pauluse kohta esitada. (Ap 25:12–27; 26:32; 28:19.) Tänu oma edasikaebusele saigi Paulus minna Rooma, nagu ta oli varem kavatsenud. (Ap 19:21.) Jeesuse prohvetlikud sõnad Paulusele ja hiljem saadud ingli sõnum näitavad, et selles asjade käigus oli mängus Jumala käsi. (Ap 23:11; 27:23, 24.)

sadakonnaülemale. Võib tõlkida ka „tsentuuriole”. Tsentuurio oli umbes saja sõduri ülem Rooma sõjaväes.

Rooma kodanikku. Võib tõlkida ka „roomlast”. See on teine kolmest ülestähendatud juhtumist, kus Paulus kasutas ära Rooma kodanikuõigusi. Rooma võimud tavaliselt juutide asjadesse ei sekkunud. Pauluse juhtumiga tegelesid nad seetõttu, et tema pärast läks linnas mölluks ja et ta oli Rooma kodanik. Rooma kodakondsus tagas inimesele teatud õigused ja privileegid kogu impeeriumis. Näiteks ei tohtinud Rooma kodanikku ilma süüdi mõistmata kinni siduda ega peksta, kuna nõnda koheldi vaid orje. (Kahe teise juhtumi kohta vt Ap 16:37 ja 25:11 kommentaari.)

ostsin endale kodanikuõigused. Võib tõlkida ka „ostsin endale kodakondsuse”. Nagu sellest loost näha, võis Rooma kodakondsust raha eest osta. Paulus ütles Claudius Lysiasele, et tema oli saanud Rooma kodakondsuse sündides, mis tähendab, et Rooma kodakondsus oli juba mõnel Pauluse meessoost esivanemal. Peale ostmise ja sünniga omandamise võis kodakondsuse saada ka muul moel. Nii üksikisik kui ka kogu linna või mõne piirkonna rahvas võis saada selle keisrilt autasuks, ehkki sellega ei kaasnenud ilmselt kõiki õigusi. Ori võis kodakondsuse saada, kui oli end vabaks ostnud või kui tema Rooma kodanikust omanik oli ta vabaks lasknud. Samuti said kodakondsuse Rooma abiväe erru läinud sõdurid. Kodakondsust võis ka pärida. Ilmselt ei olnud 1. sajandil Juudamaal kuigi palju Rooma kodanikke. Alles 3. sajandil said kodakondsuse kõik Rooma provintside elanikud.