seda tükk aega hoolega arutanud. Võib tõlkida ka „selle üle tükk aega vaielnud”. Kreeka sõna, mis on siin tõlgitud vastega „hoolega arutanud”, tuleb verbist zetéo (otsima) ja tähendab „uurimine; küsitlemine”. See annab mõista, et apostlid ja vanemad uurisid asja hoolega, esitasid küsimusi ning avaldasid ausalt ja avameelselt oma arvamust.

vanemate. Sõna-sõnalt „vanemate meeste”. Piiblis tähendab kreeka sõna presbýteros eelkõige meest, kes on ühiskonnas või koguduses vastutusrikkal positsioonil. See sõna võib viidata vanusele (Lu 15:25; Ap 2:17), kuid mitte tingimata. Siin mõeldakse juutide juhte, keda mainitakse sageli koos peapreestrite ja kirjatundjatega. Sanhedrini liikmed olid neist kolmest rühmast. (Mt 21:23; 26:3, 47, 57; 27:1, 41; 28:12; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vanem; vanem mees”.)

kogudusevanematele. Sõna-sõnalt „vanematele meestele”. Piiblis tähendab kreeka sõna presbýteros eelkõige meest, kes on ühiskonnas või koguduses vastutusrikkal positsioonil. See sõna võib viidata vanusele, kuid mitte tingimata. (Vt Mt 16:21 kommentaari.) Iisraeli rahva vanemad kandsid ühisvastutust nii tsiviil- (5Mo 25:7–9; Jos 20:4; Ru 4:1–12) kui ka riigiasjade korraldamisel (Koh 21:16; 1Sa 4:3; 8:4; 1Ku 20:7). Selles salmis kasutatakse sõna presbýteros esimest korda seoses kristliku kogudusega. Nagu Iisraeli vanemad andsid juhatust Iisraeli rahvale, nii annavad vaimse Iisraeli vanemad juhatust kogudusele. Kõnesoleval juhul olid kogudusevanemad need, kes võtsid annetuse vastu ja korraldasid selle jaotamist Juudamaa kogudustele.

tüliküsimuse. Võib tõlkida ka „vaidluse”. Kr zétema. See tuleb verbist zetéo (otsima). (Vt Ap 15:7 kommentaari.)

vanemate. Sõna-sõnalt „vanemate meeste”. Kr presbýteros. Selle kreeka sõnaga mõeldakse siin mehi, kes olid algkristlikus koguduses vastutusrikkas ametis. Paulus, Barnabas ning mõned Süüria Antiookia vennad läksid Jeruusalemma apostlite ja vanemate juurde, et lahendada ümberlõikamisküsimus. Nii nagu Iisraeli rahvast juhtisid vanemad, küpsed mehed, nii oli ka algkristlikul kogudusel juhtiv kogu, kuhu kuulusid apostlid ja Jeruusalemma koguduse vanemad. See näitab, et juhtivasse kogusse, mis esialgu koosnes 12 apostlist, kuulus nüüd teisigi. (Ap 1:21, 22, 26; vt Mt 16:21 ja Ap 11:30 kommentaari.)

Kahetsege oma patte. Vastav kreeka verb, mis tähendab sõna-sõnalt „meelt muutma, mõtteviisi muutma”, kannab endas mõtet muutuse toimumisest mõtlemises, hoiakus või eesmärgis. Siin kasutatakse seda seoses inimese ja Jumala suhetega. (Vt Mt 3:8 ja 3:11 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Kahetsus, patukahetsus”.)

patukahetsuse vilja. Võib tõlkida ka „mõtteviisi parandamise vilja”. See väljend viitab tegudele ja muule, mis tõendab, et inimene on muutnud oma mõtteviisi või hoiakut. (Lu 3:8; Ap 26:20; vt Mt 3:2 ja 3:11 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Kahetsus, patukahetsus”.)

kahetsege oma patte ja muutke end. Kreeka sõna metanoéo, mis on tõlgitud vastega „patte kahetsema”, tähendab „meelt muutma, mõtteviisi muutma” ning kannab endas mõtet muutuse toimumisest mõtlemises, hoiakus või eesmärgis. Siin on üleskutse oma suhted Jumalaga korda seada. Patukahetsus tähendab, et inimesel on tehtu pärast siiralt kahju ja et ta on otsustanud oma patte mitte korrata. (2Ko 7:10, 11; vt Mt 3:2 ja 3:8 kommentaari.) Kui inimene oma patte tõesti kahetseb, siis ta ka muudab end (kr epistrépho) ja püüab elada nii, nagu on meelepärane Jumalale. Nii heebrea sõna šuv kui ka kreeka sõnad epistrépho ja strépho tähendavad sõna-sõnalt „naasma; pöörduma”. (1Mo 18:10; 50:14; Ru 1:6; Ap 15:36.) Sama sõna kasutatakse, kui räägitakse halvalt teelt Jumala juurde pöördumisest. (1Ku 8:33; Hes 33:11; vt Ap 15:3 ja 26:20 kommentaari.)

patte kahetsema. Sõna-sõnalt „meelt muutma”, „mõtteviisi muutma”. Selles salmis on seda väljendit kasutatud koos üleskutsega pöörduda Jumala poole, seega mõeldakse siin, et inimene peaks muutma oma mõtteviisi Jumalale meelepäraseks. Tarvis on kanda ka patukahetsuse vilja. See tähendab, et inimese teod peavad kinnitama, et ta on oma mõtteviisi muutnud. (Vt Mt 3:2, Mt 3:8 ja Lu 3:8 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Kahetsus, patukahetsus”.)

uskupöördumisest. Kr epistrophé. See tuleb verbist, mis tähendab „naasma; pöörduma”. (Joh 12:40; 21:20; Ap 15:36.) See võib tähendada ebajumalateenimisest ärapöördumist ja ka Jumala juurde tagasipöördumist. (See kreeka verb esineb tekstides Ap 3:19; 14:15; 15:19; 26:18, 20; 2Ko 3:16.) Tekstis 1Te 1:9 esineb see fraasis, mis on tõlgitud nii: „Te hülgasite oma ebajumalad ning saite elava ja tõelise Jumala orjadeks.” Uskupöördumisele eelneb patukahetsus. (Vt Mt 3:2, 8 ning Ap 3:19, 26:20 kommentaari.)

ma olen variser. Mõned kohalolijaist tundsid Paulust. (Ap 22:5.) Kahtlemata mõistsid nad, et end variseri pojaks nimetades peab Paulus silmas nende ühist vaimset pärandit. Nad teadsid, et Paulus on kristlusse pöördunud, ning said aru, et ta ei püüa esineda kellenagi, kes ta tegelikult pole. Kuid Paulus võis siin nimetada end variseriks ka tinglikus tähenduses, rõhutamaks, et tal on variseridega rohkem ühist kui saduseridega, kuna ta usub ülestõusmisse. Ilmselt lootis ta poleemilise ülestõusmisteema tõstatamisega sanhedrini kuuluvaid varisere enda poolele võita, ja see õnnestuski. (Ap 23:7–9.) Pauluse sõnad on kooskõlas sellega, mis ta mõni aeg hiljem ütles enda kohta kuningas Agrippa ees. (Ap 26:5.) Ka kirjas, mille ta saatis Roomast Filippi kristlastele, mainis ta oma minevikku variserina. (Flp 3:5.) Samuti nimetatakse tekstis Ap 15:5 variseri taustaga kristlasi endiselt variserideks. (Vt Ap 15:5 kommentaari.)

mõned variseride sektist. See väljend annab mõista, et neil kristlastel oli endiselt midagi ühist variseridega. (Vt Ap 23:6 kommentaari.)

seda tükk aega hoolega arutanud. Võib tõlkida ka „selle üle tükk aega vaielnud”. Kreeka sõna, mis on siin tõlgitud vastega „hoolega arutanud”, tuleb verbist zetéo (otsima) ja tähendab „uurimine; küsitlemine”. See annab mõista, et apostlid ja vanemad uurisid asja hoolega, esitasid küsimusi ning avaldasid ausalt ja avameelselt oma arvamust.

teen imesid. Kr téras. Võib tõlkida ka „annan endeid”. Piiblis esineb see sõna järjepidevalt koos sõnaga semeíon (tunnustäht) ja siis on need mõlemad alati mitmuses. (Mt 24:24; Joh 4:48; Ap 7:36; 14:3; 15:12; 2Ko 12:12.) Sõna téras tähendab midagi imelist või aukartustäratavat. Salmides, kus see tähendab ennet, on selle kohta lisatud kommentaar.

imedest. Vastav kreeka sõna võib tähendada ka ennet. (Vt Ap 2:19 kommentaari.)

Jaakobus. See Jeesuse poolvend on ilmselt sama Jaakobus, keda mainitakse tekstides Ap 12:17 (vt kommentaari) ja Ga 1:19 ning kes kirjutas piiblis oleva Jaakobuse kirja. (Jk 1:1.)

Jaakobusele. Mõeldakse ilmselt Jeesuse poolvenda. Kuna teda mainitakse Maarja ja Joosepi nelja poja loetelus esimesena (Jaakobus, Joosep, Siimon, Juudas), võis ta olla neist vanim. (Mt 13:55; Mr 6:3; Joh 7:5.) Jaakobus nägi 33. aasta nädalatepühal, kuidas tuhanded diasporaa juudid võtsid head sõnumit kuulda ja lasid end ristida. (Ap 1:14; 2:1, 41.) Peetruse sõnad „Teatage sellest Jaakobusele” näitavad, et Jaakobus oli Jeruusalemma koguduses üks eestvedajaid. Ta on ilmselt sama Jaakobus, keda mainitakse tekstides Ap 15:13, 21:18, 1Ko 15:7, Ga 1:19 (kus teda nimetatakse isanda vennaks), 2:9 ja 2:12 ning kes kirjutas piiblis oleva Jaakobuse kirja. (Jk 1:1; Ju 1.)

Jaakobus. Mõeldakse ilmselt Jeesuse poolvenda, keda mainitakse ka tekstis Ap 12:17. (Vt Mt 13:55 ja Ap 12:17 kommentaari.) Paistab, et just tema juhatas apostlite ja Jeruusalemma vanemate arutelu ümberlõikamise üle. (Ap 15:1, 2.) Ilmselt seda juhtumit peabki Paulus silmas, kui kirjutab, et Jaakobust, Keefast (Peetrust) ja Johannest peeti Jeruusalemma koguduse sammasteks. (Ga 2:1–9.)

Siimon, keda kutsutakse Peetruseks. Peetrust on pühakirjas kutsutud viie nimega: 1) Simeon; 2) Siimon (nii Simeon kui ka Siimon tulenevad heebrea verbist, mis tähendab „kuula”); 3) Peetrus (kreeka nimi, mis tähendab „kaljurünk; kivi”; kellelgi teisel piiblis seda nime pole); 4) Keefas (semiidi vaste nimele Peetrus; võib olla seotud heebrea sõnaga kefím [kaljud], mis esineb tekstides Ii 30:6; Jer 4:29) ja 5) Siimon Peetrus. (Ap 15:14; Joh 1:42; Mt 16:16.)

Simeon. Kr Symeón. Nime Siimon heebreapärane vorm. Fakt, et sel koosolekul kasutati Peetruse kohta nime Simeon, annab alust arvata, et see peeti heebrea keeles. Nime Simeon kasutatakse piiblis Peetruse kohta vaid korra. (Vt Mt 10:2 kommentaari.)

rahvas, kes kannaks tema nime. Siin võidakse viidata piibli heebreakeelse osa tekstidele, kus öeldakse, et Jehoova valis Iisraeli rahva oma eriliseks omandiks. (2Mo 19:5; 5Mo 7:6; 14:2; 26:18, 19.) Uut rahvast, kes kannab Jehoova nime, nimetatakse piiblis Jumala Iisraeliks, kuhu kuuluvad nii juudid kui ka mittejuudid. (Ro 11:25, 26a; Ga 6:16; Ilm 14:1.) Neil tuleb kuulutada selle vägevust, kelle nime nad kannavad, ja ülistada teda kõigi rahvaste seas. (1Pe 2:9, 10.) Nagu Iisraeli rahvas vanal ajal, nii on ka Jumala Iisrael rahvas, kelle Jehoova on endale valmistanud ja kes peab kuulutama tema kiiduväärsust. (Jes 43:21.) Algkristlased seda tegidki. Nad kuulutasid julgelt, et Jehoova on ainus tõeline Jumal ja et kõik teised jumalad on ebajumalad. (1Te 1:9.)

Moosese seaduses, prohvetiraamatutes ja lauludes. Sõna-sõnalt „Moosese seaduses ja Prohvetites ja Lauludes”. Jeesus grupeeris siin piibli heebreakeelse osa raamatud juutidele harjumuspärasel viisil. Moosese seaduse (hbr torá) all mõeldakse piibli raamatuid alates 1. Moosese raamatust kuni 5. Moosese raamatuni. Prohvetiraamatute (hbr neviím) all mõeldakse piibli heebreakeelse osa prohvetlikke kirjutisi, nende hulgas nn varajaste prohvetite raamatuid (Joosua rmt – Kuningate rmt). Laulude all mõeldakse kolmandat osa, kuhu kuuluvad piibli heebreakeelse osa ülejäänud raamatud ja mida nimetatakse Kirjutisteks (hbr ketuvím). Kolmandat osa on siin nimetatud lauludeks seepärast, et see on selle osa esimene raamat. Nende kolme osa esitähtedest moodustub sõna „tanah”, mis on juutide nimetus heebreakeelse pühakirja kohta. See, et Jeesus kasutas neid kolme nimetust, näitab, et piibli heebreakeelse osa kaanon oli selleks ajaks juba kindlalt paigas ja et Jeesus tunnustas seda.

sellega, mis on prohvetiraamatutes kirjutatud. Sõna-sõnalt „Prohvetite sõnadega”. Paistab, et Simeoni ehk Siimon Peetruse kõne (Ap 15:7–11) ning Barnabase ja Pauluse esitatud tõendid (Ap 15:12) tõid Jaakobusele meelde kirjakohad, mis seostusid arutluse all oleva teemaga. (Joh 14:26.) Öelnud, et kuuldu „on kooskõlas sellega, mis on prohvetiraamatutes kirjutatud”, tsiteeris Jaakobus teksti Am 9:11, 12. Aamose raamat kuulus sellesse heebrea pühakirja ossa, mida nimetati Prohvetiteks. (Mt 22:40; Ap 15:16–18; vt Lu 24:44 kommentaari.)

Taaveti kokkulangenud koja. Jehoova oli tõotanud, et Taaveti kuningriik püsib igavesti. (2Sa 7:12–16.) Taaveti koda ehk tema dünastia langes kokku siis, kui kuningas Sidkija troonilt tõugati. (Hes 21:27.) Sealtpeale polnud Jeruusalemmas Jehoova troonil valitsenud ühtki Taaveti soost kuningat. (1Aj 29:23.) Jehoova aga tõotas, et ta ehitab Taaveti koja taas üles ning et Taaveti järeltulija, messias, valitseb kuningana igavesti. (Ap 2:29–36.) Jaakobuse sõnad näitavad, et Taaveti trooni taastamine tähendab ka kuningriigi pärijate ehk Jeesuse võitud järelkäijate kogumist nii juutide kui ka mittejuutide seast. (Am 9:11, 12.)

sellega, mis on prohvetiraamatutes kirjutatud. Sõna-sõnalt „Prohvetite sõnadega”. Paistab, et Simeoni ehk Siimon Peetruse kõne (Ap 15:7–11) ning Barnabase ja Pauluse esitatud tõendid (Ap 15:12) tõid Jaakobusele meelde kirjakohad, mis seostusid arutluse all oleva teemaga. (Joh 14:26.) Öelnud, et kuuldu „on kooskõlas sellega, mis on prohvetiraamatutes kirjutatud”, tsiteeris Jaakobus teksti Am 9:11, 12. Aamose raamat kuulus sellesse heebrea pühakirja ossa, mida nimetati Prohvetiteks. (Mt 22:40; Ap 15:16–18; vt Lu 24:44 kommentaari.)

et järelejäänud inimesed võiksid kogu südamest otsida Jehoovat. Nagu öeldakse Ap 15:15 kommentaaris, tsiteerib Jaakobus siin kirjakohta Am 9:11, 12. Ent osa sellest tsitaadist erineb mõnevõrra heebreakeelsetes käsikirjades öeldust. Arvatakse, et erinevus tuleb sellest, et Jaakobus tsiteerib Septuagintat, heebrea pühakirja kreekakeelset tõlget. Ent on huvitav, et ta nimetab Peetrust Simeoniks (nime Siimon heebreapärane vorm), seega võidi see koosolek pidada hoopis heebrea keeles. (Ap 15:14.) Sellisel juhul võis Jaakobus tsiteerida küll heebreakeelset pühakirja, kuid Luukas panna selle kirja kreeka keeles, kasutades Septuaginta sõnastust. Selles poleks midagi tavatut, sest piibli kreekakeelse osa kirjutajad tsiteerisid Septuagintat üsna tihti. Kuigi mõned neist tsitaatidest erinevad veidi seni leitud heebreakeelsetes käsikirjades öeldust, oli see Jehoovale vastuvõetav ja nii said need Septuaginta tsitaadid tema vaimu mõjutusel kirjutatud pühakirja osaks. (2Ti 3:16.) Septuagintas on tekstis Am 9:12 sõnad „järelejäänud inimesed”, kuid seni leitud heebreakeelsetes käsikirjades on „Edomi järelejäänud”. Mõne õpetlase meelest tuleb see erinevus sellest, et vanaheebrea keeles on sõnade „inimesed” ja „Edom” kirjapilt väga sarnane. Sama lugu on sõnadega „otsima” ja „endale saama”. Mõnede arvates on salm Am 9:12 Septuagintas tõlgitud heebreakeelsest tekstist, mis erineb seni leitud käsikirjade omast; see aga on üksnes oletus. Olgu kuidas on, nii Septuagintast kui ka heebreakeelsest masoreetsest tekstist tuleb välja Jaakobuse jutu iva: Aamos kuulutas ette, et ka mittejuute hakatakse kutsuma Jehoova nimega.

Jehoovat. Jaakobus ütleb tekstis Ap 15:14, et Simeon on selgitanud, kuidas Jumal on pööranud tähelepanu mittejuutidele, ja salmis 19 räägib ta mittejuutidest, kes pöörduvad Jumala poole. Kõnesolevas tekstis tsiteerib Jaakobus kirjakohta Am 9:11, 12, mille heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi (fraasis, mis on tõlgitud „lausub Jehoova”). Salmi Ap 15:17 algtekstis esineb aga kaks korda kreeka sõna kýrios (isand, issand) ja mõlemal korral käib see Jehoova kohta. Niisiis, võttes arvesse konteksti, piibli heebreakeelset osa ning sõna kýrios kasutust Septuagintas ja piibli kreekakeelses osas, on mõjuvaid põhjusi kasutada selles salmis Jumala nime mõlemas kohas, kus esineb sõna kýrios. (Vt lisa C1 ja lisa C3 sissejuhatust; Ap 15:17.)

koos kõigist rahvastest inimestega. St mittejuutidega. Mittejuudist, kes lasi end ümber lõigata, sai otsekui iisraellane ehk juut. (2Mo 12:48, 49.) Estri päevil ütlesid paljud inimesed rahvaste seast end olevat juudid. (Est 8:17.) On huvitav, et Septuagintas on tekstis Est 8:17 öeldud, et nad „lasid end ümber lõigata ja said juutideks”. Kirjakohas Am 9:11, 12, nagu Jaakobus seda tsiteerib, on ennustatud, et kõigist rahvastest inimesed (ümberlõikamata mittejuudid) liituvad järelejäänud inimestega (juutide ja proselüütidega) ja neid hakatakse kutsuma Jehoova nimega. See ennustus aitas jüngritel mõista, et mittejuutidel pole vaja lasta end ümber lõigata, et saada Jumala rahva osaks.

rahvaga, keda kutsutakse minu nimega. Piibli heebreakeelsest osast võime lugeda, et iisraellasi kutsuti Jehoova nimega, mis tähendas, et nad olid tema rahvas. (5Mo 28:10; 2Aj 7:14; Jes 43:7; 63:19; Tn 9:19.) Samuti võime lugeda, et Jehoova tegi Jeruusalemma ja sealse templi „oma nime ... eluasemeks”. Nõnda tunnustas ta Jeruusalemma templit paigana, kus teda talle meelepäraselt teenida. (2Ku 21:4, 7.)

lausub Jehoova. Kirjakohas Am 9:12, kust see tsitaat on võetud, esineb heebreakeelses algtekstis Jumala nimi, mida tähistatakse nelja konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)

kes teeb seda, [salm 18] mis on teada ammusest ajast. Vastavat kreeka teksti tõlgendatakse ka järgmiselt: „kes on teinud seda [salm 18] teatavaks ammusest ajast peale”.

ma arvan. Võib tõlkida ka „on minu otsus”. Kreeka sõna, mis on siin tõlgitud vastega „arvan”, tähendab ühe sõnaraamatu järgi „kõiki tegureid arvesse võttes otsust langetama”. See, kuidas vastavat kreekakeelset väljendit siin kasutatakse, ei näita, et Jaakobus, kes oli nähtavasti koosoleku juhataja, oleks teistele oma arvamust peale surunud. Ta hoopis võttis otsad kokku ja pakkus välja, mida kuuldud tõendite ja pühakirjas öeldu valguses võiks teha.

hoorusest. Kr porneía. See tähendab igasuguseid piibli järgi lubamatuid seksuaalsuhteid. Sinna hulka kuuluvad abielurikkumine, prostitutsioon, seksuaalsuhted vallaliste vahel, homoseksuaalsed suhted ja ka loomapilastus. (Vt „Sõnaseletusi”.)

lämbunust. St sellise looma lihast, kes on tapetud või surnud, ilma et temast oleks veri välja lastud. (2Mo 22:31; 3Mo 17:15; 5Mo 14:21.)

tõusis püsti, et pühakirja ette lugeda. Õpetlased on märkinud, et see on teadaolevalt varaseim kirjeldus sünagoogiteenistusest. Juudi pärimuse järgi algas teenistus tavaliselt sellega, et inimesed sisenesid hoonesse ja esitasid omaette palve. Pärast seda loeti peast ette tekstid 5Mo 6:4–9 ja 11:13–21. Seejärel esitati ühispalveid ja loeti vastavalt kavale ette mõni pentateuhi osa. Tekstis Ap 15:21 öeldakse, et 1. sajandil loeti Moosese raamatuid ette igal hingamispäeval. Järgmine osa teenistusest oli prohvetiraamatute lugemine, samuti toodi loetud osast välja õpetlik iva. Sellest räägib ilmselt ka Lu 4:16. Lugeja seisis tavaliselt püsti ja võib-olla sai ta ise valida, millist prohvetiraamatu osa lugeda. (Vt Ap 13:15 kommentaari.)

kui oli loetud Moosese seadust ja prohvetiraamatuid. Esimesel sajandil loeti sünagoogides pühakirja ette igal hingamispäeval (Ap 15:21) ja korrati juudi usutunnistust šemá’d (5Mo 6:4–9; 11:13–21). Nime on see saanud teksti 5Mo 6:4 esimese sõna järgi. Seal öeldakse: „Kuula [Šemá], Iisrael! Jehoova, meie Jumal Jehoova, on üks ja ainus.” Sünagoogides loeti ette ka toorat (viie Moosese raamatu koondnimetus juutidel); see oli jumalateenistuse tähtsaim osa. Paljudes sünagoogides loeti toora läbi aastaga, osas aga kolme aastaga. Loeti ja selgitati ka prohvetiraamatuid. Lugemise järel peeti jutlus. Pärast seda, kui Pisiidia Antiookia sünagoogis oli pühakirja ette loetud, paluti Paulusel rahvale midagi innustavat öelda. (Vt Lu 4:16 kommentaari.)

tõusis püsti, et pühakirja ette lugeda. Õpetlased on märkinud, et see on teadaolevalt varaseim kirjeldus sünagoogiteenistusest. Juudi pärimuse järgi algas teenistus tavaliselt sellega, et inimesed sisenesid hoonesse ja esitasid omaette palve. Pärast seda loeti peast ette tekstid 5Mo 6:4–9 ja 11:13–21. Seejärel esitati ühispalveid ja loeti vastavalt kavale ette mõni pentateuhi osa. Tekstis Ap 15:21 öeldakse, et 1. sajandil loeti Moosese raamatuid ette igal hingamispäeval. Järgmine osa teenistusest oli prohvetiraamatute lugemine, samuti toodi loetud osast välja õpetlik iva. Sellest räägib ilmselt ka Lu 4:16. Lugeja seisis tavaliselt püsti ja võib-olla sai ta ise valida, millist prohvetiraamatu osa lugeda. (Vt Ap 13:15 kommentaari.)

kui oli loetud Moosese seadust ja prohvetiraamatuid. Esimesel sajandil loeti sünagoogides pühakirja ette igal hingamispäeval (Ap 15:21) ja korrati juudi usutunnistust šemá’d (5Mo 6:4–9; 11:13–21). Nime on see saanud teksti 5Mo 6:4 esimese sõna järgi. Seal öeldakse: „Kuula [Šemá], Iisrael! Jehoova, meie Jumal Jehoova, on üks ja ainus.” Sünagoogides loeti ette ka toorat (viie Moosese raamatu koondnimetus juutidel); see oli jumalateenistuse tähtsaim osa. Paljudes sünagoogides loeti toora läbi aastaga, osas aga kolme aastaga. Loeti ja selgitati ka prohvetiraamatuid. Lugemise järel peeti jutlus. Pärast seda, kui Pisiidia Antiookia sünagoogis oli pühakirja ette loetud, paluti Paulusel rahvale midagi innustavat öelda. (Vt Lu 4:16 kommentaari.)

Moosese raamatuid. Jaakobus viitab Moosese raamatutele, kus on kirjas nii Moosese seadus kui ka see, kuidas Jumal enne selle seaduse andmist oma teenijatega tegeles ja neile oma tahte teada andis. Näiteks 1. Moosese raamatust tuleb välja, kuidas Jumal suhtub verre, abielurikkumisse ja ebajumalateenimisse. (1Mo 9:3, 4; 20:2–9; 35:2, 4.) Nõnda andis Jehoova teada põhimõtted, mis kehtivad kõigile inimestele, nii juutidele kui ka mittejuutidele. Tekstis Ap 15:19, 20 kirjasoleva otsusega ei valmistatud mittejuutidest kristlastele raskusi, kuna neid säästeti Moosese seaduse arvututest nõuetest. Peale selle arvestati juudikristlaste südametunnistusega, sest nad olid aastaid käinud hingamispäeviti sünagoogis, kus Moosese raamatuid ette loeti. (Vt Lu 4:16 ja Ap 13:15 kommentaari.) See otsus aitas kaasa sellele, et juutidest ja mittejuutidest kristlaste vahel valitseks ühtsus.

sünagoogides loetakse neid ette igal hingamispäeval. Vt Lu 4:16 ja Ap 13:15 kommentaari.

vanemate. Sõna-sõnalt „vanemate meeste”. Kr presbýteros. Selle kreeka sõnaga mõeldakse siin mehi, kes olid algkristlikus koguduses vastutusrikkas ametis. Paulus, Barnabas ning mõned Süüria Antiookia vennad läksid Jeruusalemma apostlite ja vanemate juurde, et lahendada ümberlõikamisküsimus. Nii nagu Iisraeli rahvast juhtisid vanemad, küpsed mehed, nii oli ka algkristlikul kogudusel juhtiv kogu, kuhu kuulusid apostlid ja Jeruusalemma koguduse vanemad. See näitab, et juhtivasse kogusse, mis esialgu koosnes 12 apostlist, kuulus nüüd teisigi. (Ap 1:21, 22, 26; vt Mt 16:21 ja Ap 11:30 kommentaari.)

apostlid ja vanemad. Vt Ap 15:2 kommentaari.

Claudius Lysias tervitab kõrgeaulist maavalitsejat Felixit! Sõna-sõnalt „Claudius Lysias kõrgeaulisele maavalitsejale Felixile: tervitusi!”. Selle kirja sissejuhatuses on järgitud tolle aja tava: kõigepealt nimetatakse saatjat, siis adressaati ja seejärel tervitatakse sõnaga chaíro (rõõmustama), millega antakse edasi mõte „olgu sinuga kõik hästi”. Sellist tervitust leidub paljudes tolle aja kirjades. Samasugune sissejuhatus on kirjades, mis algavad tekstides Ap 15:23 ja Jk 1:1. (Vt Ap 15:23 kommentaari.)

Tervitusi teile! Kreeka sõna chaíro (rõõmustama) kasutatakse siin tervitusena ja selle mõte on „olgu sinuga kõik hästi”. Selle kirja sissejuhatuses on järgitud tolle aja tava: kõigepealt nimetatakse saatja, siis adressaat ja seejärel öeldakse tervitus. (Vt Ap 23:26 kommentaari.) Piibli kreekakeelses osas kasutatakse sõna chaíro tervitusena üksnes selles juhtiva kogu kirjas ja Jaakobuse kirjas. (Jk 1:1.) Jünger Jaakobus, kes juhatas koosolekut, millest räägitakse Apostlite tegude 15. peatükis, oli seotud juhtiva kogu kirja koostamisega. Seetõttu on alust järeldada, et ta on seesama Jaakobus, kes kirjutas ka Jaakobuse kirja.

teie usku hävitada. Võib tõlkida ka „teid [sõna-sõnalt „teie hingi”] heidutada”. Selles salmis esineb kreeka sõna psyché (hing). (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

üksmeelsele. Kr homothymadón. See kreeka sõna esineb Apostlite tegude raamatus mitu korda ja enamasti kirjeldatakse sellega algkristlaste ühtsust. Näiteks on seda tõlgitud vastetega „ühel meelel” (Ap 1:14), „ühisel eesmärgil” (Ap 2:46) ja „üheskoos” (Ap 4:24).

oma elu ohtu seadnud meie isanda Jeesus Kristuse nime pärast. Võib tõlkida ka „andnud oma elu meie isanda Jeesus Kristuse nime eest”. Vastega „elu” tõlgitud kreeka sõna on psyché (hing; selles salmis mitmuses). (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.) Seda fraasi võib mõista ka nii: „pühendanud oma elu [või „iseendid”] meie isanda Jeesus Kristuse nimele”.

lämbunust. St sellise looma lihast, kes on tapetud või surnud, ilma et temast oleks veri välja lastud. (2Mo 22:31; 3Mo 17:15; 5Mo 14:21.)

hoorusest. Kr porneía. See tähendab igasuguseid piibli järgi lubamatuid seksuaalsuhteid. Sinna hulka kuuluvad abielurikkumine, prostitutsioon, seksuaalsuhted vallaliste vahel, homoseksuaalsed suhted ja ka loomapilastus. (Vt „Sõnaseletusi”.)

hoiduda. Vastav kreeka verb käib kogu järgneva loetelu kohta. Kristlastel tuleb hoiduda ebajumalateenistusest, hoorusest ja sellise liha söömisest, kust veri pole korralikult välja lastud. Seoses verest hoidumisega hõlmab selle verbi tähendus rohkemat kui vaid vere söömisest hoidumist. See annab mõista, et hoiduda tuleks mistahes vere väärtarvitusest, pidades seda pühaks. (3Mo 17:11, 14; 5Mo 12:23.)

hoiduda ... verest. Jumal andis käsu hoiduda verest juba Noale ja tema poegadele, seega kogu inimkonnale. (1Mo 9:4–6.) Umbes 800 aastat hiljem lasi ta panna selle kirja seadusesse, mille ta andis iisraellastele. (3Mo 17:13–16.) Ja 1500 aastat hiljem kinnitas ta selle käsu kehtivust kristlikule kogudusele, nagu siit salmist on näha. Jumala silmis on verest hoidumine sama tähtis kui ebajumalateenimisest ja hoorusest hoidumine.

lämbunust. Vt Ap 15:20 kommentaari.

hoorusest. Vt Ap 15:20 kommentaari.

Olge terved! Võib tõlkida ka „Elage hästi!”, „Kõike head!”. Vastav kreeka väljend oli tol ajal tavaline kirjades kasutatav lõputervitus. See ei tähenda, et eeltoodu oli öeldud kui tervisenõuanne, mille järgimine toob parema tervise. Nende sõnadega sooviti kirja saajale jõudu, tervist ja head käekäiku. See on sisult sama kui heebrea väljend šalóm, millega sooviti teisele inimesele rahu. (2Mo 4:18; Koh 18:6; 19:20; 1Sa 1:17.) Ühes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes (lisas C4 viidatakse sellele lühendiga J²²) on siin salmis väljend šalóm lahém, mis tähendabki „Rahu teile!”.

Mõnes hilisemas kreekakeelses käsikirjas ja mõnes vanas tõlkes on siin sõnad „aga Siilas arvas heaks sinna jääda” või „aga Juudas läks üksinda Jeruusalemma”. Seda lauset aga pole kõige vanemates ja usaldusväärsetes käsikirjades ning ilmselt ei olnud seda Apostlite tegude raamatu algtekstis. See võis olla ääremärkus, mis selgitas teksti Ap 15:40; mingil ajal aga lisati see mõne käsikirja põhiteksti. (Vt lisa A3.)

Jehoova sõnast. See väljend on pärit piibli heebreakeelsest osast. Heebreakeelses algtekstis koosneb see heebrea vastest sõnale „sõna” ja tetragrammist. Vastav heebrea väljend esineb umbes 200 salmis. (Nt 2Sa 12:9; 24:11; 2Ku 7:1; 20:16; 24:2; Jes 1:10; 2:3; 28:14; 38:4; Jer 1:4; 2:4; Hes 1:3; 6:1; Ho 1:1; Mi 1:1; Sak 9:1.) See väljend esineb ka ühes varases Septuaginta käsikirjas, kirjakohas Sak 9:1. See pärgamendirull leiti Nahal Heverist, mis asub Iisraelis Juuda kõrbes Surnumere lähedal, ja see on dateeritud vahemikku 50 e.m.a – 50 m.a.j. Selles tekstis järgneb kreeka sõnale lógos Jumala nimi, mis on kirjutatud vanaheebrea tähtedega (). Kuigi paljudes kreekakeelsetes käsikirjades on tekstis Ap 8:25 fraas ton lógon tu kyríu (Issanda sõnast), on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 8:25.)

Jehoova sõna. Vt Ap 8:25 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Ap 15:35.

Jehoova sõnast. See väljend on pärit piibli heebreakeelsest osast. Heebreakeelses algtekstis koosneb see heebrea vastest sõnale „sõna” ja tetragrammist. Vastav heebrea väljend esineb umbes 200 salmis. (Nt 2Sa 12:9; 24:11; 2Ku 7:1; 20:16; 24:2; Jes 1:10; 2:3; 28:14; 38:4; Jer 1:4; 2:4; Hes 1:3; 6:1; Ho 1:1; Mi 1:1; Sak 9:1.) See väljend esineb ka ühes varases Septuaginta käsikirjas, kirjakohas Sak 9:1. See pärgamendirull leiti Nahal Heverist, mis asub Iisraelis Juuda kõrbes Surnumere lähedal, ja see on dateeritud vahemikku 50 e.m.a – 50 m.a.j. Selles tekstis järgneb kreeka sõnale lógos Jumala nimi, mis on kirjutatud vanaheebrea tähtedega (). Kuigi paljudes kreekakeelsetes käsikirjades on tekstis Ap 8:25 fraas ton lógon tu kyríu (Issanda sõnast), on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 8:25.)

Jehoova sõna. Vt Ap 8:25 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Ap 15:36.

Jehoova armu. Apostlite tegude raamatus kasutatakse sõna „arm” eeskätt seoses Jumalaga. (Ap 11:23; 13:43; 20:24, 32.) Tekstis Ap 14:26 on sarnane väljend „jätnud nad Jumala armu hoolde”. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 15:40.)