Apostlite teod 12:1–25

12  Umbes sel ajal hakkas kuningas Herodes mõnda koguduseliiget taga kiusama*.+  Ta tappis mõõgaga+ Johannese venna Jaakobuse.+  Nähes, et see oli juutidele meelt mööda, võttis ta ka Peetruse vahi alla. (See juhtus hapnemata leibade püha ajal.)+  Ta võttis ta kinni, pani vanglasse+ ja andis üle neljale neljamehelisele sõdurite rühmale, et need teda vahetustega valvaksid, kuna ta kavatses ta pärast paasapüha+ rahva ette tuua*.  Niisiis hoiti Peetrust vangis, kogudus aga palus tema pärast tulihingeliselt Jumalat.+  Ööl enne seda, kui Herodes kavatses Peetruse rahva ette tuua, magas Peetrus kahe ketiga aheldatuna kahe sõduri vahel ja valvurid ukse ees valvasid vangikongi.  Ühtäkki seisis seal Jehoova ingel+ ja kongis säras valgus. Ta müksas Peetrust vastu külge, äratas ta üles ja ütles: „Tõuse ruttu üles!” Ja ahelad langesid Peetruse käte ümbert maha.+  Ingel ütles talle: „Pane riided selga ja sandaalid jalga.” Seda Peetrus tegigi. Siis ingel ütles: „Pane kuub peale ja järgne mulle.”  Peetrus läks välja ja järgnes talle, aga ta ei teadnud, et see, mida ingel teeb,* toimub päriselt, ta arvas, et näeb nägemust. 10  Nad möödusid esimesest vahipostist ja teisest ning jõudsid raudvärava juurde, mis viis linna, ja see avanes neile iseenesest.+ Kui nad olid väljunud ja mõnda aega mööda üht tänavat kõndinud, lahkus ingel äkitselt tema juurest. 11  Kui Peetrus sai aru, mis toimus, ütles ta: „Nüüd ma tean, et Jehoova saatis oma ingli ja päästis mu Herodese käest ja kõigest halvast, mida juudid mulle soovisid*.”+ 12  Seda mõistnud, läks ta sinna, kus elas Maarja, kes oli Johannese, teise nimega Markuse+ ema. Sellesse majja olid paljud kokku tulnud ja nad palvetasid seal. 13  Kui ta väravale koputas, tuli teenijatüdruk Roode vaatama, kes seal on. 14  Tundnud ära Peetruse hääle, oli ta nii rõõmus, et ei teinudki väravat lahti, vaid jooksis sisse ja teatas, et Peetrus seisab värava taga. 15  Talle öeldi: „Sa oled arust ära!” Aga tüdruk kinnitas, et Peetrus on seal. Nad ütlesid: „See on tema ingel.” 16  Aga Peetrus jäi välja koputama. Kui nad värava avasid ja teda nägid, olid nad hämmastunud. 17  Peetrus andis neile käega märku, et nad vaikiksid, ja jutustas neile üksikasjalikult, kuidas Jehoova oli ta vanglast välja toonud, ning ütles: „Teatage sellest Jaakobusele+ ja vendadele.” Siis ta väljus sealt ning läks teise paika. 18  Kui päev saabus, olid sõdurid Peetrusega juhtunu pärast suures segaduses. 19  Herodes otsis teda hoolega, ja kui ta teda ei leidnud, kuulas ta valvurid üle ning käskis nad karistamiseks ära viia.+ Siis läks Herodes Juudamaalt alla Kaisareasse ning jäi mõneks ajaks sinna. 20  Herodes oli vihane* Tüürose ja Siidoni elanike peale. Seepärast tulid need kindla sihiga* tema juurde, ja olles veennud kuninga kojaülemat Blastost, et see neid toetaks, palusid nad rahu, sest kuninga maa varustas nende maad toiduga. 21  Määratud päeval pani Herodes endale kuningliku rüü selga, istus kohtujärjele ja hakkas kõnet pidama. 22  Kokkutulnud rahvas hüüdis seepeale: „See on jumala, mitte inimese hääl!” 23  Sedamaid lõi Jehoova ingel Herodest, sest see ei andnud au Jumalale. Herodes jäi haigeks, ussid sõid ta ära ja ta suri.* 24  Aga Jehoova sõna aina levis ja paljud said usklikuks*.+ 25  Kui nüüd Barnabas+ ja Saulus olid Jeruusalemmas abi kohaletoimetamise lõpule viinud,+ pöördusid nad tagasi ja võtsid endaga kaasa Johannese,+ keda hüüti ka Markuseks.

Allmärkused

Võib tõlkida ka „mõnele kogudusest kurja tegema”.
Võib tõlkida ka „pärast paasapüha kohtumõistmiseks rahva ette tuua”.
Sõna-sõnalt „mis ingli kaudu sünnib”.
Sõna-sõnalt „mida juudi rahvas ootas”.
Võib tõlkida ka „ühel meelel”.
Võib tõlkida ka „ihus hammast”.
Sõna-sõnalt „ja ussidest sööduna heitis ta hinge”.
Sõna-sõnalt „aina kasvas ja levis”.

Kommentaarid

Herodes. Mõeldakse Herodes Suure pojapoega Herodes Agrippa I. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Herodesed”.) Herodes Agrippa I sündis aastal 10 e.m.a ja omandas hariduse Roomas. Ta sai sõbraks mitme keisripere liikmega, sealhulgas Gaiusega (kes on rohkem tuntud kui Caligula). Viimane sai keisriks aastal 37 ja tegi Agrippast peagi Iturea, Trahhoniitisemaa ja Abileene kuninga. Mõne aja pärast andis Caligula Agrippale ka Galilea ja Perea. Caligula atendaadi ajal aastal 41 oli Agrippa Roomas. Väidetavalt aitas Agrippa suuresti kaasa sellele, et tekkinud kriisi lahendada. Ta osales pinevatel läbirääkimistel oma teise mõjuvõimsa sõbra Claudiuse ja Rooma senati vahel. Asi lõppes sellega, et Claudius sai keisriks ja kodusõda jäi ära. Tänutäheks andis Claudius Herodesele Juudamaa ja Samaaria, mida olid alates aastast 6 valitsenud Rooma asevalitsejad. Nõnda olid Agrippal viimaks sama suured valdused, kui olid olnud Herodes Suurel. Agrippa tähtsaim linn oli Jeruusalemm, kus ta võitis juutide usuliidrite poolehoiu. Näiteks olevat ta järginud hoolega juudi seadusi ja traditsioone, muu hulgas käinud iga päev templis ohverdamas ja lugenud avalikult seadust. Samuti olevat ta juudi usku agaralt kaitsnud. Agrippa teod aga kummutasid tema väite, et ta teenib Jumalat, kuna ta korraldas gladiaatorite võitlusi ja paganlikke teatrietendusi. Agrippat on kirjeldatud kui reeturlikku, pealiskaudset ja ekstravagantset kuju. Ta leidis oma lõpu Jehoova ingli käe läbi. (Ap 12:23.) Õpetlaste arvamuse kohaselt suri Herodes Agrippa I aastal 44, olles 54-aastane. Ta oli valitsenud Juudamaa üle kolm aastat.

tappis mõõgaga Johannese venna Jaakobuse. See toimus ilmselt aastal 44. Jaakobus oli 12 apostlist esimene, kes suri märtrisurma. Võimalik, et Herodes võttis Jaakobuse oma sihtmärgiks seetõttu, et too oli olnud Jeesusega eriti lähedane. Teine võimalus on, et ta tegi seda Jaakobuse tulise innukuse pärast, mille tõttu Jaakobus ja ta vend Johannes olid ka saanud hüüdnime Boanerges ehk Kõuepojad. (Mr 3:17.) Herodese argpükslik, poliitilistest ambitsioonidest ajendatud tegu ei peatanud hea sõnumi levikut, küll aga röövis see koguduselt armastatud apostli, karjase ja tugisamba. See, et siin öeldakse, et Jaakobus tapeti mõõgaga, võib tähendada, et tal raiuti pea maha.

hapnemata leibade püha ajal. Hapnemata leibade püha algas 15. niisanil (paasapühale järgneval päeval) ja kestis seitse päeva. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hapnemata leibade püha” ja lisa B15.) See, et evangeeliumites ja Apostlite tegude raamatus mainitakse juutide pühi üsna sagedasti, näitab, et Jeesuse ja apostlite ajal pidasid juudid endiselt kinni oma pühadekalendrist. Nende pühade järgi saab teha kindlaks tollaste sündmuste umbkaudse toimumisaja. (Mt 26:2; Mr 14:1; Lu 22:1; Joh 2:13, 23; 5:1; 6:4; 7:2, 37; 10:22; 11:55; Ap 2:1; 12:3, 4; 20:6, 16; 27:9.)

Jehoova ingel. See väljend esineb palju kordi piibli heebreakeelses osas, esimesena kirjakohas 1Mo 16:7. Heebreakeelses tekstis on nendes kohtades sõna „ingel” koos tetragrammiga. Ühes varases Septuaginta käsikirjas esineb salmides Sak 3:5, 6 kreeka sõna ángelos (ingel, sõnumitooja) koos heebrea tetragrammiga. See fragment leiti Iisraelist, Juuda kõrbes asuvast Nahal Heverist, ja on dateeritud ajavahemikku 50 e.m.a – 50 m.a.j. Kuigi seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on tekstis Ap 5:19 väljend tähendusega „Issanda ingel”, on see „Uue maailma tõlkes” tõlgitud vastega „Jehoova ingel”. Põhjustest räägitakse lähemalt lisas C1 ja lisa C3 sissejuhatuses; Ap 5:19.

Olge valmis. Võib tõlkida ka „Olgu teil rõiva alumine äär vöö vahele kinnitatud”. Algkeeles on siin idioom, mis sõna-sõnalt tähendab „teie niuded olgu vöötatud”. See kirjeldab tava, kus pika pealisrõiva alumine äär kinnitati vöö vahele, et oleks lihtsam näiteks tööd teha või joosta. Selle idioomiga hakati tähistama mingiks tegevuseks valmisolekut. Samalaadseid väljendeid on korduvalt kasutatud ka piibli heebreakeelses osas. (Nt 2Mo 12:11; 1Ku 18:46; 2Ku 3:21, P 1997; 4:29, allm; Õp 31:17, P 1997; Jer 1:17, allm.) Selles salmis on kreekakeelne verb niisuguses vormis, mis näitab, et jumalateenijad peaksid olema kogu aeg valmis tegutsema. Tekstis Lu 12:37 on kasutatud sama verbi fraasis „ta seab end valmis”. Tekstis 1Pe 1:13 olev kreekakeelne fraas, mis on tõlgitud „olgu teie vaim tugev ja valmis tegutsemiseks”, tähendab sõna-sõnalt „vöötage oma mõistuse niuded”.

Pane riided selga. Võib tõlkida ka „pane vöö vööle”. Sõna-sõnalt „vööta end”. Ilmselt mõeldakse avara alusrõiva kokkutõmbamist vöö või riideribaga. (Vt Lu 12:35 kommentaari.)

Jehoova saatis oma ingli. Fraas „saatis oma ingli” esineb ka piibli heebreakeelses osas, kohtades, kus räägitakse samalaadsetest Jehoova päästetegudest. Näiteks tekstides Tn 3:28 ja 6:22 öeldakse, et Jumal saatis oma ingli, et päästa Taaniel ning tema kolm kaasmaalast. (Vrd L 34:7; vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 12:11.)

läks ta sinna, kus elas Maarja. Võib tõlkida ka „läks ta selle Maarja majja”. Paistab, et Jeruusalemma kogudus kogunes Johannes Markuse ema Maarja kodus. Tegemist oli ilmselt üsna suure majaga, kuna sinna olid paljud kokku tulnud. Samuti oli seal teenijatüdruk. (Ap 12:13.) Seega pidi Maarja olema küllaltki heal järjel. Kuna seda maja nimetatakse Maarja omaks ja kusagil ei mainita tema meest, on võimalik, et Maarja oli lesk.

Johannese, teise nimega Markuse. Jeesuse jünger, Barnabase nõbu (Kol 4:10), kes kirjutas Markuse evangeeliumi. (Vt kommentaari Markuse.) Nimi Johannes tuleb heebrea nimest Jehohanan (Joohanan), mis tähendab „Jehoova on olnud armuline”. Salmides Ap 13:5 ja 13 nimetatakse teda Johanneseks, ent tekstides Ap 12:25 ja 15:37 on antud ka tema ladinapärane nimi Markus. Mujal piibli kreekakeelses osas räägitakse temast kui lihtsalt Markusest. (Kol 4:10; 2Ti 4:11; Flm 24; 1Pe 5:13.)

Markuse. Tuleneb ladina nimest Marcus. Markus oli tekstis Ap 12:12 mainitud Johannese teine nimi. Tema ema Maarja oli Jeesuse jünger ja elas Jeruusalemmas. Johannes Markus oli Barnabase nõbu. (Kol 4:10.) Markus rändas koos Barnabase, Pauluse ja teiste 1. sajandi misjonäridega. (Ap 12:25; 13:5, 13; 2Ti 4:11.) Kuigi sellest evangeeliumist kirjutaja nime ei selgu, peavad 2. ja 3. sajandi ajaloolased kirjutajaks Markust.

See on tema ingel. Nii heebrea kui ka kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „ingel”, tähendab sõnumitoojat. (Vt Joh 1:51 kommentaari.) Need, kes ütlesid: „See on tema [Peetruse] ingel”, võisid mõelda, et värava taga on ingel, kes toob sõnumi Peetruselt. Tundub, et osa juute uskus, et igal jumalateenijal on oma ingel, n-ö kaitseingel, kuigi pühakiri seda otseselt ei õpeta. Jeesuse jüngrid teadsid, et inglid on aegade jooksul mitut puhku jumalateenijatele appi tulnud. Näiteks Jaakob rääkis inglist, kes on toonud ta välja kõigist õnnetustest. (1Mo 48:16.) Ka Jeesus ütles oma jüngrite kohta: „Nende inglid taevas näevad alati mu taevase isa palet.” See näitab, et ingleid huvitab iga Jeesuse jüngri käekäik. (Vt Mt 18:10 kommentaari.) Kindlasti ei arvanud Maarja majja kogunenud inimesed, et värava taga on Peetrus ise, kellest on pärast surma ingel saanud, sest nad teadsid, mida heebrea pühakirjas surnud olemise kohta räägitakse. (Kog 9:5, 10.)

ingleid. Võib tõlkida ka „sõnumitoojaid”. Kreeka sõna ángelos ja sellele vastav heebrea sõna maláh esinevad piiblis kokku ligi 400 korda. Mõlemad tähendavad sõna-sõnalt „sõnumitooja, käskjalg”. Kui mõeldakse vaimolendist sõnumitoojat, on tõlkevasteks „ingel”, aga kui mõeldakse inimesi, on vasteteks „käskjalg”, „saadik”. Harilikult selgub kontekstist, kumba mõeldakse, aga kui ei selgu ja mõlemad variandid on võimalikud, on teine tõlkevaste pandud sageli allmärkusesse. (1Mo 16:7; 32:3; Ii 4:18, allm; 33:23, allm; Kog 5:6, allm; Jes 63:9, allm; Mt 1:20; Jk 2:25; Ilm 22:8; vt „Sõnaseletusi”.) Kui Ilmutusraamatus on kreeka sõnaga ángelos mõeldud inimesi, on see tõlgitud vastega „saadik”. (Ilm 2:1, 8, 12, 18; 3:1, 7, 14.)

nende inglid. Nii piibli heebreakeelses kui ka kreekakeelses osas kinnitatakse, et jumalateenijaid kaitseb pidevalt Jehoova inglite nähtamatu armee. (2Ku 6:15–17; L 34:7; 91:11; Ap 5:19; Heb 1:14.) Algkeelsed sõnad, mis on tõlgitud vastega „ingel”, tähendavad „sõnumitooja, käskjalg”. (Vt Joh 1:51 kommentaari.) Neist väikestest (oma jüngritest) rääkides ei mõelnud Jeesus, et igal kristlasel on oma kaitseingel. Aga inglid hoolitsevad kogu kristlaskonna vaimse heaolu eest ja neid huvitab iga Kristuse jüngri käekäik. (Vt Ap 12:15 kommentaari.)

Jehoova. Enamikus kreekakeelsetes käsikirjades on siin väljend ho kýrios (isand, issand). Kuid nagu selgitatakse lisas C, on mõjuvaid põhjusi järeldada, et algtekstis oli selles salmis Jumala nimi, mis hiljem asendati nimetusega kýrios. Seetõttu on siin põhitekstis kasutatud nime Jehoova. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 12:17.)

Jaakobusele. Mõeldakse ilmselt Jeesuse poolvenda. Kuna teda mainitakse Maarja ja Joosepi nelja poja loetelus esimesena (Jaakobus, Joosep, Siimon, Juudas), võis ta olla neist vanim. (Mt 13:55; Mr 6:3; Joh 7:5.) Jaakobus nägi 33. aasta nädalatepühal, kuidas tuhanded diasporaa juudid võtsid head sõnumit kuulda ja lasid end ristida. (Ap 1:14; 2:1, 41.) Peetruse sõnad „Teatage sellest Jaakobusele” näitavad, et Jaakobus oli Jeruusalemma koguduses üks eestvedajaid. Ta on ilmselt sama Jaakobus, keda mainitakse tekstides Ap 15:13, 21:18, 1Ko 15:7, Ga 1:19 (kus teda nimetatakse isanda vennaks), 2:9 ja 2:12 ning kes kirjutas piiblis oleva Jaakobuse kirja. (Jk 1:1; Ju 1.)

kuninga kojaülemat. Võib tõlkida ka „kuninga kambriülemat”. Sõna-sõnalt „kuninga magamiskambri eest vastutajat”. Tegu oli väga lugupeetud isikuga, kellel oli suur vastutus palees ja kuninga eluruumides.

Jehoova ingel. See väljend esineb palju kordi piibli heebreakeelses osas, esimesena kirjakohas 1Mo 16:7. Heebreakeelses tekstis on nendes kohtades sõna „ingel” koos tetragrammiga. Ühes varases Septuaginta käsikirjas esineb salmides Sak 3:5, 6 kreeka sõna ángelos (ingel, sõnumitooja) koos heebrea tetragrammiga. See fragment leiti Iisraelist, Juuda kõrbes asuvast Nahal Heverist, ja on dateeritud ajavahemikku 50 e.m.a – 50 m.a.j. Kuigi seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on tekstis Ap 5:19 väljend tähendusega „Issanda ingel”, on see „Uue maailma tõlkes” tõlgitud vastega „Jehoova ingel”. Põhjustest räägitakse lähemalt lisas C1 ja lisa C3 sissejuhatuses; Ap 5:19.

Jehoova sõnast. See väljend on pärit piibli heebreakeelsest osast. Heebreakeelses algtekstis koosneb see heebrea vastest sõnale „sõna” ja tetragrammist. Vastav heebrea väljend esineb umbes 200 salmis. (Nt 2Sa 12:9; 24:11; 2Ku 7:1; 20:16; 24:2; Jes 1:10; 2:3; 28:14; 38:4; Jer 1:4; 2:4; Hes 1:3; 6:1; Ho 1:1; Mi 1:1; Sak 9:1.) See väljend esineb ka ühes varases Septuaginta käsikirjas, kirjakohas Sak 9:1. See pärgamendirull leiti Nahal Heverist, mis asub Iisraelis Juuda kõrbes Surnumere lähedal, ja see on dateeritud vahemikku 50 e.m.a – 50 m.a.j. Selles tekstis järgneb kreeka sõnale lógos Jumala nimi, mis on kirjutatud vanaheebrea tähtedega (). Kuigi paljudes kreekakeelsetes käsikirjades on tekstis Ap 8:25 fraas ton lógon tu kyríu (Issanda sõnast), on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 8:25.)

abi kohaletoimetamise. Vt Ap 11:29 kommentaari.

abi. See on teadaolevalt esimene juhtum, kus kristlased saatsid mujal elavatele usukaaslastele rahalist abi. Siin kasutatud kreeka sõna diakonía, mida on sageli tõlgitud vastega „teenistus”, esineb ka tekstides Ap 12:25 ja 2Ko 8:4. See, kuidas sõna diakonía on piiblis kasutatud, näitab, et kristlikul teenistusel on kaks tahku: lepitusteenistus ehk kuulutus- ja õpetustöö (2Ko 5:18–20; 1Ti 2:3–6) ning usukaaslaste aitamine, millest räägitakse kõnesolevas salmis. Paulus kirjutas: „On erinevaid teenistusülesandeid [sõna diakonía mitmusevorm], ent on üks ja sama Isand.” (1Ko 12:4–6, 11.) Ta näitas, et kristliku teenistuse erinevad tahud kuuluvad kõik jumalateenimise juurde. (Ro 12:1, 6–8.)

Pildid ja videod

Herodes Agrippa I
Herodes Agrippa I

Pildil oleva mündi lasi vermida Herodes Agrippa I aastal 43 või 44. Tekstis Ap 12:1 nimetatakse teda kuningas Herodeseks. Mündi ühel küljel on keiser Claudiuse pea ja teisel küljel Claudius ja Agrippa I täies pikkuses. Mündil on ka Agrippa nimi. Herodese määras aastal 37 kuningaks Claudiuse eelkäija ja nõbu keiser Caligula (kes valitses aastail 37–41 ja keda piiblis ei mainita). Kui keisriks sai Claudius, andis too Herodesele valdusi juurde. Herodes kiusas algkristlasi ägedalt taga ning koguni lasi apostel Jaakobuse hukata ja Peetruse vangistada. (Ap 12:1–4.) Herodes Agrippa I suri Jehoova ingli käe läbi. (Ap 12:21–23.)