2. Saamueli 1:1–27

1  Kui Taavet tuli pärast Sauli surma amalekke löömast, jäi ta kaheks päevaks Siklagi.+  Kolmandal päeval tuli Sauli laagrist üks mees. Ta oli oma riided lõhki käristanud ja endale mulda pähe raputanud. Kui ta Taaveti juurde jõudis, langes ta tema ette silmili maha.  Taavet küsis temalt: „Kust sa tuled?” Mees vastas: „Ma põgenesin Iisraeli laagrist.”  Taavet ütles: „Räägi palun, kuidas seal läks!” Seepeale too vastas: „Mehed põgenesid lahinguväljalt ja paljud tapeti. Ka Saul ja tema poeg Joonatan said surma.”+  Siis küsis Taavet selle teate toonud mehelt: „Kust sa tead, et Saul ja tema poeg Joonatan on surnud?”  Mees kostis: „Ma sattusin Gilboa+ mäele ja nägin Sauli oma odale toetumas ning sõjavankreid ja ratsanikke tema poole tormamas.+  Kui ta ümber pööras ja mind nägi, siis ta hõikas mind ja ma vastasin, et siin ma olen.  Ta küsis: „Kes sa oled?” Ma ütlesin, et amalek.+  Siis ta palus mind: „Tule siia ja tapa mind ära! Ma olen surmapiinades, aga mul on hing veel sees.” 10  Ja ma tapsin ta,+ sest teadsin, et kuna ta on surmavalt haavatud, ei jää ta nagunii elama. Ma võtsin tal peast krooni* ja käsivarre ümbert võru, et tuua need oma isandale.” 11  Siis käristas Taavet oma riided lõhki ja sedasama tegid ka kõik tema juures olevad mehed. 12  Nad halasid, nutsid ja paastusid+ kuni õhtuni Sauli, tema poja Joonatani, Jehoova rahva ja Iisraeli soo+ pärast, sest need olid mõõga läbi langenud. 13  Taavet küsis noorelt mehelt, kes oli selle teate toonud: „Kust sa pärit oled?” Too vastas: „Ma olen muulase, amaleki poeg.” 14  Siis Taavet ütles talle: „Kuidas sa ei kartnud tõsta kätt Jehoova võitu vastu ja teda tappa?”+ 15  Seejärel kutsus Taavet ühe noore mehe ja andis talle käsu: „Tule ja löö ta maha!” Ja too tappis ta.+ 16  Taavet lausus: „Su veri tulgu su enda pea peale, sest sa ise tunnistasid enda vastu, kui ütlesid: „Mina surmasin Jehoova võitu!””+ 17  Siis laulis Taavet kaebelaulu Saulist ja tema pojast Joonatanist.+ 18  Taavet andis käsu, et juudalastele õpetataks seda „Vibulaulu”, mis on kirjas Jasari raamatus:+ 19  „Su ilu, oh, Iisrael, on tapetud su küngastel!+Vägevad mehed on langenud! 20  Ärge rääkige sellest Gatis+ega kuulutage seda Askeloni tänavatel,et vilistite tütred ei rõõmustaks,ümberlõikamatute tütred ei juubeldaks. 21  Gilboa mäed!+Ärgu langegu teie peale kastepisaraid ega vihmasagaraid,ärgu kandku teie põllud püha ohvrivilja!+Sest seal rüvetati kangelaste kilp,Sauli kilp pole enam õliga võitud. 22  Tapetute verest, vägevate rasvastei hoidunud Joonatani vibu,+ei pöördunud võiduta tagasi Sauli mõõk.+ 23  Saul ja Joonatan,+ armastatud ja kallid oma eluajal,lahutamatud surmas.+Nad olid kotkaist kiiremad,+lõvidest vägevamad.+ 24  Iisraeli tütred, leinake Sauli,kes riietas teid uhkeisse purpurrõivaisse,ehtis teie rüüd kullaga! 25  Kuis küll on kangelased lahingus langenud!Joonatan on tapetud su küngastel.+ 26  Mind on haaranud ahastus, mu vend Joonatan!Sa olid mulle väga kallis.+Imelisem kui naiste armastus oli sinu armastus minu vastu.+ 27  Kuis küll on kangelased langenudja sõjarelvad hävinud!”

Allmärkused

Võib tõlkida ka „laubavõru”.

Kommentaarid

Pildid ja videod