1. Moosese 41:1–57

41  Kahe aasta pärast nägi vaarao unes,+ et ta seisab Niiluse jõe ääres.  Jõest tuli välja seitse ilusat ja rammusat lehma, kes hakkasid Niiluse lähedal rohtu sööma.+  Nende järel tuli Niilusest välja veel seitse lehma, koledad ja lahjad, ning need läksid Niiluse kaldal olevate lehmade kõrvale.  Siis sõid koledad ja lahjad lehmad need seitse ilusat ja rammusat lehma ära. Seepeale ärkas vaarao üles.  Ta jäi aga uuesti magama ja nägi veel ühe unenäo. Ühest kõrrest tuli välja seitse jämedat ja head viljapead.+  Nende järel kasvas seitse peenikest ja idatuulest kõrvetatud viljapead.  Peenikesed viljapead neelasid need seitse jämedat ja head viljapead ära. Seejärel ärkas vaarao üles ja sai aru, et see oli olnud unenägu.  Aga hommikul muutus ta vaim rahutuks ning ta kutsus kohale kõik Egiptuse nõidpreestrid ja targad. Vaarao jutustas neile oma unenäod, aga mitte keegi ei suutnud neid vaaraole seletada.  Seejärel ütles joogikallajate ülem vaaraole: „Täna meenuvad mulle mu patud. 10  Vaarao sai oma teenrite peale pahaseks ja pani mu ihukaitsepealiku majja vangi, nii minu kui ka pagarite ülema.+ 11  Me mõlemad nägime ühel ööl und ja meie kummagi unenäol oli oma tähendus.+ 12  Koos meiega oli seal üks heebrea noormees, ihukaitsepealiku+ teener. Kui me talle oma unenäod jutustasime,+ seletas ta meile kummagi unenäo ära. 13  Ja läkski täpselt nii, nagu ta meile oli seletanud: mina sain oma ametisse tagasi, pagarite ülem aga pandi posti külge rippuma.”+ 14  Siis saatis vaarao oma teenrid,+ et nad Joosepi kiiresti vanglast ära tooksid.+ Joosep ajas habeme*, vahetas riided ja läks vaarao ette. 15  Vaarao ütles Joosepile: „Ma nägin unenäo, kuid keegi ei oska seda seletada. Sinu kohta aga räägitakse, et kui sa unenägu kuuled, oskad sa seda seletada.”+ 16  Joosep vastas vaaraole: „Mina mitte. Jumal on see, kes kuulutab vaaraole head.”+ 17  Seejärel jutustas vaarao Joosepile: „Oma unenäos seisin ma Niiluse jõe kaldal. 18  Niilusest tuli välja seitse ilusat ja rammusat lehma, kes hakkasid Niiluse lähedal rohtu sööma.+ 19  Nende järel tuli seitse viletsat ja lahjat lehma, kes nägid väga kehvad välja. Nii kehva väljanägemisega lehmi pole ma Egiptusemaal iial näinud. 20  Siis kondised ja kehvad lehmad sõid ära need seitse esimest rammusat lehma. 21  Aga kui nad olid need ära söönud, polnud seda neist üldsegi näha, sest nad nägid välja sama kehvad nagu alguses. Siis ma ärkasin üles. 22  Seejärel nägin ma unes, kuidas ühest kõrrest tuli välja seitse jämedat ja head viljapead.+ 23  Aga nende järel kasvas seitse kuivanud, peenikest ja idatuulest kõrvetatud viljapead. 24  Siis peenikesed viljapead neelasid ära need seitse head viljapead. Ma jutustasin unenäod nõidpreestritele,+ aga ükski neist ei suutnud neid mulle seletada.”+ 25  Joosep ütles vaaraole: „Vaarao unenäod tähendavad üht ja sama. Tõeline Jumal on andnud vaaraole teada, mida ta ette võtab.+ 26  Seitse head lehma on seitse aastat. Niisamuti on seitse head viljapead seitse aastat. Unenägudel on üks ja sama tähendus. 27  Seitse kehva ja kondist lehma, kes tulid rammusate järel, on seitse aastat ning seitse tühja ja idatuulest kõrvetatud viljapead on seitse nälja-aastat. 28  Seega, nagu ma vaaraole ütlesin, on tõeline Jumal andnud vaaraole teada, mida ta ette võtab. 29  Tuleb seitse aastat, mil kogu Egiptusemaal on suur küllus. 30  Aga neile järgneb seitse nälja-aastat, mil Egiptusemaal ununeb kogu see küllus, ja näljahäda kurnab maad.+ 31  Varasemat küllust ei mäletatagi sellele järgneva näljahäda tõttu, sest see tuleb väga ränk. 32  Vaarao nägi unenägu kaks korda seetõttu, et Jumalal on see asi kindlalt otsustatud ning ta viib selle varsti täide. 33  Vaarao otsigu nüüd üks arukas ja tark mees ning seadku ta Egiptusemaa üle. 34  Vaarao asugu tegutsema: ta määraku maale ülevaatajad ja kogugu seitsmel külluseaastal kokku viiendik Egiptusemaa saagist.+ 35  Ülevaatajad kogugu tulevastel headel aastatel toiduvarud kokku ning varugu vaarao käe all vili linnadesse ja hoidku seda seal.+ 36  See vili olgu maale tagavaraks seitsmeks nälja-aastaks, mis Egiptusemaale tulevad, et näljahäda maad ei laastaks.”+ 37  See ettepanek meeldis vaaraole ja kõigile tema teenritele. 38  Vaarao ütles oma teenritele: „Kas leidub veel teist sellist meest, kelles oleks Jumala vaim!” 39  Seejärel ütles vaarao Joosepile: „Kuna Jumal on sulle selle kõik teada andnud, siis pole ühtegi teist nii arukat ja tarka kui sina. 40  Just sina pead valitsema mu koja üle ja kogu mu rahvas kuuletugu sulle kõiges.+ Ainult mina, kuningas, olen sinust suurem.” 41  Vaarao ütles Joosepile veel: „Ma panen su kogu Egiptusemaa üle!”+ 42  Seejärel võttis vaarao oma sõrmest pitserisõrmuse ja pani selle Joosepile sõrme. Ta pani talle peenlinased riided selga ja kuldkee kaela. 43  Lisaks lasi ta temal sõita oma teises kuninglikus kaarikus ja lasi tema ees hüüda: „Avrek!”* Nõnda pani vaarao Joosepi kogu Egiptusemaa üle. 44  Vaarao ütles Joosepile veel: „Mina olen vaarao, kuid ilma sinu loata ei või keegi kogu Egiptusemaal midagi teha.”+ 45  Vaarao pani Joosepile nimeks Safnat-Paneah* ja andis talle naiseks Asnati,+ Ooni* preestri Pooti-Fera tütre. Ja Joosep läks Egiptusemaad üle vaatama.+ 46  Joosep oli 30-aastane,+ kui ta seisis vaarao, Egiptuse kuninga ees*. Siis lahkus Joosep vaarao eest ja käis kogu Egiptusemaa läbi. 47  Seitsme külluseaasta jooksul andis maa rikkalikult saaki. 48  Joosep kogus kõik need seitse aastat Egiptusemaalt vilja kokku ja pani selle linnadesse tagavaraks. Ta varus igasse linna vilja nende ümberkaudsetelt põldudelt. 49  Joosep varus teravilja väga suures koguses, nagu mereliiva, kuni lõpuks seda enam ei mõõdetudki, sest see polnud enam mõõdetav. 50  Enne nälja-aasta tulekut sündis Joosepile kaks poega,+ kelle tõi talle ilmale Asnat, Ooni preestri Pooti-Fera tütar. 51  Joosep pani esmasündinule nimeks Manasse*,+ sest ta ütles: „Jumal on lasknud mul unustada kogu mu vaeva ja mu isa pere.” 52  Teisele pani ta nimeks Efraim*,+ sest ta ütles: „Jumal on teinud mind viljakaks mu viletsusemaal.”+ 53  Kui siis seitse külluseaastat Egiptusemaal lõppesid,+ 54  algasid seitse nälja-aastat, just nagu Joosep oli öelnud.+ Näljahäda oli kõigis maades, aga kogu Egiptusemaal oli leiba.+ 55  Lõpuks tabas nälg ka Egiptusemaad ja rahvas hakkas vaaraolt leiba anuma.+ Vaarao ütles kõigile egiptlastele: „Minge Joosepi juurde ja tehke nii, nagu tema teile ütleb.”+ 56  Nälg oli haaranud kogu maad.+ Siis avas Joosep kõik viljaaidad, mis neil olid, ja müüs egiptlastele vilja,+ sest näljahäda hoidis Egiptusemaad kõvasti oma haardes. 57  Kõigist maadest tuldi Egiptusse Joosepilt vilja ostma, sest näljahäda hoidis kõiki maid kõvasti oma haardes.+

Allmärkused

Tõenäoliselt ajas ta maha nii habeme kui ka juuksed.
Ilmselt tunnustati nõnda hüüdes kellegi au ja väärikust.
Nimi Safnat-Paneah tähendab ilmselt „varjatu ilmsikstegija”.
St Heliopolise.
Võib tõlkida ka „kui ta astus vaarao, Egiptuse kuninga teenistusse”.
Nimi Manasse tähendab „ta laseb unustada”.
Nimi Efraim tähendab „kahekordselt viljakas”.

Kommentaarid

Pildid ja videod