Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Piibel. Uue maailma tõlge (õppeväljaanne)

C3

Luuka evangeeliumi salmid, kus nimi Jehoova ei esine otseses või kaudses tsitaadis

LUUKA 1:6 „Jehoova käskude ja õigusnormide järgi”

PÕHJENDUS(ED). Kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin tu kyríu (isanda, issanda), on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Piibli kreekakeelses osas võib sõna kýrios käia sõltuvalt kontekstist kas Jumal Jehoova või Jeesus Kristuse kohta. Siin tuleb kontekstist välja, et mõeldakse Jumalat. Luuka evangeeliumi kahes esimeses peatükis on palju viiteid piibli heebreakeelse osa väljenditele ja lõikudele, kus esineb Jumala nimi. Näiteks fraas „käsud ja õigusnormid” ning muud sarnased väljendid esinevad kohtades, kus on Jumala nimi või kus Jehoova ise räägib. (1. Moosese 26:2, 5; 4. Moosese 36:13; 5. Moosese 4:40; Hesekiel 36:23, 27.) Väärib märkimist, et need kaks kreekakeelset õigusterminit esinevad Septuagintas tekstis 5. Moosese 27:10. Ühel varasel Septuaginta papüüruskäsikirja fragmendil (kogus Papyrus Fouad Inv. 266) on osa sellest salmist ja Jumala nimi on kirjutatud heebrea ruutkirjas. See fragment on pärit 1. sajandist e.m.a. See, kuidas neid õigustermineid on kasutatud piibli heebreakeelses osas, näitab, et tekstis Luuka 1:6 on sõna kýrios kasutatud Jumala nime asemel.

PÕHIALLIKAD

  • „A Translator’s Handbook on the Gospel of Luke”, välja andnud Ühinenud Piibliseltsid (1971) ning kirjutanud J. Reiling ja J. L. Swellengrebel. Teksti Luuka 1:6 kohta öeldakse: „„Issand”. Järgitud on Septuagintat, kus heebrea sõna ʼadonaj on tõlgitud sõnaga kurios, kui see käib Jahve kohta. Sõna kurios on selles tähenduses kõigis kohtades, kus see esineb 1. ptk ja 2. ptk (välja arvatud 1:43 ja 2:11), samuti salmis 5:17.”

  • „The International Standard Bible Encyclopedia”, toimetanud Geoffrey W. Bromiley, 1982, 2. kd, lk 508. Väljaandes öeldakse: „Kreeka sõna kyrios on tavaliselt ingliskeelsetes piiblitõlgetes tõlgitud sõnaga „Lord” [Issand] ja LXX-s [Septuagintas] vastab sellele heebrea YHWH ... „Issanda” all võidakse mõelda Jumalat (Isa; Mt. 5:33; Lk. 1:6).”

  • „A Theology of Luke’s Gospel and Acts”, Darrell L. Bock, 2011, lk 126. Selles raamatus öeldakse: „Sõna κύριος (kyrios) on LXX-s [Septuagintas] seotud nimega Jahve. Seda sõna on kasutatud eriti palju, 25 korda, [Luuka evangeeliumi] osas, mis räägib Jeesuse varajasest lapsepõlvest.”

  • „A Greek-English Lexicon of the New Testament and Other Early Christian Literature”, revideerinud ja toimetanud F. W. Danker, 2000, lk 576–577. Märksõna „issand” definitsioonis on öeldud, et salmides Luuka 1:6, 9, 28, 46; 2:15, 22 mõeldakse „issanda” all Jumalat. Seal öeldakse veel, et Septuagintas asendab see sõna sageli masoreetses tekstis esinevat nime Jahve. Salmide Luuka 1:17, 58 kohta öeldakse: „Ilma artiklita ... nagu isikunimi.”

  • „Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salmid Luuka 1:6, 9, 15, 16, 17, 25, 28, 32, 38, 45, 46, 58, 66, 68; 2:9b, 15, 22, 23a, b, 24, 26, 39; 3:4; 4:8, 12, 18, 19; 5:17; 10:21, 27; 13:35; 19:38; 20:37, 42a on loetletud kui salmid, kus kýrios käib Jahve kohta.

  • „The Anchor Bible”, Joseph A. Fitzmyer, 1981, 28. kd. Luuka 1:6 kohta öeldakse: „Selles salmis, nagu tihti ka mujal Jeesuse varajasest lapsepõlvest rääkivas jutustuses, mõeldakse sõnaga kyrios Jahvet. ... Ülejäänud fraasis on võetud eeskuju VT [vana testamendi] väljenditest.”

  • „The Interpretation of St. Luke’s Gospel”, R. C. H. Lenski, lk 40. Selle salmi kohta öeldakse: „„Elades laitmatult kõigi Issanda (st Jehoova) käskude ja nõudmiste järgi”. ... [kreeka väljend mis on tõlgitud vastega „käsud ja nõudmised”] on väga sarnane ütlusega „Jehoova määrused ja käsud”, mida on mainitud tekstides 5. Moosese 4:1, 40; 6:2.”

  • „The Companion Bible”, E. W. Bullingeri kommentaaridega, 1999. a trükk. Selles piiblis kirjutatakse tekstis Luuka 1:6 sõna „ISSAND” suurtähtedega ja ääremärkus lisab: „ISSAND. Siin ja mujal on selle vaste sageli „Jehoova”.

  • „The Complete Jewish Bible”, David H. Stern, 1998. Selles piiblis kirjutatakse salmis Luuka 1:6 ja enamikes teistes Luuka evangeeliumi salmides, kus „Uue maailma tõlkes” esineb nimi Jehoova, sõna „ADONAI” suurtähtedega. Tõlkija selgitab piibli eessõnas, et kasutas teatud salmides sõna ADONAI, kuna ta on seisukohal, et neis kohtades on kreeka sõna kurios tetragrammi vaste.

TOETAVAD ALLIKAD: J7-17, 23, 28-35, 37-40, 42-44, 46-49, 52, 58-60, 65, 66, 88, 93-97, 100-102, 105, 114-117, 125, 130, 138, 141, 144-147, 153, 154, 163, 167, 180, 185-187, 217, 242, 250, 259, 262, 263, 265, 268, 271, 273-275, 283, 290, 295, 306, 310, 312, 325

LUUKA 1:9 „Jehoova pühamusse”

PÕHJENDUS(ED). Enamikes kreekakeelsetes käsikirjades on siin „Issanda” (tu kyríu); vähestes käsikirjades on „Jumala”. Kuid nagu öeldakse Luuka 1:6 selgituses, on Luuka evangeeliumi kahes esimeses peatükis palju viiteid piibli heebreakeelse osa väljenditele ja lõikudele, kus esineb Jumala nimi. Kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin kýrios, on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Piibli heebreakeelses osas on väljendites „Jehoova pühamu” ja „Jehoova tempel” sageli tetragramm. (4. Moosese 19:20; 2. Kuningate 18:16; 23:4; 24:13; 2. Ajaraamat 26:16; 27:2; Jeremija 24:1; Hesekiel 8:16; Haggai 2:15.) Niisiis, see, kuidas seda väljendit on piibli heebreakeelses osas kasutatud, näitab, et sõna kýrios on siin kasutatud Jumala nime asemel.

PÕHIALLIKAD

  • „Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Luuka 1:9 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.

  • „The Interpretation of St. Luke’s Gospel”, R. C. H. Lenski, lk 43. Seda salmi kommenteeritakse järgmiselt: „Κύριος [Kýrios] on Jahve tõlkevaste.”

  • „New Testament Text and Translation Commentary”, Philip W. Comfort, 2008. Luuka 1:9 kohta öeldakse: „Selles salmis ei ole „Issand” mitte Issand Jeesus Kristus, vaid Jahve.”

TOETAVAD ALLIKAD: J7-18, 22, 23, 28-36, 38-40, 42-44, 46-49, 52, 59, 60, 65, 66, 88, 93, 95, 100-102, 105, 106, 114-116, 127, 138, 141, 145-147, 153, 154, 163, 167, 180, 187, 217, 242, 250, 259, 262, 265, 267, 268, 271, 273-275, 283, 290, 295, 306, 310, 312, 322-325

LUUKA 1:11 „Jehoova ingel”

PÕHJENDUS(ED). Väljend „Jehoova ingel” esineb piibli heebreakeelses osas palju kordi, esimest korda tekstis 1. Moosese 16:7. Septuaginta varastes käsikirjades on see väljend tõlgitud kreeka sõnaga ángelos (ingel; sõnumitooja), millele järgneb heebrea tähtedega Jumala nimi. Väärib märkimist, et kui hilisemates Septuaginta käsikirjades asendati selles ja teistes salmides Jumala nimi sõnaga kýrios (isand, issand), ei lisatud selle ette määravat artiklit, mida nõuaks grammatika. Ka määrava artikli puudumine siin ja teistes salmides näitab, et sõna kýrios on kasutatud Jumala nime asemel. (Vt Matteuse 1:20 selgitust.)

PÕHIALLIKAD

  • „Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Raamatus öeldakse, et salmis Luuka 1:11 on kýrios uues testamendis Jahve/Jumala vasteks.

  • „The Anchor Bible”, Joseph A. Fitzmyer, 1981, 28. kd. Luuka 1:11 kohta öeldakse: „„Issanda ingel” ilmus ka Simsoni isa Maanoahi viljatule naisele, nagu on kirjas tekstis Kohtum. 13:3. ... Kreeka fraas angelos kyriou on semitism, mis peegeldab heebrea fraasi malʼak Yhwh, „Jahve sõnumitooja”, ja seda kinnitab määrava artikli puudumine kreekakeelses fraasis. Tegemist on väga kõrge isikuga VT-s [vanas testamendis], keda on vahel võimatu eristada Jahvest endast.”

TOETAVAD ALLIKAD: J7-13, 16-18, 22-24, 28-36, 38-43, 46-49, 52, 59-61, 65, 66, 88, 90, 93-95, 100-103, 105, 106, 114-117, 125, 127, 128, 130, 133, 138, 144-147, 153, 154, 180, 186, 187, 217, 237, 242, 250, 259, 262, 263, 265, 268, 271, 273-275, 283, 290, 295, 306, 310, 312, 322-325

LUUKA 1:15 „Jehoova silmis”

PÕHJENDUS(ED). Nagu on öeldud Luuka 1:6 selgituses, on Luuka evangeeliumi kahes esimeses peatükis palju viiteid piibli heebreakeelse osa väljenditele ja lõikudele, kus esineb Jumala nimi. Enamikes olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna „Issand” (kýrios); vähestes käsikirjades on „Jumal”. Kuid on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Siin tuleb kontekstist välja, et mõeldakse Jumalat. Kreeka väljend enópion Kyríu (sõna-sõnalt „Issanda (silme) ees”) sarnaneb ühe heebrea idioomiga. See väljend esineb olemasolevates Septuaginta käsikirjades üle saja korra ja sellega on tõlgitud heebreakeelseid fraase, kus algtekstis on tetragramm. (Kohtumõistjate 11:11; 1. Saamueli 10:19; 2. Saamueli 5:3; 6:5.) See, kuidas seda väljendit on piibli heebreakeelses osas kasutatud, näitab, et sõna kýrios on kasutatud siin Jumala nime asemel.

PÕHIALLIKAD

  • „Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Luuka 1:15 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.

  • „The Interpretation of St. Luke’s Gospel” R. C. H. Lenski, lk 46. Selle salmi kohta öeldakse: „„Issanda silmis” (Jahve, nagu varem).”

  • „New Testament Text and Translation Commentary”, Philip W. Comfort, 2008. Luuka 1:15 kohta öeldakse: „Selles salmis ei ole „Issand” mitte Issand Jeesus Kristus, vaid Jahve.”

  • „The Anchor Bible”, Joseph A. Fitzmyer, 1981, 28. kd. Luuka 1:15 kohta öeldakse: „Siin salmis räägitakse Johannese suurusest (vt Luuka 7:28) Kyrios’e silmis, kes selles kontekstis on Jahve.”

  • „The ’Holy Scriptures’”, J. N. Darby, 1949. Salmis Luuka 1:15 on allmärkus, mis ütleb: „Jehoova.”

TOETAVAD ALLIKAD: J7, 8, 10-18, 22, 23, 28-36, 38-43, 46-49, 52, 53, 59, 60, 65, 66, 73, 88, 93-95, 100-102, 104, 106, 114-117, 122, 125, 127, 130, 133, 136, 138, 144-147, 153, 154, 180, 186, 187, 217, 222, 242, 250, 259, 262, 263, 265, 268, 271, 273-275, 283, 290, 295, 310, 322-325

LUUKA 1:16 „toob paljud iisraellased tagasi Jehoova, nende Jumala juurde”

PÕHJENDUS(ED). Kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand), on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Piibli kreekakeelses osas võib sõna kýrios käia sõltuvalt kontekstist kas Jumal Jehoova või Jeesus Kristuse kohta. Ingli sõnum Sakariasele (salmid 13–17) on väljendusviisilt väga sarnane piibli heebreakeelse osa tekstidega. Näiteks on piibli heebreakeelse osa tsitaatides tavaline, et koos esinevad kýrios, theós (jumal) ja mõni isikuline asesõna. (Võrdle väljendiga „oma Jumalat Jehoovat” ja „Jehoovat, oma Jumalat” tekstides Luuka 4:8, 12; 10:27.) Piibli heebreakeelses osas esineb väljend „Jehoova nende Jumal” korduvalt, aga väljendit „Issand nende Jumal” ei esine kordagi. Tekstis Luuka 1:16 on kreeka keeles väljend, mis tähendab sõna-sõnalt „Iisraeli pojad” või „Iisraeli lapsed”. Ütlust „Iisraeli lapsed” kasutatakse sageli ka piibli heebreakeelses osas iisraellaste kohta. (1. Moosese 36:31, P 1997.) Samuti on siin salmis kreekakeelne väljend tähendusega „tooma [kedagi] tagasi Jehoova juurde” ja sarnane väljend esineb Septuagintas tekstis 2. Ajaraamat 19:4, kus on sellega tõlgitud heebreakeelset fraasi tähendusega „tooma tagasi Jehoova juurde”. (Vt Luuka 1:6 selgitust.)

PÕHIALLIKAD

  • „Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Luuka 1:16 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.

  • „The Interpretation of St. Luke’s Gospel”, R. C. H. Lenski, lk 48. Seda salmi kommenteeritakse järgmiselt: „Κύριος [Kýrios] on Jahve, nagu varem.”

  • „A Translator’s Handbook on the Gospel of Luke”, välja andnud Ühinenud Piibliseltsid (1971) ning kirjutanud J. Reiling ja J. L. Swellengrebel. Raamatus kommenteeritakse teksti Luuka 1:16: „See tekst ja [Luuka] 1:32, 68 tekstid meenutavad palju vana testamenti. Seega võib vana testamendi põhjal järeldada, et see väljend on kreeka vaste väljendile Jahve ʼElohim, kus Jahve on isikunimi ja ʼElohim liigisõna.”

  • „The Anchor Bible”, Joseph A. Fitzmyer, 1981, 28. kd. Luuka 1:16 kohta öeldakse järgmist: „Varustatud prohvetliku vaimu ja väega, saab Johannesest Jahve tööriist, kes toob Jumalast võõrdunud Iisraeli Jumala juurde tagasi. ... On selge, et siin viitab kyrios Jahvele.”

  • „The ’Holy Scriptures’”, J. N. Darby, 1949. Salmis Luuka 1:16 on allmärkus, mis ütleb: „Jehoova.”

TOETAVAD ALLIKAD: J7-18, 22-24, 28-43, 46-49, 52-55, 57, 59-61, 65, 66, 88, 90, 93-95, 97, 100-105, 112, 114-117, 122, 125, 127, 128, 130, 133, 136, 138, 141, 144-147, 153, 154, 161, 163, 166, 180, 185-187, 200, 217, 222, 223, 242, 243, 250, 259, 262, 263, 265, 268, 271, 273-275, 283, 290, 295, 310, 312, 322-325

LUUKA 1:17 „rahvast Jehoovale ette valmistada”

PÕHJENDUS(ED). Ingli sõnades Sakariasele (salmides 13–17) on vihjeid tekstidele Malaki 3:1; 4:5, 6 ja Jesaja 40:3, kus esineb Jumala nimi. (Vt Luuka 1:15 ja 1:16 selgitust.) Kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand), annab piibli heebreakeelne osa alust kasutada põhitekstis Jumala nime. Sarnane kreekakeelne väljend selles salmis tähendusega „rahvast ette valmistada” esineb Septuagintas tekstis 2. Saamueli 7:24. Heebrea tekstis on tolles salmis fraas tähendusega „Sa oled teinud Iisraeli rahva põliselt enda omaks ... Jehoova”. (Vt Luuka 1:6 selgitust.)

PÕHIALLIKAD

  • „Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Luuka 1:17 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.

  • „The Anchor Bible”, Joseph A. Fitzmyer, 1981, 28. kd. Salmi Luuka 1:17 kommenteeritakse järgmiselt: „Ta käib tema eel. St Jahve eel, nii nagu saadik tekstis Mal 3:1. ... Tekstis Mal [4:5, 6] ... öeldakse, et ta on saadik, kes läkitatakse „enne kui tuleb suur ja kardetav Jahve päev” (vrd Mal 3:2). ... Just selles mõttes ütleb ingel Sakariasele, et tema poeg Johannes käib Issanda (= Jahve) eel. Vt Luuka 1:76. ... et kujundada Issandale valmistatud rahvast. Osa sellest fraasist on VT-s [vanas testamendis] esinev väljend, mis on tõlgitud kui „teinud rahva põliselt enda omaks” (2Sa 7:24).”

  • „Évangile Selon Saint Luc”, M. J. Lagrange, 1921. Teksti Luuka 1:17 kommenteeritakse järgmiselt: „Κυρίῳ [sõna kýrios üks vorm] on ilma artiklita sama mis Iahvé [Jahve].”

  • „The ’Holy Scriptures’”, J. N. Darby, 1949. Teksti Luuka 1:17 allmärkuses öeldakse „Jehoova”.

TOETAVAD ALLIKAD: J7-18, 22-24, 28-36, 39, 40, 42-44, 46-49, 52, 53, 61, 65, 66, 88, 90, 93, 95, 100-106, 114-117, 125, 127, 136, 144-147, 153, 154, 163, 167, 180, 185, 187, 222, 242, 243, 250, 254, 259, 262, 271, 273-275, 283, 290, 295, 310, 312, 322-325

LUUKA 1:25 „nõnda on Jehoova mulle teinud”

PÕHJENDUS(ED). Kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand), on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Eliisabet väljendab oma tänu viisil, mis on väga sarnane sellega, kuidas tekstis 1. Moosese 21:1 kirjeldatakse Saaraga juhtunut ning kus esineb Jumala nimi. Kui piibli heebreakeelses osas kirjeldatakse seda, kuidas Jehoova on inimestega tegelenud, kasutatakse seal tihti verbi tähendusega „on mulle teinud” koos Jumala nimega. (2. Moosese 13:8; 5. Moosese 4:34; 1. Saamueli 12:7; 25:30.) Lisaks väärib märkimist, et tekstis Luuka 1:25 ei ole kreekakeelse sõna kýrios ees määravat artiklit, mida nõuaks grammatika. Seega on kýrios otsekui nimi. Eliisabeti sõnad, et tema häbi on ära võetud, meenutavad Raaheli sõnu tekstis 1. Moosese 30:23. (Vt Markuse 5:19 ja Luuka 1:6 selgitust.)

PÕHIALLIKAD

  • „Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Luuka 1:25 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.

  • „The Interpretation of St. Luke’s Gospel”, R. C. H. Lenski, lk 58. Seda salmi kommenteeritakse järgmiselt: „Issand (Jahve, nagu varem; artikliga või ilma).”

  • „Word Biblical Commentary”, John Nolland, 1989, kd 35A, lk 34. Salmi Luuka 1:25 kohta öeldakse: „Eliisabet väljendab oma imestust Jumala armulisuse üle sõnadega, mis meenutavad Saara (1. Moos. 21:1) ja Raaheliga (1. Moos. 30:23) juhtunut. ... Jeesuse sünnist ja varajasest lapsepõlvest rääkivates jutustustes kasutatakse pidevalt VT [vana testamendi] väljendeid: siin juhtunut tuleb mõista tollel ajal toimunu valguses.”

  • „Évangile Selon Saint Luc”, M. J. Lagrange, 1921. Luuka 1:25 kohta öeldakse: „Tekstikriitilised väljaanded jätavad sõna Κύριος [Kýrios] eest ära artikli. Selles salmis käib see „Iahvé” [Jahve] kohta.”

  • „The ’Holy Scriptures’”, J. N. Darby, 1949. Teksti Luuka 1:25 allmärkuses öeldakse „Jehoova”.

TOETAVAD ALLIKAD: J7-18, 22, 23, 28-36, 38-44, 46, 47, 52-54, 59, 60, 65, 66, 90, 93-95, 100-106, 114-117, 122, 125, 130, 133, 138, 141, 144-147, 153, 154, 180, 185-187, 217, 222, 242, 250, 259, 262, 268, 271, 273, 275, 283, 290, 295, 306, 310, 312, 323-325

LUUKA 1:28 „Jehoova on sinuga”

PÕHJENDUS(ED). See väljend ja teised sarnased väljendid, kus on Jumala nimi, esinevad piibli heebreakeelses osas tihti. (Rutt 2:4; 2. Saamueli 7:3; 2. Ajaraamat 15:2; Jeremija 1:19.) See, kuidas ingel Maarjat tervitas, on sarnane sellega, kuidas Jehoova ingel pöördus Giideoni poole, nagu on kirjas tekstis Kohtumõistjate 6:12, kus öeldakse: „Jehoova on sinuga, sa vapper sõjamees!” Kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin salmis väljend ho kýrios (isand, issand), annab piibli heebreakeelne osa alust järeldada, et siin kasutatakse seda sõna Jumala nime asemel. (Vt Luuka 1:6 selgitust.)

PÕHIALLIKAD

  • „Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Luuka 1:28 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.

  • „The Interpretation of St. Luke’s Gospel”, R. C. H. Lenski, lk 62. Salmi kommenteeritakse järgmiselt: „Seda, et jumalakartlikule juudi neiule sai osaks Jahve arm (ὁ Κύριος [ho Kýrios] nagu varem) ja toetav juuresolek, ei olnud tarvidust inglil teatada.”

  • „The Anchor Bible”, Joseph A. Fitzmyer, 1981, 28. kd. Selle teksti kohta öeldakse: „Issand on sinuga! Seda väljendit kasutatakse VT [vanas testamendis] tihti, kuid tervitusena esineb see ainult kahes kohas: Rutt 2:4 ja Kohtum. 6:12. ... VT-s väljendatakse selle fraasiga sageli Jahve abi ning sellel on ka militaarne tähendusvarjund. On ilmselge, et siin on kyrios sama mis Jahve.”

  • „The Expositor’s Greek Testament”, W. Robertson Nicoll, 2002, 1. kd, lk 463. Luuka 1:28 kohta öeldakse: „Issand (Jehoova) on või olgu sinuga.”

TOETAVAD ALLIKAD: J5, 7-18, 22, 23, 32-36, 38-44, 46, 48, 52, 59, 60, 64, 65, 88, 94, 95, 100-106, 114-117, 122, 128, 130, 133, 136, 138, 141, 144-147, 153, 154, 160, 163, 180, 185-187, 211, 217, 222, 242, 250, 259, 262, 263, 268, 271, 273-275, 283, 290, 295, 306, 310, 312, 322-325

LUUKA 1:32 „Jumal Jehoova annab talle ... Taaveti trooni”

PÕHJENDUS(ED). Nagu öeldakse Luuka 1:6 selgituses, on Luuka evangeeliumi kahes esimeses peatükis palju viiteid piibli heebreakeelse osa väljenditele ja lõikudele, kus esineb Jumala nimi. Kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin väljend Kýrios ho Theós (Issand Jumal), on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Ingli sõnad Taaveti trooni kohta viitavad tõotusele, mille Jehoova andis Taavetile prohvet Naatani kaudu tekstides 2. Saamueli 7:12, 13, 16 ja mille kaastekstis esineb tetragramm mitu korda. (2. Saamueli 7:4–16.) Piibli kreekakeelses osas esinevad väljend „Jumal Jehoova” (nagu siin salmis) ja teised sarnased väljendid põhiliselt piibli heebreakeelse osa tsitaatides või sellistes lõikudes, mille väljendusviis on heebreapärane. Tavapärane fraas, mis esineb piibli heebreakeelses osas umbes 40 korda, on „Jehoova Jumal”, mitte „Issand Jumal”. Koos sarnaste fraasidega nagu „Jehoova [minu, sinu, tema, meie, teie, nende] Jumal” ... on esinemiskohti üle 800. On tõsi, et hilisemates Septuaginta käsikirjades on heebrea väljendi, mida võib tõlkida kui „Jehoova Jumal”, vastena kasutatud väljendit Kýrios ho Theós (Issand Jumal). Kuid ühel 3. sajandist m.a.j. pärineval Septuaginta pärgamendil (Papyrus Oxyrhynchus vii. 1007), mis sisaldab osa 1. Moosese raamatust, esineb Jumala nimi. Seal ei ole väljendis „Jehoova Jumal”, mis esineb tekstides 1. Moosese 2:8, 18, Jehoova tõlgitud vastega Kýrios, vaid tetragrammi lühivormiga kujul (heebrea täht jod kirjutatud kaks korda). On ka huvitav, et väljendites „teie Jumal Jehoova” ja „oma Jumala Jehoova”, mis esinevad tekstides 5. Moosese 18:5, 7, on ühel varasel Septuaginta käsikirja fragmendil (kogus Papyrus Fouad Inv. 266) Jumala nimi kreeka tekstis kirjutatud heebrea ruutkirjas. See fragment pärineb 1. sajandist e.m.a. Seega on piibli heebreakeelse osa põhjal alust kasutada siin põhitekstis Jumala nime. (Vt Luuka 1:6 ja 1:16 selgitust.)

PÕHIALLIKAD

  • „Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Luuka 1:32 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.

  • „The Interpretation of St. Luke’s Gospel”, R. C. H. Lenski, lk 101. Teksti Luuka 1:68 kommenteeritakse järgmiselt: „Κύριος ὁ Θεός [Kýrios ho Theós] on sama nagu salmides 16 ja 32, kreeka vaste heebrea väljendile Jahve Elohim.”

  • „Zondervan Illustrated Bible Backgrounds Commentary”, 2002, 1. kd, lk 331–332. Teksti Luuka 1:32 kohta öeldakse: „Kõigekõrgema ... Issand Jumal (1:32). Mõlemad on kreeka vasted vana testamendi Jumala kohta käivatele nimedele. Esimene neist on väljendist El Elyon (Kõigekõrgem Jumal) ja teine väljendist Jahve Elohim (Jahve Jumal).

  • „New Testament Commentary”, William Hendriksen, 2007. Tekstis Luuka 1:32 esinevat väljendit „Kõigekõrgem” kommenteeritakse järgmiselt: „See väljend rõhutab Jehoova majesteetlikkust ja ülemvõimu ning esineb esimest korda tekstis 1. Moos. 14:18.”

  • „The Moody Bible Commentary”, Michael Rydelnik ja Michael Vanlaningham, 2014. Piiblikohta Luuka 1:31–33 kommenteeritakse järgmiselt: „Issand Jumal (VT [vana testamendi] Jahve).”

  • „The Jewish Annotated New Testament”, Amy-Jill Levine ja Marc Zvi Brettler, 2011. Teksti Luuka 1:32 kohta öeldakse: „„Kõigekõrgem” on heebr. „El Elyon” või „YHWH Elyon” tõlkevaste.”

  • „The ’Holy Scriptures’”, J. N. Darby, 1949. Väljendi „Issand Jumal” kohta, mis esineb tekstis Luuka 1:32, öeldakse allmärkuses: „Jehoova Elohim: ainus esinemiskoht evangeeliumites.”

TOETAVAD ALLIKAD: J5-18, 22-24, 28-44, 46-49, 52, 53, 55-57, 59-61, 65, 66, 88, 90, 93, 95-97, 100-106, 114-117, 125, 128, 130, 136, 138, 141, 144-147, 153, 154, 161, 163-167, 180, 185-187, 213, 217, 222, 242, 243, 250, 253, 259, 262, 263, 268, 271, 273, 275, 283, 290, 295, 306, 310, 312, 322-325

LUUKA 1:38 „Jehoova orjatar”

PÕHJENDUS(ED). Need Maarja sõnad sarnanevad sõnadega, mida kasutasid ka piibli heebreakeelses osas mainitud Jehoova teenijad. Näiteks Hanna lausus palves Jumalale: „Vägede Jehoova, kui sa näed oma teenija [võib tõlkida ka „orjatari”] vaeva.” (1. Saamueli 1:11.) Selles tekstis esineb Septuagintas sama kreeka sõna, mis on Luuka tekstis tõlgitud vastega „orjatar”. Kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on tekstis Luuka 1:38 kýrios (isand, issand), annavad kaastekst (kýrios käib Jumala kohta) ja selle väljendi kasutus piibli heebreakeelses osas alust kasutada põhitekstis Jumala nime. Peale selle on õpetlased märkinud, et tekstides, kus sõna kýrios ees ei ole määravat artiklit, mida grammatika justkui nõuaks, on kýrios kui nimi. Ka see kinnitab, et sõna kýrios on selles salmis kasutatud Jumala nime asemel. (Vt Luuka 1:6 selgitust.)

PÕHIALLIKAD

  • „Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Luuka 1:38 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.

  • „The Interpretation of St. Luke’s Gospel”, R. C. H. Lenski, lk 76. Seda salmi kommenteeritakse järgmiselt: „Maarja ütleb enda kohta „Jahve (Κύριος [Kýrios] kogu peatükis) orjatar”. Ta on meeleldi Jehoova omand ja tema käsutuses ...; just seda ütleb ta enda kohta.”

  • „The Anchor Bible”, Joseph A. Fitzmyer, 1981, 28. kd. Seda väljendit tekstis Luuka 1:38 kommenteeritakse järgmiselt: „Maarja kasutab enda kohta VT [vana testamendi] väljendit, mida kasutas Hanna tekstis 1. Saam. 1:11 ja millega ta näitas oma alamat positsiooni Jahve ees, kes on siin Kýrios.” Samas köites lk 203 öeldakse: „Eliisabet ütleb salmis 1:43 Maarja kohta „mu Issanda ema”, samas Maarja nimetab end „Issanda ümmardajaks” (1:38), mõeldes Issanda all Jahvet.”

  • „The Gospel of Luke – A Commentary on the Greek Text (The New International Greek Testament Commentary)”, I. H. Marshall, 1978. Selles väljaandes öeldakse, et sõna kýrios tekstis Luuka 1:38 „võib olla ilma artiklita, kuna see on samaväärne nimega”.

  • „The ’Holy Scriptures’”, J. N. Darby, 1949. Salmis Luuka 1:38 on allmärkus, mis ütleb: „Jehoova.”

TOETAVAD ALLIKAD: J5, 7-18, 22-24, 28-35, 38-40, 42, 43, 46, 47, 52, 53, 55, 59-61, 65, 66, 88, 90, 93-95, 100-102, 104-106, 114-117, 125, 128, 138, 141, 144-147, 153, 154, 180, 185, 187, 217, 242, 250, 259, 262, 263, 265, 268, 271, 273-275, 283, 290, 295, 306, 310, 323-325

LUUKA 1:45 „mida Jehoova on sulle öelnud”

PÕHJENDUS(ED). See, mida ingel Maarjale ütles, pärines Jumal Jehoovalt. Kreeka väljend pará Kyríu, mis esineb selles fraasis, on olemasolevates Septuaginta käsikirjades tõlkevasteks heebrea väljenditele, kus esineb tavaliselt Jumala nimi. (1. Moosese 24:50; Kohtumõistjate 14:4; 1. Saamueli 1:20; Jesaja 21:10; Jeremija 11:1; 18:1; 21:1.) Mis puudutab teisi sõna kýrios (isand, issand) esinemiskohti Luuka 1. peatükis, on õpetlased märkinud, et määrava artikli ebaharilik puudumine sõna kýrios eest näitab, et see on samaväärne nimega. On ka huvitav, et ühel varasel Septuaginta käsikirja fragmendil (kogus Papyrus Fouad Inv. 266) on tekstis 5. Moosese 18:16, kus sellesarnane kreeka väljend esineb, Jumala nimi kreeka tekstis kirjutatud heebrea ruutkirjas. See fragment pärineb 1. sajandist e.m.a. Kuigi olemasolevates kreekakeelsetes Luuka evangeeliumi käsikirjades on siin sõna kýrios, annavad kaastekst ja piibli heebreakeelne osa alust kasutada põhitekstis Jumala nime. (Vt Luuka 1:6 selgitust.)

PÕHIALLIKAD

  • „Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Luuka 1:45 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.

  • „The Interpretation of St. Luke’s Gospel”, R. C. H. Lenski, lk 82. Selle salmi kohta öeldakse: „Täide pidi minema kõik see, mida Issand (Jahve) oli ingli kaudu öelnud.”

  • „The ’Holy Scriptures’”, J. N. Darby, 1949. Salmis Luuka 1:45 on allmärkus, mis ütleb: „Jehoova.”

TOETAVAD ALLIKAD: J5-18, 22-24, 28-36, 38-43, 46, 47, 52, 53, 59-61, 65, 66, 88, 90, 93-95, 100-102, 104-106, 114-117, 130, 141, 144-147, 153, 154, 163, 167, 186, 187, 217, 242, 250, 259, 262, 263, 265, 271, 273-275, 290, 295, 306, 310, 323-325

LUUKA 1:46 „Ma ülistan Jehoovat”

PÕHJENDUS(ED). Need Maarja sõnad meenutavad piibli heebreakeelses osas öeldut, nt sõnu tekstides Laul 34:3 ja 69:30, kus Jumala nimi esineb kas samas salmis või selle kaastekstis. (Laul 69:31.) Nendes salmides kasutatakse Septuagintas sedasama kreeka sõna megalýno, mis on siin tõlgitud vastega „ülistama”. Ühe pärgamendirulli fragmendil (P. Vindobonensis Greek 39 777, dateeritud 3. või 4. sajandisse m.a.j) on Symmachose poolt kreeka keelde tõlgitud osa Laulust 69 (Septuagintas 68). Väärib märkimist, et sellel fragmendil ei ole tekstides Laul 69:13, 30, 31 Jumala nimi tõlgitud mitte vastega kýrios, vaid tetragrammiga, mis on kirjutatud arhailiste heebrea tähtedega ( või ). See fragment ja ka väljendi kasutus piibli heebreakeelses osas, annavad alust kasutada põhitekstis Jumala nime. (Vt Luuka 1:6 selgitust.)

PÕHIALLIKAD

  • „Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Luuka 1:46 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.

  • „The Interpretation of St. Luke’s Gospel”, R. C. H. Lenski, lk 84. Seda salmi kommenteeritakse järgmiselt: „Juba Maarja esimesed sõnad annavad teada teema: ta ülistab Jahvet (Κύριος [Kýrios]).”

  • „The Anchor Bible”, Joseph A. Fitzmyer, 1981, 28. kd. Seda fraasi tekstis Luuka 1:46 kommenteeritakse järgmiselt: „Selles väljendub tänu ja kiitus Jahve vägevuse ja majesteetlikkuse eest, mille tõttu saavad Maarjale osaks õnnistused.” Tekstis Luuka 1:47 esineva fraasi „Jumal, mu päästja” kohta öeldakse märkuses: „See on paralleeliks sõnale „Issand” salmis 46, mis näitab, et seal mõeldakse sõna kyrios all Jahvet, kellelt lähtusid Maarjale osaks saavad õnnistused.”

  • „New Testament Commentary”, William Hendriksen, 2007. Teksti Luuka 1:46–48 kohta öeldakse järgmist: „Maarja ütleb: „Mu hing ülistab Issandat”, st kuulutab Jehoova vägevust.”

TOETAVAD ALLIKAD: J5-18, 22, 23, 28-36, 38-44, 46, 47, 52, 53, 55, 59, 60, 65, 66, 88, 93-95, 100-102, 104-106, 114-117, 122, 130, 138, 141, 144-147, 153, 154, 161, 180, 185-187, 222, 242, 250, 259, 262, 263, 265, 268, 271, 273-275, 283, 290, 295, 310, 323-325

LUUKA 1:58 „Jehoova on osutanud talle suurt halastust”

PÕHJENDUS(ED). Väljend, mis on tõlgitud vastega „Jehoova on osutanud talle suurt halastust” [võib tõlkida ka „Issand oli oma halastuse tema vastu suureks teinud”, P 1938–40], on oma väljendusviisilt sarnane heebrea keele tavapärase väljendusviisiga ja meenutab näiteks sõnu tekstis 1. Moosese 19:18–20. Seal pöördub Lott Jehoova poole ja kasutab Jumala nime koos fraasiga, mida võib tõlkida „sa oled suurendanud oma helduse” (P 1938–40). Niisiis annavad teksti Luuka 1:58 kontekst ja piibli heebreakeelne osa alust kasutada selles salmis Jumala nime. (Vt Luuka 1:6 selgitust.)

PÕHIALLIKAD

  • „Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Luuka 1:58 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.

  • „The Interpretation of St. Luke’s Gospel”, R. C. H. Lenski, lk 94. Selle salmi kohta öeldakse: „Jahve nägi Eliisabeti sügavat kurbust oma viljatuse üle.”

  • „The ’Holy Scriptures’”, J. N. Darby, 1949. Salmis Luuka 1:58 on allmärkus, mis ütleb: „Jehoova.”

TOETAVAD ALLIKAD: J5-18, 22-24, 32-35, 38-44, 46, 52, 55, 59, 61, 65, 66, 88, 90, 95, 97, 100-102, 104, 106, 114-117, 122, 125, 128, 130, 138, 141, 144, 146, 153, 154, 186, 187, 217, 222, 242, 250, 259, 262, 263, 268, 271, 273-275, 283, 290, 295, 306, 310, 323-325

LUUKA 1:66 „Jehoova käsi”

PÕHJENDUS(ED). Piibli heebreakeelses osas esineb tihti fraas, mis koosneb heebrea vastest sõnale „käsi” ja tetragrammist. (2. Moosese 9:3; 4. Moosese 11:23; Kohtumõistjate 2:15; Rutt 1:13; 1. Saamueli 5:6, 9; 7:13; 12:15; 1. Kuningate 18:46; Esra 7:6; Iiob 12:9; Jesaja 19:16; 40:2, P 1988; Hesekiel 1:3.) Seega, kuigi olemasolevates Luuka evangeeliumi kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand), annab piibli heebreakeelne osa mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Seoses tekstiga Luuka 1:66 on õpetlased märkinud, et sõna kýrios ees ei ole määravat artiklit, mida kreeka keele grammatika justkui nõuaks, ja seega on kýrios kui nimi. See on märkimisväärne, kuna Septuaginta varastes käsikirjades oli Jumala nimi, ent hilisemates käsikirjades asendati see sõnaga kýrios, kusjuures määrav artikkel jäeti tihti lisamata, kuigi see oleks olnud grammatiliselt vajalik. Määrava artikli ebaharilik puudumine sõna kýrios eest näitab samuti, et seda sõna on siin kasutatud Jumala nime asemel. Kreekakeelne väljend, mis on tõlgitud kui „Jehoova käsi”, esineb ka tekstides Apostlite teod 11:21; 13:11. (Vt Luuka 1:6 selgitust.)

PÕHIALLIKAD

  • „Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Luuka 1:66 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.

  • „The Interpretation of St. Luke’s Gospel”, R. C. H. Lenski, lk 98. Selle salmi kohta öeldakse: „„Issanda käsi” on tema suunav ja alalhoidev jõud ning Κύριος [Kýrios] on Jahve.”

  • „The Anchor Bible”, Joseph A. Fitzmyer, 1981, 28. kd. Tekstis Luuka 1:66 oleva väljendi kohta öeldakse: „On väga tõenäoline, et kyrios käib siin Jahve kohta.”

  • „The ’Holy Scriptures’”, J. N. Darby, 1949. Salmis Luuka 1:66 on allmärkus, mis ütleb: „Jehoova.”

TOETAVAD ALLIKAD: J5-18, 22-24, 28-35, 38-44, 46, 47, 49, 52, 55, 59-61, 65, 66, 88, 90, 93-97, 100-102, 104, 114-117, 125, 128, 130, 138, 141, 144-147, 153, 154, 180, 187, 217, 222, 242, 250, 259, 262, 263, 265, 268, 271, 273-275, 283, 290, 295, 306, 310, 322-325

LUUKA 1:68 „Ülistatud olgu Jehoova, Iisraeli Jumal”

PÕHJENDUS(ED). Selline kiitusavaldus esineb piibli heebreakeelses osas sageli ja enamasti koos Jumala nimega. (1. Saamueli 25:32; 1. Kuningate 1:48; 8:15; Laul 41:13; 72:18; 106:48.) Kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand), on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Kontekstist ilmneb, et kýrios käib „Iisraeli Jumala” kohta. Nii see fakt kui ka see, kuidas piibli heebreakeelses osas on seda väljendit kasutatud, näitavad, et sõna kýrios on siin kasutatud Jumala nime asemel. (Vt Luuka 1:6 ja 1:16 selgitust.)

PÕHIALLIKAD

  • „Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Luuka 1:68 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.

  • „The Interpretation of St. Luke’s Gospel”, R. C. H. Lenski, lk 101. Teksti Luuka 1:68 kommenteeritakse järgmiselt: „Κύριος ὁ Θεός [Kýrios ho Theós] on sama nagu salmides 16 ja 32, kreeka vaste heebrea väljendile Jahve Elohim.”

  • „A Translator’s Handbook on the Gospel of Luke”, välja andnud Ühinenud Piibliseltsid (1971) ning kirjutanud J. Reiling ja J. L. Swellengrebel. Teksti Luuka 1:68 kohta öeldakse: „Pidades silmas seda, kuidas seda väljendit vanas testamendis on kasutatud, on mõistlik järeldada, et kurios pole mitte tiitel, vaid tähistab nime Jahve.”

  • „New Testament Commentary”, William Hendriksen, 2007. Teksti Luuka 1:68 kohta öeldakse: „Algavad Sakariase kiitussõnad. Ta ülistab Jehoovat.”

  • „The Jerome Biblical Commentary”, toimetanud Raymond E. Brown, Joseph A. Fitzmyer ja Roland E. Murphy, 1968. Sakariase kõne kohta, mis algab salmis Luuka 1:68, öeldakse: „Kiituslaul õnnistab Jahvet selle eest, mida ta on pääste toomiseks teinud.”

  • „The Scofield Reference Bible”, C. I. Scofield, 1909. Teksti Luuka 1:68 ääremärkuses öeldakse: „Jehoova. L 106.48.”

  • „The ’Holy Scriptures’”, J. N. Darby, 1949. Salmis Luuka 1:68 on allmärkus, mis ütleb: „Jehoova.”

TOETAVAD ALLIKAD: J5-18, 22-24, 27-44, 46-49, 52-55, 57, 59-61, 64-66, 73, 88, 90, 93-95, 97, 100-106, 108, 109, 112, 114-117, 122, 125, 128, 130, 133, 138, 141, 144-147, 153, 154, 160, 161, 163-165, 172, 180, 185-187, 217, 222, 223, 236, 242, 250, 259, 262, 263, 265, 268, 271, 273-275, 283, 290, 295, 306, 310, 323-325

LUUKA 1:76 „lähed Jehoova ees”

PÕHJENDUS(ED). Sakariase prohvetlikud sõnad selle salmi teises pooles sarnanevad sõnadega tekstides Jesaja 40:3 ja Malaki 3:1, kus heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi, mida tähistatakse nelja heebrea konsonandiga (translitereeritult JHVH). Seetõttu ongi põhitekstis kasutatud Jumala nime, kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand). (Vt Luuka 1:6, 1:16, 1:17 ja 3:4 selgitust.) Veel väärib märkimist, et nii selles salmis kui ka teistes sõna kýrios esinemiskohtades Luuka 1. peatükis, puudub selle eest määrav artikkel, kuigi grammatika seda justkui nõuaks. See näitab, et kýrios on samaväärne nimega.

PÕHIALLIKAD

  • „A Commentary on the Holy Bible”, toimetanud J. R. Dummelow, 1936. Salmi Luuka 1:76 kohta öeldakse, et Sakarias mõistis Issanda all Jehoovat.

  • „A Critical and Exegetical Commentary on the Gospel According to St. Luke”, Alfred Plummer, 1920. Salmi Luuka 1:76 kohta öeldakse: „Siin tuleb Κυρίου [üks sõna kýrios vorm] all mõista Jehoovat, mitte Kristust, nagu näitavad salmid 16, 17.”

  • „Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Luuka 1:76 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on tõenäoliselt kasutatud Jahve asemel.

  • „The Expositor’s Greek Testament”, W. Robertson Nicoll, 2002, 1. kd, lk 469. Seda salmi kommenteeritakse järgmiselt: „Johannes pidi minema Issanda (Jehoova) ees.”

  • „The Interpretation of St. Luke’s Gospel”, R. C. H. Lenski, lk 109. Selle salmi kohta öeldakse: „Kreeka sõna Κύριος on terves selles peatükis Jahve vaste.”

  • „The ’Holy Scriptures’”, J. N. Darby, 1949. Salmis Luuka 1:76 on allmärkus, mis ütleb: „Jehoova.”

TOETAVAD ALLIKAD: J5-18, 22-24, 28-35, 39-43, 46, 48, 49, 52, 53, 60, 61, 65, 66, 88, 90, 93-95, 100-102, 105, 106, 114-116, 127, 146, 153, 154, 180, 185, 187, 235, 242, 254, 259, 262, 263, 265, 271, 273, 274, 283, 290, 306, 310, 322-325

LUUKA 2:9a „Jehoova ingel”

PÕHJENDUS(ED). Vt Matteuse 1:20 ja Luuka 1:11 selgitust.

TOETAVAD ALLIKAD: J5-13, 16, 17, 22-24, 32-36, 38-43, 46, 48, 49, 52, 55, 59-61, 65, 66, 88, 90, 94-96, 100-106, 114-117, 122, 128, 130, 138, 141, 144-147, 153, 154, 163, 167, 172, 180, 185-187, 217, 222, 242, 250, 259, 262, 263, 265, 268, 271, 273-275, 283, 290, 295, 306, 310, 322-325

LUUKA 2:9b „Jehoova auhiilgus”

PÕHJENDUS(ED). Luuka evangeeliumi kahes esimeses peatükis on palju viiteid piibli heebreakeelse osa väljenditele ja lõikudele, kus esineb Jumala nimi. Enamikes olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin „Issand” (kýrios), vähestes käsikirjades on „Jumal”. Siiski on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Piibli kreekakeelses osas võib sõna kýrios käia sõltuvalt kontekstist kas Jumal Jehoova või Jeesus Kristuse kohta. Piibli heebreakeelses osas esineb vastega „auhiilgus” või „au” tõlgitud heebrea sõna koos tetragrammiga rohkem kui 30 korda. (Nt 2. Moosese 16:7; 40:34; 3. Moosese 9:6, 23; 4. Moosese 14:10; 16:19; 20:6; 1. Kuningate 8:11; 2. Ajaraamat 5:14; 7:1; Laul 104:31; 138:5; Jesaja 35:2; 40:5; 60:1; Hesekiel 1:28; 3:12; 10:4; 43:4; Habakuk 2:14.) Ühest koopast Nahal Heveris, mis asub Surnumere lähedal Juuda kõrbes, on leitud varane Septuaginta käsikiri. See on dateeritud ajavahemikku 50 e.m.a – 50 m.a.j ning piiblikohas Habakuk 2:14 esineb seal kreekakeelses tekstis tetragramm, mis on kirjutatud vanaheebrea tähtedega. On märkimisväärne, et kui hilisemates Septuaginta käsikirjades asendati nii selles kui ka paljudes teistes kohtades Jumala nimi sõnaga kýrios, jäeti määrav artikkel lisamata, kuigi see oleks olnud grammatiliselt vajalik. Seetõttu on kýrios neis kohtades samaväärne nimega. Niisiis on piibli heebreakeelne osa ja määrava artikli puudumine kreeka keeles aluseks, miks salmis Luuka 2:9 on kasutatud Jumala nime. (Vt Luuka 1:6 selgitust.)

PÕHIALLIKAD

  • „Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Luuka 2:9 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.

  • „The Interpretation of St. Luke’s Gospel”, R. C. H. Lenski, lk 128–129. Tekstis Luuka 2:9 esinevaid väljendeid „Issanda ingel” ja „Issanda auhiilgus” kommenteeritakse järgmiselt: „Nii nagu kogu esimeses peatükis on ka siin Κύριος [Kýrios] kreekakeelne vaste Jahvele ja genitiiv koos artiklita nimisõnadega moodustab nendega ühe mõiste: „Jehoova-ingel”, „Jehoova-auhiilgus”. ... See oli Jehoova ingel, kes tuli nende juurde nagu valgussähvatus.”

  • „The Anchor Bible”, Joseph A. Fitzmyer, 1981, 28. kd. Tekstis Luuka 2:9 oleva väljendi kohta öeldakse: „LXX-s [Septuagintas] on sõnaga doxa tõlgitud heebrea sõna kābôd (hiilgus, sära), mida on seostatud Jahve kohalolekuga, mida rahvas tajus.”

  • „The Critical and Exegetical Hand-Book to the Gospels of Mark and Luke”, Heinrich August Wilhelm Meyer, 1884, 6. väljaanne. Selle väljendi kohta tekstis Luuka 2:9 öeldakse: „– δόξα κυρίου] יְהוָֹה [JHVH] כְּבוֹד, ausära, mis Jumalat ümbritseb.”

  • „The ’Holy Scriptures’”, J. N. Darby, 1949. Salmis Luuka 2:9 on allmärkus, mis ütleb: „Jehoova.”

TOETAVAD ALLIKAD: J5-8, 10-18, 22-24, 28-36, 38-43, 46-49, 52, 55, 59, 61, 65, 66, 88, 90, 91, 93-96, 100-104, 114, 115, 117, 138, 141, 144-147, 153, 154, 167, 172, 180, 185-187, 217, 222, 242, 259, 262, 263, 268, 271, 273-275, 283, 290, 295, 306, 322-325

LUUKA 2:15 „millest Jehoova meile teada andis”

PÕHJENDUS(ED). Sõnumi andsid edasi küll inglid, kuid karjased said aru, et see lähtus Jumal Jehoovalt. Kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin ho kýrios (isand, issand), on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Septugintas on kreeka verbiga, mis tähendab „teada andma”, tõlgitud vastavat heebrea verbi, mis esineb tekstides, kus on kasutatud Jumala nime ja kus Jehoova annab inimestele teada oma tahte. (Laul 25:4; 39:4; 98:2; 103:6, 7.) Seetõttu on loogiline järeldada, et juudi karjased kasutasid selles olukorras nime Jehoova. (Vt Luuka 1:6 selgitust.)

PÕHIALLIKAD

  • „Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Luuka 2:15 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.

  • „The Anchor Bible”, Joseph A. Fitzmyer, 1981, 28. kd. Selle väljendi kohta salmis Luuka 2:15 öeldakse: „Mis Issand on meile teada andnud. St Jahve.”

  • „The Interpretation of St. Luke’s Gospel”, R. C. H. Lenski, lk 137. Selle salmi kohta öeldakse: „Κύριος [Kýrios] on taas Jahve vaste.”

  • „The Holy Scriptures”, J. N. Darby, 1991. a trükk. Salmis Luuka 2:15 on allmärkus, mis ütleb: „Jehoova.”

TOETAVAD ALLIKAD: J5, 7, 8, 10-12, 14-18, 22, 23, 28-31, 33-36, 39-44, 46, 47, 49, 52, 59-61, 65, 88, 93-96, 100-102, 104-106, 114-117, 122, 130, 138, 141, 144-147, 153, 154, 163, 172, 186, 187, 222, 242, 250, 259, 262, 263, 265, 268, 271, 273-275, 290, 306, 310, 323-325

LUUKA 2:22 „et tuua ta Jehoova ette”

PÕHJENDUS(ED). Olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin to kyrío (isanda/issanda ette), kuid on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Piibli kreekakeelses osas võib sõna kýrios käia sõltuvalt kontekstist kas Jumal Jehoova või Jeesus Kristuse kohta. Nagu näitab järgmine salm, toodi Jeesus pärast sündi templisse. See on kooskõlas Jehoova sõnadega salmides 2. Moosese 13:1, 2, 12, kus vanematele öeldakse, et neil tuleb iga meessoost esmasündinu Jehoovale pühendada. Samuti meenutab väljend „et tuua ta Jehoova ette” väljendit „viin ma ta Jehoova ette”, mis esineb tekstis 1. Saamueli 1:22–28, kus kirjeldatakse väikse Saamueli andmist Jehoova teenistusse. Seega annavad salmi Luuka 2:22 kontekst ja piibli heebreakeelne osa alust kasutada selles salmis Jumala nime.

PÕHIALLIKAD

  • „Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Luuka 2:22 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.

  • „The Interpretation of St. Luke’s Gospel”, R. C. H. Lenski, lk 141. Selle salmi kohta öeldakse: „Nad tõid lapse Jeruusalemma, „et teda seada Issanda ette” st Jahve ette. Luuka esimestes peatükkides on sõna Κύριος [Kýrios] selles tähenduses. ... Iga esmasündinud poeglaps tuli viia Jehoova ette.”

  • „The Holy Scriptures”, J. N. Darby, 1991. a trükk. Salmis Luuka 2:22 on allmärkus, mis ütleb: „Jehoova.”

TOETAVAD ALLIKAD: J5-18, 22, 23, 28-36, 38-43, 47, 49, 52, 59-61, 65, 66, 88, 93-95, 100-102, 104-106, 114-117, 125, 128, 130, 138, 141, 144-147, 153, 161, 163, 167, 172, 180, 186, 187, 203, 217, 222, 242-244, 250, 259, 262, 263, 265, 268, 271, 273-275, 283, 290, 295, 306, 310, 323-325

LUUKA 2:23a „nagu on kirjutatud Jehoova seaduses”

PÕHJENDUS(ED). Kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin nómo Kyríu (isanda/issanda seadus), on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Piibli kreekakeelses osas võib sõna kýrios käia sõltuvalt kontekstist kas Jumal Jehoova või Jeesus Kristuse kohta. Piibli heebreakeelses osas esineb tihti fraas, mis koosneb heebrea vastest sõnale „seadus” ja tetragrammist. (Nt 2. Moosese 13:9; 2. Kuningate 10:31; 1. Ajaraamat 16:40; 22:12; 2. Ajaraamat 17:9; 31:3; 34:14; 35:26; Nehemja 9:3; Laul 1:2; 119:1; Jesaja 5:24; Jeremija 8:8; Aamos 2:4.) Piibli kreekakeelses osas eelneb väljend, mida võib tõlkida „nagu on kirjutatud”, sageli heebreakeelse osa tsitaatidele. (Markuse 1:2; Apostlite teod 7:42; 15:15; Roomlastele 1:17; 9:33; 10:15.) Seda väljendit on kasutatud ka Septuagintas tekstis 2. Kuningate 14:6, et juhatada sisse pühakirjatsitaat. Väljend „nagu on kirjutatud Jehoova seaduses” sarnaneb väljendiga piibli heebreakeelse osa tekstides 2. Ajaraamat 31:3 ja 35:26, kus esineb Jumala nimi. Peale selle on õpetlased märkinud, et sõna kýrios ees ei ole määravat artiklit, mida grammatika justkui nõuaks, ja seega on kýrios selles salmis kui nimi. Niisiis on piibli heebreakeelne osa ja määrava artikli puudumine aluseks, miks kasutada tekstis Luuka 2:23 Jumala nime. (Vt Luuka 1:6 selgitust.)

PÕHIALLIKAD

  • „Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Luuka 2:23 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.

  • „The Theological Dictionary of the New Testament”, toimetanud Gerhard Kittel, 1967. Salmis Luuka 2:23 esineva väljendi kohta öeldakse järgmist: „Tekstis Lk 2:23 pole artiklit, kuid seal esineb sõnapaar νόμος κυρίου [nómos kyríu], mida tuleb mõista kui יהוה [JHVH] תורת.”

  • „The Scofield Reference Bible”, C. I. Scofield, 1909. Teksti Luuka 2:23 ääremärkuses öeldakse: „Jehoova. 2Mo 13.212.”

  • „The ’Holy Scriptures’”, J. N. Darby, 1949. Salmis Luuka 2:23 on allmärkus, mis ütleb: „Jehoova.”

TOETAVAD ALLIKAD: J5-18, 22-24, 28-31, 33-36, 38-43, 46, 47, 49, 52, 55, 58-61, 65, 66, 88, 90, 93-95, 100-102, 104, 106, 114-117, 125, 141, 144-147, 153, 154, 167, 172, 180, 186, 187, 203, 213, 217, 222, 234, 236, 242-244, 250, 259, 262, 263, 265, 268, 271, 273-275, 283, 290, 295, 306, 310, 322-325

LUUKA 2:24 „Jehoova seadus”

PÕHJENDUS(ED). Vt Luuka 1:6 ja 2:23 selgitust.

PÕHIALLIKAD

  • „Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Luuka 2:24 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.

  • „The ’Holy Scriptures’”, J. N. Darby, 1949. Salmis Luuka 2:24 on allmärkus, mis ütleb: „Jehoova.”

TOETAVAD ALLIKAD: J5-18, 22-24, 28-36, 38-43, 46, 47, 49, 52, 55, 56, 58-61, 65, 66, 88, 90, 93-95, 100-102, 104, 106, 114-117, 122, 125, 130, 133, 141, 144-147, 153, 154, 163, 167, 172, 180, 186, 187, 203, 213, 217, 222, 234, 242-244, 250, 259, 262, 265, 268, 271, 273-275, 283, 290, 295, 306, 310, 322-325

LUUKA 2:26 „Jehoova saadetud messiat”

PÕHJENDUS(ED). On mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime, kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin ton christón Kyríu (isanda/issanda Kristust). Selle väljendiga on olemasolevates Septuaginta käsikirjades tõlgitud heebrea väljendit mašíah JHVH, mille tähendus on „Jehoova võitu”. See esineb piibli heebreakeelses osas 11 korda. (1. Saamueli 24:6 [kaks korda], 10; 26:9, 11, 16, 23; 2. Saamueli 1:14, 16; 19:21; Nutulaulud 4:20.) Nii seoses Luuka evangeeliumi kui ka Septuagintaga, on õpetlased märkinud, et sõna kýrios ees ei ole määravat artiklit, mida kreeka keele grammatika justkui nõuaks, ja seega on kýrios neis kohtades kui nimi. Niisiis annavad piibli heebreakeelne osa ja määrava artikli puudumine kreeka keeles alust järeldada, et neis väljendites pole kýrios mitte tiitel, vaid tähistab Jumala nime. (Vt Luuka 1:6 selgitust.)

PÕHIALLIKAD

  • „Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Luuka 2:26 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.

  • „The Interpretation of St. Luke’s Gospel”, R. C. H. Lenski, lk 145. Selle salmi kohta öeldakse: „Näha Issanda (Jahve, sõna Κύριος vaste läbivalt neis kahes peatükis) Kristust.”

  • „Zondervan Illustrated Bible Backgrounds Commentary”, 2002, 1. kd, lk 345–346. Salmi Luuka 2:26 kohta öeldakse: „See fraas vastab vana testamendi väljendile „ISSANDA Võitu” ... ja see kätkeb endas mõtet „Jahve valitud lunastaja”.”

  • „The Anchor Bible”, Joseph A. Fitzmyer, 1981, 28. kd. Tekstis Luuka 2:26 esinevat väljendit kommenteeritakse järgmiselt: „VT [vana testamendi] fraas „Jahve Võitu” (vt nt 1. Saam. 24:7, 11; 26:9, 11, 16, 23) käib siin üksnes messia kohta, tulevase Taaveti kohta, keda oodati.”

  • „The ’Holy Scriptures’”, J. N. Darby, 1949. Salmis Luuka 2:26 on allmärkus, mis ütleb: „Jehoova.”

TOETAVAD ALLIKAD: J5-18, 22-24, 28-36, 38-43, 46, 47, 49, 52, 58-61, 65, 66, 88, 90, 93-95, 100-105, 114-117, 122, 125, 128, 130, 138, 141, 144-147, 153, 154, 163, 167, 172, 180, 185, 187, 203, 217, 222, 242-244, 249, 259, 262, 263, 265, 268, 271, 273-275, 283, 290, 295, 310, 322-325

LUUKA 2:39 „Jehoova seaduse”

PÕHJENDUS(ED). Kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin nómon Kyríu (isanda/issanda seaduse), on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Piibli heebreakeelses osas esineb tihti fraas, mis koosneb heebrea vastest sõnale „seadus” ja tetragrammist. (Nt 2. Moosese 13:9; 2. Kuningate 10:31; 1. Ajaraamat 16:40; 22:12; 2. Ajaraamat 17:9; 31:3; Nehemja 9:3; Laul 1:2; 119:1; Jesaja 5:24; Jeremija 8:8; Aamos 2:4.) Lisaks väärib märkimist, et selles salmis ei ole kreekakeelse sõna kýrios ees määravat artiklit, mida grammatika justkui nõuaks. Seega on kýrios otsekui nimi. Niisiis on piibli heebreakeelne osa ja määrava artikli puudumine aluseks, miks kasutada selles salmis Jumala nime. (Vt Luuka 1:6 ja 2:23 selgitust.)

PÕHIALLIKAD

  • „Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Luuka 2:39 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.

  • „The ’Holy Scriptures’”, J. N. Darby, 1949. Salmis Luuka 2:39 on allmärkus, mis ütleb: „Jehoova.”

TOETAVAD ALLIKAD: J5-18, 22-24, 28-36, 38, 40-44, 46-49, 52, 55, 59-61, 65, 66, 88, 90, 93-95, 100-104, 106, 114-117, 122, 125, 128, 138, 141, 144-147, 153, 154, 161, 167, 172, 180, 185-187, 203, 213, 217, 222, 234, 242-244, 250, 259, 262, 265, 268, 271, 273-275, 283, 290, 295, 306, 310, 322-325

LUUKA 5:17 „Jehoova ... väe

PÕHJENDUS(ED). Kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin kýrios (isand, issand), on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Piibli kreekakeelses osas võib sõna kýrios käia sõltuvalt kontekstist kas Jumal Jehoova või Jeesus Kristuse kohta. Siin tuleb kontekstist välja, et mõeldakse Jumalat. Ja sõnaga „vägi” tõlgitud kreeka sõna dýnamis esineb Septuagintas neis kohtades, kus heebreakeelses tekstis räägitakse Jehoova väest või jõust ning kus kaastekstis on tetragramm. (Laul 21:1, 13; 93:1; 118:15.) Seoses tekstiga Luuka 5:17 on õpetlased märkinud, et sõna kýrios ees ei ole määravat artiklit, mida kreeka keele grammatika justkui nõuaks, ja seega on kýrios kui nimi. See on märkimisväärne, kuna Septuaginta varastes käsikirjades oli Jumala nimi, ent hilisemates käsikirjades asendati see sõnaga kýrios, kusjuures määrav artikkel jäeti tihti lisamata, kuigi see oleks olnud grammatiliselt vajalik. Määrava artikli ebaharilik puudumine sõna kýrios eest näitab samuti, et seda sõna on siin kasutatud Jumala nime asemel. Niisiis on piibli heebreakeelne osa ja määrava artikli puudumine aluseks, miks kasutada selles salmis Jumala nime. (Vt Luuka 1:6 ja 1:16 selgitust.)

PÕHIALLIKAD

  • „Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Luuka 5:17 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.

  • „The Interpretation of St. Luke’s Gospel”, R. C. H. Lenski, lk 292. Selle salmi kohta öeldakse: „Ilma artiklita Κύριος [Kýrios], nagu Luuka esimesed peatükid näitavad, käib Jahve kohta.”

  • „New Testament Commentary”, William Hendriksen, 2007. Teksti Luuka 5:17 kohta öeldakse: „Väärib märkimist, et Luukas lisab, et Issanda (st Jehoova) vägi oli Jeesuse peal haigete tervendamiseks.”

  • „A Critical and Exegetical Commentary on the Gospel According to St. Luke”, Alfred Plummer, 1920. Teksti Luuka 5:17 kohta öeldakse: „„Jehoova vägi oli tema peal, et tervendada” ... Κύριος [Kýrios] ilma artiklita käib Jehoova kohta.”

  • „Word Pictures in the New Testament”, Archibald Thomas Robertson, 1930, 2. kd. Salmi Luuka 5:17 kommenteeritakse järgmiselt: „Siin käib Kuriou Jehoova kohta.”

  • „The Anchor Bible”, Joseph A. Fitzmyer, 1981, 28. kd. Tekstis Luuka 5:17 esineva väljendi kohta öeldakse: „See fraas on selgelt Luuka loodud, kirjeldamaks Jahve väge, mis oli Jeesuse peal, et rahvast tervendada. See meenutab seda, mida kirjeldatakse salmides 4:14, 36, ning valmistab ette järgnevaks imeteoks ja teadaandeks. Siin on selgesti näha, et kyrios ei saa käia Jeesuse kohta, vaid tähendab Jahvet.”

  • „A Critical and Exegetical Commentary on the Gospel According to S. Luke”, Alfred Plummer, 1916. Seda tekstis Luuka 5:17 olevat väljendit kommenteeritakse järgmiselt: „[Luukas] nimetab Kristust sageli Issandaks, kuid siis on sõna Κύριος [Kýrios] ees alati artikkel [7:13; 10:1; 11:39; 12:42; 13:15; 17:5, 6; 18:6; 19:8; 22:61]. Κύριος [Kýrios] ilma artiklita tähendab Jehoovat [1:11; 2:9; 4:18; Ap. t. 5:19; 8:26, 39; 12:7].”

  • „The New American Commentary”, Robert H. Stein, 1992, 24. kd. Teksti Luuka 5:17 kohta öeldakse: „Sõna „Issand” käib siin Jumala/JHVH kohta, nagu salmides 1:6, 9, 11, 15, 16.”

  • „Évangile Selon Saint Luc”, M. J. Lagrange, 1921. Teksti Luuka 5:17 kommenteeritakse järgmiselt: „Aga kui Luukas ei kasuta artiklit, on Κύριος [Kýrios] Iahvé [Jahve].” Seejärel tuuakse ära sarnased kohad: Luuka 1:11; 2:9; 4:18; Apostlite teod 5:19; 8:26, 39; 12:7.

  • „The ’Holy Scriptures’”, J. N. Darby, 1949. Salmis Luuka 5:17 on allmärkus, mis ütleb: „Jehoova.”

TOETAVAD ALLIKAD: J7-12, 14-18, 22-24, 28-36, 38-44, 46, 47, 52, 55, 58, 61, 65, 66, 88, 90, 93-96, 100-104, 106, 115-117, 125, 130, 138, 144-147, 153, 154, 172, 186, 187, 222, 242, 259, 262, 265, 268, 271, 273, 275, 283, 290, 295, 310, 322-325

LUUKA 20:37 „kui ta nimetab Jehoovat”

PÕHJENDUS(ED). Kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin kýrios (isand, issand), on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Siin tuleb kontekstist välja, et kýrios käib Jumala kohta. Selles salmis olev tsitaat on võetud tekstist 2. Moosese 3:6, millele eelnevad salmid näitavad, et räägib Jehoova. (2. Moosese 3:4, 5.) Niisiis on piibli heebreakeelne osa aluseks, miks kasutada selles salmis Jumala nime. Seoses tekstiga Luuka 20:37 on õpetlased märkinud, et sõna kýrios ees ei ole määravat artiklit, mida kreeka keele grammatika justkui nõuaks. See on märkimisväärne, kuna Septuaginta varastes käsikirjades oli Jumala nimi, ent hilisemates käsikirjades asendati see sõnaga kýrios, kusjuures määrav artikkel jäeti tihti lisamata, kuigi see oleks olnud grammatiliselt vajalik. Seega, määrava artikli ebaharilik puudumine sõna kýrios eest näitab samuti, et seda sõna on siin kasutatud Jumala nime asemel. (Vt Luuka 1:6 ja 1:16 selgitust.)

PÕHIALLIKAD

  • „Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Luuka 20:37 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.

  • „The Interpretation of St. Luke’s Gospel”, R. C. H. Lenski, lk 999. Selle salmi kohta öeldakse: „See oli aga Issand (Jahve) ise, kes kasutas põõsa juures enda kohta seda lepingunime.”

  • „A Translator’s Handbook on the Gospel of Luke”, välja andnud Ühinenud Piibliseltsid (1971) ning kirjutanud J. Reiling ja J. L. Swellengrebel. Salmi Luuka 20:37 kohta öeldakse järgmist: „Kurios (vrd 1:6) ilma artiklita on kui isikunimi.”

  • „The Anchor Bible”, Joseph A. Fitzmyer, 1985, köited 28–28A. Selle salmi kohta öeldakse: „Kui ta nimetab Issandat. St Jahvet (vt 2. Moos. 3:4).” Lisaks öeldakse: „Väidet kinnitab põhiliselt asjaolu, et Jahve ütleb Moosesele, et ta on ammu surnud patriarhide Jumal.”

  • „The ’Holy Scriptures’”, J. N. Darby, 1949. Salmis Luuka 20:37 on allmärkus, mis ütleb: „Jehoova.”

TOETAVAD ALLIKAD: J9, 11-18, 21-24, 27-44, 46-49, 52, 54, 55, 57-61, 65, 66, 86, 88, 90, 91, 93, 95, 96, 100-103, 105, 106, 112, 114-117, 121, 124, 125, 129, 130, 138, 144-147, 149, 153, 154, 161, 164-167, 170, 171, 178, 180, 181, 183, 185-187, 197, 200, 203, 209, 213, 217, 222, 242-244, 250, 259, 262, 265, 268, 271, 273-275, 278, 279, 283, 290, 295-297, 300, 306, 310, 322-325