Taaniel 6:1–28

  • Pärsia ametnike vandenõu Taanieli vastu (1–9)

  • Taaniel jätkab palvetamist (10–15)

  • Taaniel visatakse lõvide auku (16–24)

  • Kuningas Dareios austab Taanieli Jumalat (25–28)

6  Dareios arvas heaks määrata kogu kuningriigi üle 120 satraapi.+  Nende üle seadis ta kolm kõrget ametnikku, kellest üks oli Taaniel.+ Satraabid+ pidid neile kõigest aru andma, et kuningas ei kannataks mingit kahju.  Taaniel oli silmapaistvam kui teised kõrged ametnikud ja satraabid, sest temas oli eriline vaim,+ ning kuningas kavatses tõsta ta üle kogu kuningriigi.  Siis otsisid kõrged ametnikud ja satraabid põhjust Taanieli seoses riigiasjadega süüdistada, kuid nad ei suutnud leida ühtki põhjust tema süüdistamiseks ega leidnud midagi halba, sest ta oli usaldusväärne ning mingit hooletust ega rikutust tema juures ei leitud.  Need mehed ütlesid: „Me ei leia Taanieli süüdistamiseks mingit põhjust, kui me just ei leia seda seoses tema Jumala seadusega.”+  Siis läksid need kõrged ametnikud ja satraabid hulgakesi kuninga ette ja ütlesid talle: „Kuningas Dareios elagu igavesti!  Kõik kuninga ametimehed, ülemad, satraabid, nõunikud ja maavalitsejad on pidanud nõu, et peaks antama välja kuninglik määrus ja jõustatama keeld, et igaüks, kes 30 päeva jooksul esitab palve mõnele jumalale või inimesele peale sinu, oo, kuningas, tuleb visata lõvide auku.+  Nüüd, oo, kuningas, anna välja määrus ja kirjuta sellele alla.+ Siis ei saa seda tühistada, sest meedlaste ja pärslaste seadus on muutmatu.”+  Seepeale kirjutas kuningas Dareios sellele määrusele ja keelule alla. 10  Niipea kui Taaniel sai teada, et sellisele määrusele on alla kirjutatud, läks ta oma majja, mille katusekambri aknad olid avatud Jeruusalemma poole.+ Ja kolm korda päevas laskus ta põlvili ning palvetas ja kiitis oma Jumalat, nagu ta seda alati oli teinud. 11  Siis tormasid need mehed sisse ning leidsid Taanieli oma Jumalat palumas ja temalt soosingut anumas. 12  Seejärel läksid nad kuninga juurde ja tuletasid talle meelde kuninglikku keeldu: „Kas sa mitte ei kirjutanud alla keelule, et igaüks, kes 30 päeva jooksul esitab palve mõnele jumalale või inimesele peale sinu, oo, kuningas, tuleb visata lõvide auku?” Kuningas vastas: „See asi on täiesti kindel, sest meedlaste ja pärslaste seadus on muutmatu.”+ 13  Otsekohe ütlesid nad kuningale: „Taaniel, kes on Juuda pagendatute hulgast,+ ei hooli sinust, oo, kuningas, ega keelust, millele sa alla kirjutasid, vaid ta palvetab kolm korda päevas.”+ 14  See jutt pani kuninga väga muretsema ja ta püüdis välja mõelda, kuidas saaks Taanieli päästa. Kuni päikeseloojanguni nägi ta tema päästmiseks palju vaeva. 15  Lõpuks läksid need mehed üheskoos kuninga juurde ja ütlesid: „Pane tähele, oo, kuningas, et meedlaste ja pärslaste seaduse järgi ei saa muuta ühtki keeldu ega määrust, mille kuningas on välja andnud.”+ 16  Siis andis kuningas käsu ning Taaniel toodi ja visati lõvide auku.+ Kuningas ütles Taanielile: „Sinu Jumal, keda sa lakkamata teenid, päästab su.” 17  Seejärel toodi kivi, asetati augu suu ette ning kuningas pitseeris selle enda pitserisõrmuse ja ülikute pitserisõrmusega, et Taanieli asjas midagi ei muudetaks. 18  Pärast seda läks kuningas paleesse. Ta veetis öö paastudes, keeldus igasugusest meelelahutusest* ja ta ei saanud und. 19  Koidu puhkedes tõusis kuningas üles ja kiirustas lõvide augu juurde. 20  Kui ta augu juurde jõudis, hüüdis ta kurvalt Taanieli. Ta küsis Taanielilt: „Taaniel, elava Jumala sulane, kas sinu Jumal, keda sa lakkamata teenid, on suutnud sind lõvide käest päästa?” 21  Sedamaid vastas Taaniel kuningale: „Kuningas elagu igavesti! 22  Minu Jumal saatis oma ingli ja sulges lõvide suu.+ Nad ei teinud mulle viga,+ sest mind leiti tema ees süüta olevat. Ka sinule, oo, kuningas, pole ma midagi halba teinud.” 23  Kuningas rõõmustas väga ja käskis Taanieli august välja tõsta. Taaniel tõstetigi august välja ning tal polnud vähimatki kriimu, sest ta oli lootnud oma Jumala peale.+ 24  Siis andis kuningas käsu tuua need mehed, kes olid Taanieli süüdistanud, ning nad visati lõvide auku koos oma poegade ja naistega. Nad ei jõudnud veel augu põhjagi, kui lõvid neile kallale kargasid ja nende luud murdsid.+ 25  Siis kirjutas kuningas Dareios kõigist rahvastest, hõimudest ja keeltest inimestele, kes maa peal elasid:+ „Teie rahu olgu suur! 26  Ma annan korralduse, et kõikjal mu kuningriigis tuleb hirmust väriseda Taanieli Jumala ees,+ sest tema on elav Jumal ja ta püsib igavesti. Tema kuningriiki ei hävitata iial ja tema valitsusvõim on jääv.+ 27  Tema päästab+ ja vabastab, teeb tunnustähti ja imesid nii taevas kui ka maa peal.+ Tema päästis Taanieli lõvide küüsist.” 28  Ja Taanielil oli Dareiose+ kuningriigis ja pärslase Kyrose+ kuningriigis hea elu.

Allmärkused

Teine võimalik tähendus: „tema juurde ei toodud muusikuid”.