Roomlastele 8:1–39

  • Püha vaim teeb elavaks ja vabastab (1–11)

  • Vaim tunnistab, et oleme Jumala lapsed (12–17)

  • Loodu ootab, et saada Jumala laste vabadus (18–25)

  • Püha vaim anub meie eest (26, 27)

  • Mida Jumal on ette määranud (28–30)

  • Võidukad Jumala armastuse tõttu (31–39)

8  Seepärast ei saa Kristus Jeesuse jüngrid hukkamõistu osaliseks.  Püha vaim, mis teeb Kristus Jeesuse jüngrid elavaks, on vabastanud+ teid oma seadusega patu ja surma seadusest.  Mida Moosese seadus oli patuse inimloomuse nõrkuse tõttu võimetu tegema,+ seda tegi Jumal. Ta saatis omaenda poja+ patuste inimeste sarnasena+ pattu kõrvaldama ja nõnda ta mõistis hukka inimeses oleva patu,  et meie, kes me laseme end juhtida pühal vaimul,+ mitte oma patusel loomusel, saaksime täita seaduse õigeid nõudeid.+  Kes lasevad end juhtida oma patusel loomusel, mõtlevad aina patustele asjadele,+ aga need, kes lasevad end juhtida pühal vaimul, vaimsetele asjadele.+  Patusest loomusest juhitud mõtteviis tähendab surma,+ aga pühast vaimust juhitud mõtteviis elu ja rahu,+  sest patusest loomusest juhitud mõtteviis tähendab vaenu Jumalaga,+ kuna patune loomus ei allu Jumala seadusele ega saagi alluda.  Seega need, kes lasevad end juhtida oma patusel loomusel, ei saa olla Jumalale meelepärased.  Kuid teie ei lase end juhtida patusel loomusel, vaid pühal vaimul+ — kui Jumala vaim tõesti elab teis. Kes aga ei mõtle samamoodi nagu Kristus,* see ei kuulu talle. 10  Ent kui te olete Kristuse jüngrid,+ siis kuigi teie keha patu tõttu sureb, annab vaim teile tänu õigeksmõistmisele elu. 11  Kui nüüd teis elab selle vaim, kes äratas Jeesuse surnuist üles, siis teeb see, kes Kristus Jeesuse surnuist üles äratas,+ ka teie sureliku keha elavaks+ oma vaimuga, mis teis elab. 12  Niisiis, vennad, meil tuleb tegutseda, kuid mitte patuse loomuse tahtmist mööda,+ 13  sest kui te lasete end juhtida oma patusel loomusel, siis te surete,+ aga kui te püha vaimu abil patused teguviisid surmate, siis te elate.+ 14  Kõik, keda juhib Jumala vaim, on Jumala pojad.+ 15  Te pole saanud mitte vaimu, mis teeb teid orjaks ja tekitab jälle kartust, vaid vaimu, mille kaudu Jumal on teid lapsendanud oma poegadeks ja mis paneb meid hüüdma: „Abba,* isa!”+ 16  See vaim ise tunnistab koos meie vaimuga,+ et me oleme Jumala lapsed.+ 17  Kui me oleme lapsed, siis oleme ka pärijad — Jumala pärijad ja Kristuse kaaspärijad+ —, ja kui me kannatame koos Kristusega,+ siis meid ka austatakse koos temaga.+ 18  Ma leian, et praeguse aja kannatused pole midagi võrreldes selle auga, mis meile osaks saab.+ 19  Ootab ju loodu* pikisilmi Jumala poegade ilmsikssaamist.+ 20  Loodu on küll allutatud tühisusele+ — mitte omal tahtel, vaid tema tahtel, kes selle allutas —, kuid siiski on antud lootus, 21  et ka loodu vabastatakse+ kaduvuse orjusest ja saab Jumala laste võrratu vabaduse. 22  Me teame, et kogu loodu aina ägab ja on valudes praeguseni. 23  Ka meie ise, kes oleme saanud esimese osana tasust* püha vaimu, ägame sisimas,+ oodates pikisilmi enda lapsendamist Jumala poegadeks,+ vabanemist oma kehast lunastushinna alusel. 24  Meid on päästetud ja meile on antud see lootus. Ent kui loodetavat nähakse, siis pole see enam lootus: sest kui keegi midagi näeb, pole ju lootust enam vaja. 25  Aga kui me loodetavat+ veel ei näe,+ siis ootame seda pikisilmi ja kannatlikult.+ 26  Meie nõrkuse tõttu on aegu, kus meil on vaja palvetada, kuid me ei tea, mida peaksime paluma. Kuigi me ise ei leia sel ajal sõnu, et väljendada oma sisemisi ohkamisi, anub püha vaim meie eest.+ 27  Südamete uurija+ teab, mida vaim anub, sest vaim palub Jumala tahte kohaselt tema pühade eest. 28  Me teame, et kõik, mida Jumal teeb, tuleb kasuks neile, kes Jumalat armastavad, kes on kutsutud tema eesmärgi kohaselt,+ 29  sest needsamad, keda ta alguses silmas pidas, on ta ka ette määranud saama oma poja sarnaseks,+ nii et tema poeg oleks esmasündinu+ paljude vendade seas.+ 30  Keda ta aga on ette määranud,+ neid on ta ka kutsunud,+ ja keda ta on kutsunud, need on ta ka õigeks mõistnud,+ ja kelle ta on õigeks mõistnud, neid on ta ka austanud.+ 31  Mida me siis selle kohta ütleme? Kui Jumal on meie poolt, kes suudaks meile kahju teha?+ 32  Kuna ta ei säästnud isegi oma poega, vaid andis ta meie kõigi eest,+ miks ei peaks ta siis koos temaga kinkima meile ka kõike muud? 33  Kes saaks esitada süüdistust Jumala valitute vastu?+ Jumal ise mõistab nad õigeks.+ 34  Kes saaks neid hukka mõista? Kristus Jeesus, kes suri, veel enam, kes äratati surnuist üles ja on Jumala paremal käel,+ kostab meie eest.+ 35  Kes suudaks lahutada meid Kristuse armastusest?+ Kas raskused, kannatused, tagakiusamine, nälg, alastiolek, oht või mõõk?+ 36  On ju kirjutatud: „Meid saadetakse sinu pärast surma kogu päeva, meid on arvatud tapalambaiks.”+ 37  Vastupidi, kõiges selles me saavutame täieliku võidu+ tema kaudu, kes meid on armastanud. 38  Ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega valitsused, ei käesolev ega tulev, ei väed,+ 39  ei kõrgus ega sügavus ega mistahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis avaldub meie isanda Kristus Jeesuse kaudu.

Allmärkused

Sõna-sõnalt „kellel aga pole Kristuse vaimu”.
Heebrea või aramea sõna tähendusega „isa”, millega lapsed pöördusid isa poole.
Mõeldakse esmajoones inimesi.
Võib tõlkida ka „kes oleme saanud uudseviljana”.