Jeremija 44:1–30

  • Ennustatakse, et Egiptuses ootab juute õnnetus (1–14)

  • Rahvas ei kuula Jumala hoiatust (15–30)

    • Teenitakse taevakuningannat (17–19)

44  See on sõnum, mis tuli Jeremijale kõigi juutide kohta, kes elasid Egiptusemaal,+ nende kohta, kes elasid Migdolis,+ Tahpanheesis,+ Noofis*+ ja Patrosemaal:+  „Nii ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: „Te olete näinud kogu seda õnnetust, mis ma tõin Jeruusalemma+ ja kõigi Juuda linnade peale. Need on nüüd varemeis, keegi ei ela seal.+  See on nõnda teie kurjade tegude pärast, mida te tegite minu solvamiseks, kui ohverdasite teistele jumalatele+ ja teenisite jumalaid, keda ei tundnud ei teie ega teie esiisad.+  Ma läkitasin teie juurde kõik oma prohvetid, läkitasin neid ikka ja jälle teile ütlema: „Palun ärge tehke seda jäledust, mida ma vihkan.”+  Teie aga ei kuulanud, ei pööranud oma kõrva minu poole, ei pöördunud oma kurjusest ega lakanud ohverdamast teistele jumalatele.+  Seepärast valasin ma välja oma raevu ja viha ning see leegitses Juuda linnades ja Jeruusalemma tänavatel, nii et need said varemeiks ja tühermaaks, nagu see praegu ongi.”+  Nüüd ütleb Jehoova, vägede Jumal, Iisraeli Jumal: „Miks tõmbate enda peale selle suure õnnetuse, nii et Juudast hävivad kõik mehed ja naised, lapsed ja imikud ning teile ei jää kedagi?  Miks peaksite mind solvama oma kätetööga, ohverdades teistele jumalatele Egiptusemaal, kuhu te olete elama asunud? Te hukkute ning saate neetavaiks ja teotatavaiks kõigi maa rahvaste seas.+  Kas olete unustanud oma esiisade kurjad teod, Juuda kuningate kurjad teod,+ nende naiste kurjad teod,+ samuti teie endi ja teie naiste kurjad teod,+ mida on tehtud Juudamaal ja Jeruusalemma tänavatel? 10  Kuni tänaseni pole te alandunud ega tundnud hirmu.+ Te pole toiminud mu seaduste ega määruste järgi, millest ma teil ja teie esiisadel käskisin kinni pidada.”+ 11  Seepärast lausub vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: „Ma olen otsustanud tuua teie peale õnnetuse ja hävitada kogu Juuda. 12  Ma võtan Juuda järelejäänud, kelle kindel otsus oli Egiptusemaale elama minna, ja nad kõik hukkuvad Egiptusemaal.+ Nad langevad mõõga läbi ning saavad otsa nälja läbi, kõige väiksemast kõige suuremani, nad surevad mõõga ja nälja läbi. Nad saavad neetavaiks, kohutavaks vaatepildiks, sajatuse ja teotuse märklauaks.+ 13  Ma karistan neid, kes elavad Egiptusemaal, mõõga, nälja ja katkuga, just nagu ma karistasin Jeruusalemma.+ 14  Juuda järelejäänutest, kes on läinud Egiptusemaale elama, ei pääse ega jää ellu keegi, et minna tagasi Juudamaale. Nad ihkavad sinna tagasi pöörduda ja seal elada, kuid nad ei lähe sinna tagasi, välja arvatud vähesed pääsenud.”” 15  Kõik mehed, kes teadsid, et nende naised on ohverdanud teistele jumalatele, ja kõik naised, kes seisid seal suures summas, ja kogu rahvas, kes elas Egiptusemaal+ Patroses,+ vastasid Jeremijale: 16  „Me ei võta kuulda seda sõnumit, mis sa oled meile Jehoova nimel rääkinud, 17  vaid teeme teoks iga sõna, mis on tulnud meie suust. Me ohverdame taevakuningannale* ja valame talle joogiohvreid,+ nii nagu meie, meie esiisad, kuningad ja peamehed tegime Juuda linnades ja Jeruusalemma tänavatel, kui meil oli külluslikult leiba ja hea elu ning meid ei tabanud ükski õnnetus. 18  Alates ajast, kui me enam ei ohverda taevakuningannale ega vala talle joogiohvreid, on meil olnud puudus kõigest ning me oleme hukkunud mõõga ja nälja läbi.” 19  Naised lisasid: „Kui me ohverdasime taevakuningannale ja valasime talle joogiohvreid, siis eks olnud meie mehed nõus, et me valmistame talle tema enda kujulisi ohvrileibu ja valame talle joogiohvreid?” 20  Siis vastas Jeremija kõigile, kes temaga rääkisid, nii meestele kui ka nende naistele ja kogu rahvale: 21  „Jehoova mäletas ja pani tähele ohvreid, mida teie, teie esiisad, kuningad, peamehed ja maa rahvas tõite Juuda linnades ja Jeruusalemma tänavatel.+ 22  Lõpuks ei talunud Jehoova enam teie kurje tegusid ja jäledusi ning teie maast sai kohutav vaatepilt, laastatud ja neetud paik, kus keegi ei ela, nagu see praegu ongi.+ 23  Kuna te tõite neid ohvreid ja patustasite Jehoova vastu, eirates Jehoova häält ning tema seadusi, määrusi ja meeldetuletusi, siis on teid tabanud see õnnetus, mis praegu teie peal on.”+ 24  Jeremija ütles rahvale ja naistele veel: „Kuula Jehoova sõnu, kogu Juuda, kes oled Egiptusemaal. 25  Nii lausub vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: „See, mida teie ja teie naised olete rääkinud oma suuga, selle te olete oma kätega täide viinud. Te ütlesite: „Me teeme nii, nagu oleme tõotanud. Me ohverdame taevakuningannale ning valame talle joogiohvreid.”+ Naised, täitke siis oma tõotused, tehke, mida olete lubanud!” 26  Seepärast kuula Jehoova sõnu, kogu Juuda, kes elad Egiptusemaal: „Ma vannun oma suure nime juures, lausub Jehoova, et ükski Juuda mees+ kogu Egiptusemaal ei vannu enam minu nimel, öeldes: „Nii tõesti, kui elab kõrgeim valitseja Jehoova!”+ 27  Ma pean neid silmas, et tuua nende peale õnnetus, mitte midagi head.+ Juudalased Egiptusemaal hukkuvad mõõga ja nälja läbi, kuni neid pole enam.+ 28  Vaid vähesed pääsevad mõõga eest ja pöörduvad Egiptusest tagasi Juudamaale.+ Siis kõik Juuda järelejäänud, kes on tulnud elama Egiptusemaale, saavad teada, kelle sõna on täitunud — kas minu või nende oma.” 29  See on teile märgiks, lausub Jehoova, et ma karistan teid selles paigas, nii et te teaksite, et minu sõnad, millega ma tõotasin tuua teie peale õnnetuse, lähevad täide. 30  Nii lausub Jehoova: „Ma annan vaarao Hofra, Egiptuse kuninga, tema vaenlaste kätte ja nende kätte, kes jahivad tema elu, just nagu ma olen andnud Juuda kuninga Sidkija tema vaenlase Babüloni kuninga Nebukadnetsari kätte, kes jahtis ta elu.””+

Allmärkused

St Memphises.
Jumalanna, keda usust taganenud iisraellased kummardasid; arvatavasti viljakusjumalanna.