Jeremija 4:1–31

  • Kahetsus toob õnnistusi (1–4)

  • Põhjast tuleb õnnetus (5–18)

  • Jeremija südamevalu tulevase õnnetuse pärast (19–31)

4  „Oh, Iisrael, kui sa pöördud,” lausub Jehoova,„kui sa pöördud tagasi minu juurdeja kõrvaldad mu eest oma jälgid ebajumalad,siis ei pea sa enam põgenema.+   Kui sa vannud:„Nii tõesti, kui Jehoova elab!” tões, õiguses ja õigluses,nõutavad rahvad tema* kaudu õnnistuseja nad tunnevad tema üle uhkust.”+  Nii ütleb Jehoova Juuda ja Jeruusalemma elanikele:„Kündke põllumaad,ärge külvake ogataimede vahele.+   Laske end Jehoova ees ümber lõigata,kõrvaldage oma südame eesnahk,+te Juuda mehed ja Jeruusalemma elanikud,et mu raev ei süttiks nagu tuliega põleks teie kurjade tegude pärast,ilma et keegi kustutaks.”+   Teatage seda Juudas, kuulutage Jeruusalemmas!Puhuge sarve kogu maal ja hüüdke!+Hüüdke valjult: „Kogunege!Põgenegem kindlustatud linnadesse!+   Pange püsti kogunemistähis, mis näitaks teed Siionisse.Otsige varju, ärge viivitage”,sest Jumal ütleb: „Ma toon põhja poolt õnnetuse,+ suure hävingu.   Vaenlane ilmub nagu lõvi tihnikust,+rahvaste hävitaja asub teele.+Ta tuleb oma asupaigast, et teha sinu maast kohutav vaatepilt.Sinu linnad saavad varemeiks ja jäävad elaniketa.”+   Seepärast katke end kotiriidega,+leinake* ja halage,sest Jehoova vihalõõm ei ole meie pealt pöördunud.   „Sel päeval kaotab kuningas julguse,+samuti peamehed,” lausub Jehoova.„Preestrid tunnevad õudust ja prohvetid hirmu.”+ 10  Siis ma ütlesin: „Oh häda, kõrgeim valitseja Jehoova! Sa oled tõesti petnud seda rahvast+ ja Jeruusalemma, öeldes: „Teile tuleb rahu”,+ sest hoopis mõõk on meie kõril.” 11  Sel ajal öeldakse sellele rahvale ja Jeruusalemmale:„Lagedatelt kõrbeküngasteltpuhub minu rahva tütre* poole kõrvetav tuul,kuid mitte tuulamiseks ega puhastamiseks. 12  Minu korraldusel puhub neist paigust kõva tuul.Nüüd kuulutan ma välja kohtuotsused nende kohta. 13  Vaenlane tuleb otsekui vihmapilv,tema sõjavankrid on nagu tormituul.+Tema hobused on kotkastest kiiremad.+„Häda meile, sest me oleme hävinud!” 14  Oh, Jeruusalemm, puhasta oma süda kurjusest, et võiksid pääseda.+Kui kaua sa haud kurje mõtteid? 15  Hääl toob uudiseid Daanist,+kuulutab õnnetust Efraimi mägedelt. 16  Rääkige sellest rahvastele,kuulutage Jeruusalemmale!”„Varitsejad tulevad kaugelt maaltja tõstavad sõjakisa Juuda linnade vastu. 17  Nad tulevad Jeruusalemma alla ja piiravad teda igast küljest nagu põlluvahid,+sest ta on mässanud minu vastu,”+ lausub Jehoova. 18  „Sulle tasutakse sinu teede ja tegude eest.+Su häving on kibe,sest sul on mässuline süda.” 19  Milline ahastus, milline ahastus!Mu südames on suur valu.Süda taob mu sees.Ma ei suuda vaikida,sest ma kuulsin sarvehäält,märguannet sõjaks*.+ 20  Kuulutatakse hävingut hävingu järel,sest kogu maa on laastatud.Äkitselt on laastatud mu enda telgid,hetkega mu telgikangas.+ 21  Kui kaua pean veel nägema kogunemistähist,kuulma sarvehäält?+ 22  „Mu rahvas on rumal,+ta ei tee must välja.Nad on rumalad pojad, neil pole arusaamist.Neil on piisavalt tarkust teha kurja,kuid nad ei mõista teha head.” 23  Ma vaatasin maad — see oli tühi ja lage.+Ma silmitsesin taevast — see ei andnud enam valgust.+ 24  Ma vaatasin mägesid — need värisesid,künkad vabisesid.+ 25  Ma vaatasin ringi — polnud ühtki inimestja kõik linnud olid ära lennanud.+ 26  Ma vaatasin ringi — viljapuuaiast oli saanud kõnnumaa,kõik selle linnad olid maha kistud.+Seda oli teinud Jehoova,tema vihalõõm. 27  Sest Jehoova ütleb: „Kogu maast saab tühermaa,+kuid ma ei too täielikku hävingut. 28  Seepärast leinab maa+ja taevas ülal pimeneb.+Ma olen rääkinud, ma olen teinud otsuse,ma ei muuda meelt* ega tagane sellest.+ 29  Ratsanike ja vibuküttide kära tõttupõgeneb terve linn.+Pagetakse tihnikutesseja ronitakse kaljudele.+Kõik linnad hüljatakse,keegi ei ela neis.” 30  Aga mida sa* nüüd rüüstatuna teed?Sa riietusid purpurisse,kaunistasid end kuldehetega,värvisid oma silmad mustaks.Asjata tegid sa end ilusaks,+sest need, kes sind himustasid, on su hüljanud.Nüüd jahivad nad su elu.+ 31  Ma kuulen otsekui valudes naise häält,nagu tuhudes vaevleva esmasünnitaja ahastust,õhku ahmiva Siioni tütre häält.Ta tõstab käed+ ja hüüab:„Häda mulle! Ma olen tapjatest väsinud!”

Allmärkused

St Jehoova.
Võib tõlkida ka „taguge endale vastu rinda”.
Poeetiline isikustamine, millega väljendatakse ilmselt kaastunnet.
Teine võimalik tähendus: „lahingukära”.
Võib tõlkida ka „ei kahetse”.
St Jeruusalemm ehk Siion.