1. Saamueli 28:1–25

  • Saul läheb vaimude väljakutsuja jutule Een-Doori (1–25)

28  Neil päevil kogusid vilistid oma sõjaväed kokku, et sõdida Iisraeli vastu.+ Aakis ütles siis Taavetile: „Sa ju tead, et sinul ja su meestel tuleb koos minuga sõdima tulla.”+  Taavet vastas Aakisele: „Küll sina tead, mida su sulasel tuleb teha,” ja Aakis ütles Taavetile: „Seepärast määrangi ma sind alatiseks oma ihukaitsjaks.”+  Saamuel oli surnud ning kogu Iisrael oli teda leinanud ja matnud tema ta kodulinna Raamasse.+ Saul aga oli maalt kõrvaldanud vaimude väljakutsujad ja ennustajad.+  Vilistid tulid ja lõid laagri üles Suunemisse.+ Saul aga kutsus kokku terve Iisraeli ja nemad lõid laagri üles Gilboale.+  Vilistite laagrit nähes hakkas Saul väga kartma ja ta süda värises.+  Ehkki Saul otsis Jehoovalt juhatust,+ ei vastanud Jehoova talle ei unenägude, uurimi+ ega prohvetite kaudu.  Viimaks ütles Saul oma teenritele: „Otsige mulle üks naine, kes on vaimude väljakutsuja!+ Siis ma lähen temalt nõu küsima.” Sauli teenrid vastasid: „Een-Dooris+ on üks naine, kes on vaimude väljakutsuja.”  Saul tegi end äratundmatuks, pani selga teised riided ja läks koos kahe mehega öö varjus selle naise juurde. Ta ütles: „Palun ennusta mulle ja kutsu mulle välja selle vaim,+ keda ma sulle nimetan.”  Kuid naine vastas talle: „Sa ju tead, et Saul on kõrvaldanud maalt vaimude väljakutsujad ja ennustajad.+ Miks sa siis tahad mind lõksu püüda ja surma saata?”+ 10  Siis vandus Saul talle Jehoova nimel: „Nii tõesti, kui Jehoova elab, sina ei jää selles asjas süüdi!” 11  Seepeale naine küsis: „Kelle ma sulle välja kutsun?” Saul vastas: „Kutsu mulle välja Saamuel.” 12  Kui siis naine nägi „Saamueli”*,+ karjatas ta valjult ja ütles Saulile: „Miks sa mind petsid? Sina ju oledki Saul!” 13  Kuningas vastas talle: „Ära karda! Ütle, mida sa näed!” Naine ütles Saulile: „Ma näen nagu mingit jumalat maa seest välja ilmumas.” 14  Saul küsis kohe: „Kuidas ta välja näeb?” ja naine vastas: „Ma näen ilmumas üht vana meest, kel on kuub seljas.”+ Siis arvas Saul, et see ongi Saamuel, ning langes põlvili ja kummardas maani. 15  „Saamuel” ütles Saulile: „Miks sa mind tülitad ja lasid mind kutsuda?” Saul vastas: „Ma olen suures hädas! Vilistid sõdivad mu vastu, aga Jumal on mu maha jätnud ega vasta mulle enam ei prohvetite ega unenägude kaudu.+ Seepärast ma kutsusin sind, et sa ütleksid mulle, mida ma pean tegema.”+ 16  „Saamuel” jätkas: „Miks sa minu käest küsid, kui Jehoova on su maha jätnud+ ja on saanud su vastaseks? 17  Jehoova teeb nii, nagu ta minu kaudu ütles. Jehoova rebib kuningavõimu sinu käest ja annab selle su ligimesele Taavetile.+ 18  Kuna sa ei võtnud Jehoovat kuulda ega valanud välja tema tulist viha amalekkide peale,+ siis teeb Jehoova täna sinuga just nii. 19  Jehoova annab Iisraeli koos sinuga vilistite kätte+ ja homme oled sa+ oma poegadega+ minu juures. Jehoova annab ka Iisraeli sõjaväe vilistite kätte.”+ 20  Saul kohkus „Saamueli” sõnade peale nii väga, et langes täies pikkuses maha. Ta jõud oli täiesti kadunud, sest ta polnud kogu päeva ja öö midagi söönud. 21  Naine astus Sauli juurde ja ütles tema kohkumust nähes: „Su teenija võttis sind kuulda. Ma riskisin oma eluga+ ja tegin su sõnade kohaselt. 22  Palun võta nüüd sinagi kuulda oma teenijat. Luba mul panna su ette paluke leiba, et sa sööksid ja saaksid teeleminekuks jõudu.” 23  Saul aga keeldus, öeldes: „Ma ei söö!”, kuid ta teenrid ja see naine käisid talle peale. Viimaks võttis ta neid kuulda, tõusis maast üles ja istus voodile. 24  Naisel oli kodus nuumvasikas ja ta tappis* selle kiiresti. Ta võttis ka jahu, sõtkus tainast ja küpsetas hapnemata leibu. 25  Ta tõi selle kõik Sauli ja ta teenrite ette ning nad sõid. Seejärel nad tõusid ja lahkusid samal ööl.+

Allmärkused

Võib tõlkida ka „kedagi, kes paistis olevat Saamuel”.
Sõna-sõnalt „ohverdas”.