1. Saamueli 22:1–23

  • Taavet Adullamis ja Mispes (1–5)

  • Saul käsib tappa Noobi preestrid (6–19)

  • Ebjatar pääseb (20–23)

22  Taavet läks sealt edasi+ ja varjus Adullami koopasse.+ Kui ta vennad ja kogu ta isa pere sellest teada said, tulid nad tema juurde.  Sinna kogunesid kõik mehed, kes olid kitsikuses ja võlgades ja kelle hing oli kibestunud, ning Taavet sai nende pealikuks. Nii oli tema juures umbes 400 meest.  Hiljem läks Taavet Moabi Mispesse ja ütles Moabi+ kuningale: „Palun luba mu isal ja emal elada sinu juures, kuni ma saan teada, mis plaanid Jumalal minuga on.”  Taavet jättis nad Moabi kuninga juurde ja nad jäid sinna kogu selleks ajaks, kui ta elas kindluses.+  Mõne aja pärast ütles prohvet Gaad+ Taavetile: „Ära jää enam kindlusse, mine Juudamaale.”+ Siis Taavet lahkus sealt ja läks Haareti metsa.  Saul kuulis, et Taavet ja tema mehed on avastatud. Saul ise oli sel ajal Gibeas.+ Ta istus, oda käes, künkal tamariskipuu all ning kõik ta mehed olid tema ümber.  Saul ütles oma meestele: „Kuulake, benjaminlased! Kas ka Iisai poeg+ annab teile kõigile põlde ja viinamägesid? Kas tema määrab teid kõiki tuhandepealikeks ja sajapealikeks?+  Te kõik sepitsete minu vastu vandenõu! Keegi pole mulle teatanud, et mu oma poeg on teinud lepingu Iisai pojaga!+ Keegi teist ei muretse minu pärast ega ole mulle rääkinud, et mu oma poeg on ässitanud mu sulase minu vastu vandenõu sepitsema!”  Sauli sulaste ülem edomlane Doeg+ vastas:+ „Ma nägin, kuidas Iisai poeg tuli Ahituubi+ poja Ahimeleki juurde Noobi. 10  Ahimelek küsis talle Jehoovalt juhatust ning andis talle toidumoona. Ta andis temale isegi vilist Koljati mõõga.”+ 11  Otsekohe lasi kuningas kutsuda Ahituubi poja preester Ahimeleki ja kõik tema isa suguvõsa preestrid, kes elasid Noobis, ning nad kõik tulid kuninga juurde. 12  Saul ütles: „Kuula nüüd, sa Ahituubi poeg!” ja tema vastas: „Jah, mu isand!” 13  Saul jätkas: „Miks sa oled koos Iisai pojaga minu vastu vandenõu sepitsenud? Sa andsid talle leiba ja ka mõõga ning küsisid tema heaks Jumalalt juhatust. Ta on minu vastu ja sepitseb vandenõu, nagu see praegu ongi.” 14  Ahimelek vastas kuningale: „Kes veel sinu sulastest on nii usaldusväärne nagu Taavet?+ Ta on kuninga väimees+ ja sinu ihukaitsepealik, väga austatud su kojas!+ 15  See polnud ju esimene kord, kui ma talle Jumalalt juhatust otsisin!+ On mõeldamatu, et ma sinu vastu salanõu peaksin! Ärgu pangu kuningas sellist asja süüks oma sulasele ega kogu mu isa suguvõsale, sest su sulane ei teadnud kõigest sellest vähimatki!”+ 16  Aga kuningas ütles: „Sa pead surema,+ Ahimelek, nii sina kui ka kogu su isa suguvõsa!”+ 17  Siis ütles kuningas oma ihukaitsjatele: „Minge ja surmake Jehoova preestrid, sest ka nemad on asunud Taaveti poolele! Nad teadsid, et ta on jooksik, kuid nad ei andnud mulle temast teada!” Aga kuninga sulased ei tahtnud tõsta kätt Jehoova preestrite vastu. 18  Siis ütles kuningas Doegile:+ „Mine sina ja tapa need preestrid!” Otsekohe tungis edomlane+ Doeg preestritele kallale. Ta tappis sel päeval 85 linase õlarüü kandjat.+ 19  Ka preestrite linnas Noobis+ lõi ta mõõgaga maha kõik mehed ja naised, lapsed ja imikud, samuti pullid, eeslid ja lambad; ta lõi need kõik mõõgaga maha. 20  Kuid üks Ahituubi poja Ahimeleki poegadest, kelle nimi oli Ebjatar,+ pääses ning põgenes Taaveti juurde. 21  Ebjatar ütles Taavetile: „Saul tappis Jehoova preestrid!” 22  Taavet vastas Ebjatarile: „Ma teadsin juba siis,+ et edomlane Doeg kannab Saulile kõik ette, sest ta oli tol päeval seal. Mina olen süüdi kogu su isa suguvõsa surmas. 23  Jää minu juurde. Ära karda! Kes püüab tappa mind, püüab tappa ka sind, kuid minu juures oled sa kaitstud!”+

Allmärkused