Markuse 9:1–50

9  Veel ütles ta neile: ”Ma ütlen teile, ja see on tõsi: mõned neist, kes siin seisavad, ei maitse surma enne, kui nad näevad Jumala kuningriiki juba oma väes tulnud olevat.”  Niisiis võttis Jeesus kuus päeva hiljem endaga kaasa Peetruse, Jaakobuse ja Johannese ning viis nad üles kõrgele mäele, kus nad olid omaette. Ja ta muudeti nende ees,  ja ta pealisriided hakkasid kiiskama ja läksid palju valgemaks, kui ükski pesupesija maa peal neid suudaks valgendada.  Samuti ilmus neile Eelija koos Moosesega ja need vestlesid Jeesusega.  Seepeale ütles Peetrus Jeesusele: ”Rabi, meil on siin hea olla, las me püstitame kolm telki: ühe sinule ja ühe Moosesele ja ühe Eelijale.”  Ta ei teadnud õigupoolest, mida öelda, sest nad olid väga hirmunud.  Ja tekkis pilv, mis neid varjas, ja pilvest kostis hääl: ”See on minu armas Poeg, kellel on minu heakskiit. Teda kuulake!”  Järsku aga, kui nad ringi vaatasid, ei näinud nad enda juures enam kedagi peale Jeesuse.  Kui nad mäelt alla tulid, keelas ta neid selge sõnaga, et nad ei räägiks nähtust kellelegi enne, kui inimese Poeg on surmast üles tõusnud. 10  Ja nad hoidsid selle sõna oma südames, aga arutasid omavahel, mida see surmast üles tõusmine küll tähendab. 11  Ja nad küsisid temalt: ”Miks kirjatundjad ütlevad, et esmalt peab tulema Eelija?” 12  Ta ütles neile: ”Eelija tuleb tõesti esmalt ja taastab kõik; aga kuidas on see seotud sellega, mida on kirjutatud inimese Poja kohta, et ta peab taluma palju kannatusi ja et teda ei peeta kellekski? 13  Aga ma ütlen teile: Eelija on tegelikult juba tulnud, ja nad tegid temaga kõike, mida tahtsid, nagu tema kohta on kirjutatud.” 14  Kui nad nüüd teistele jüngritele lähenesid, märkasid nad suurt rahvahulka nende ümber ja kirjatundjaid nendega vaidlemas. 15  Aga niipea kui rahvahulk teda märkas, üllatusid nad kõik väga ning jooksid tema juurde ja hakkasid teda tervitama. 16  Ja ta küsis neilt: ”Mille üle te nendega vaidlete?” 17  Üks rahva hulgast vastas talle: ”Õpetaja, ma tõin oma poja sinu juurde, sest temas on kõnevõimetuks tegev vaim; 18  ning kus tahes see ta oma valdusse võtab, paiskab ta poisi maha, nii et too ajab vahtu välja ja krigistab hambaid ja jääb jõuetuks. Ma ütlesin sinu jüngritele, et nad selle välja ajaksid, aga nad ei suutnud.” 19  Seepeale ütles ta neile: ”Oh uskmatu põlvkond, kui kaua pean ma veel teiega olema? Kui kaua pean ma teid taluma? Tooge ta minu juurde.” 20  Nii tõid nad poisi tema juurde. Aga kui vaim Jeesust nägi, tekitas ta kohe lapsele krambihoo, ja kui too oli maha langenud, vähkres ta ringi, ajades vahtu välja. 21  Ja Jeesus küsis tema isalt: ”Kui kaua tal selline asi on olnud?” See vastas: ”Lapsest saati; 22  ikka ja jälle viskab ta poisi tulle ja vette, et ta ära tappa. Ent kui sa võid midagi teha, siis tunne meile kaasa ja aita meid.” 23  Jeesus sõnas talle: ”Sa ütled: ’Kui sa võid’! Kõik on ju võimalik sellele, kes usub.” 24  Otsekohe hüüatas selle lapse isa: ”Ma usun! Aita mind seal, kus mul jääb usust puudu!” 25  Kui nüüd Jeesus märkas, et rahvast jookseb kokku nende juurde, tõreles ta ebapuhta vaimuga, öeldes talle: ”Sa kõnevõimetuks ja kurdiks tegev vaim, ma käsin sind, et sa läheksid temast välja ega tuleks enam tema sisse!” 26  Ja kui see oli karjunud ja tekitanud talle tugeva krambihoo, tuli see välja; ja poiss jäi otsekui surnuks, nii et suurem osa neist ütles: ”Ta on surnud!” 27  Aga Jeesus võttis poisil käest kinni ja aitas ta üles, ja see tõusis. 28  Kui ta oli läinud ühte majja, küsisid ta jüngrid temalt omavahel olles: ”Miks meie ei suutnud teda välja ajada?” 29  Ja ta ütles neile: ”Niisugused nagu see ei lähe välja muidu kui palve abil.” 30  Nad lahkusid sealt ja läksid läbi Galilea, aga ta ei tahtnud, et keegi sellest teada saaks. 31  Sest ta õpetas oma jüngreid ja ütles neile: ”Inimese Poeg peab antama inimeste kätte ja nad tapavad ta, kuid olgugi et ta tapetakse, tõuseb ta kolm päeva hiljem üles.” 32  Aga nad ei saanud nendest sõnadest aru ja nad kartsid talle küsimusi esitada. 33  Ja nad tulid Kapernauma. Kui ta nüüd majas sees oli, küsis ta neilt: ”Mille üle te teel vaidlesite?” 34  Nad vaikisid, sest nad olid tee peal omavahel vaielnud selle üle, kes on suurem. 35  Siis istus ta maha, kutsus need kaksteist ja ütles neile: ”Kui keegi tahab olla esimene, peab ta olema kõige viimane ja kõikide teenija.” 36  Ja ta võttis ühe väikse lapse, pani ta nende keskele seisma, võttis tal ümbert kinni ja ütles neile: 37  ”Kes võtab vastu ühe sellise lapse minu nimel, võtab vastu ka minu; ja kes võtab vastu minu, ei võta vastu üksnes mind, vaid ka selle, kes on mu saatnud.” 38  Johannes ütles talle: ”Õpetaja, me nägime üht meest sinu nimel deemoneid välja ajamas ja me püüdsime teda takistada, sest ta ei käi koos meiega.” 39  Ent Jeesus ütles: ”Ärge püüdke teda takistada, sest pole kedagi, kes teeb mõne vägeva teo minu nimel ja saaks kohe seejärel rääkida minust halba; 40  sest kes ei ole meie vastu, on meie poolt. 41  Sest kes annab teile juua kruusitäie vett sel põhjusel, et te kuulute Kristusele, ma ütlen teile, ja see on tõsi: ta ei jää ilma oma tasust. 42  Aga kes paneb komistama ühe neist väikestest, kes usuvad, sellele oleks parem, et tema kaela pandaks eesliga ringiaetav veskikivi ja et ta heidetaks merre. 43  Ja kui su käsi on sulle komistuseks, siis raiu see ära; sulle on parem vigasena minna ellu, kui et koos kahe käega minna Gehennasse,* tulle, mida ei saa kustutada. 44*  —— 45  Ja kui su jalg on sulle komistuseks, siis raiu see ära; sulle on parem, et sa lähed lombakana ellu, kui et sind koos kahe jalaga heidetakse Gehennasse. 46*  —— 47  Ja kui su silm on sulle komistuseks, siis viska see minema; sulle on parem, et sa lähed ühe silmaga Jumala kuningriiki, kui et sind koos kahe silmaga heidetakse Gehennasse, 48  kus nende vaglad ei sure ja tuld ei kustutata. 49  Sest igaüht peab tulega soolatama.* 50  Sool on hea; aga kui sool kaotab oma toime, siis millega te selle jälle soolaseks teete? Olgu teil soola enestes ja pidage omavahel rahu.”

Allmärkused

Vt lisa 9.
Vt Mt 17:21 allm.
Vt Mt 17:21 allm.
Kõnekujund, mis viitab hävimisele Gehennas, mida mainitakse salmis 47.