Johannese 12:1–50

12  Kuus päeva enne paasapüha tuli Jeesus Betaaniasse, kus oli Laatsarus, kelle Jeesus oli surmast üles äratanud.  Seal korraldasid nad talle õhtusöögi. Marta teenindas, aga Laatsarus oli üks neist, kes koos temaga laua ääres külitasid.  Maarja võttis nüüd ligi pool liitrit* healõhnalist õli, ehtsat nardi,* mis oli väga hinnaline, ning võidis Jeesuse jalgu ja kuivatas neid oma juustega. Kogu maja täitus healõhnalise õli aroomiga.  Ent Juudas Iskariot, üks tema jüngritest, kes kavatses teda reeta, ütles:  ”Miks pole seda healõhnalist õli kolmesaja denaari* eest ära müüdud ja raha vaestele antud?”  Aga ta ei öelnud seda mitte seepärast, et ta oleks vaestest hoolinud, vaid seepärast, et ta oli varas ja tema käes oli rahalaegas ning tal oli tavaks sinna pandud raha kõrvale toimetada.  Seetõttu ütles Jeesus: ”Jäta ta rahule. Las ta täidab seda kommet, et teha ettevalmistusi minu matmispäevaks.  On ju vaeseid alati teie juures, aga mind ei ole teil alati.”  Siis sai suur hulk juute teada, et Jeesus on seal, ja nad ei tulnud sinna mitte ainult tema pärast, vaid ka selleks, et näha Laatsarust, kelle ta oli surmast üles äratanud. 10  Peapreestrid pidasid nüüd nõu ka Laatsarus ära tappa, 11  sest tema pärast läks sinna palju juute ja hakkas Jeesusesse uskuma. 12  Järgmisel päeval kuulis suur rahvahulk, kes oli tulnud pühi pidama, et Jeesus on tulemas Jeruusalemma. 13  Siis võtsid nad palmipuude oksi ja läksid välja talle vastu ning hakkasid hüüdma: ”Päästa, me palume! Õnnistatud on see, kes tuleb Jehoova nimel, Iisraeli kuningas!” 14  Kui aga Jeesus oli leidnud noore eesli, istus ta selle selga, nagu on kirjutatud: 15  ”Ära karda, Siioni tütar. Vaata, sinu kuningas tuleb eeslisälu seljas istudes.” 16  Jüngrid ei pööranud esialgu neile asjadele tähelepanu, aga kui Jeesus oli auhiilgusse tõstetud, tuli neile meelde, et nõnda on tema kohta kirjutatud ja et nad temaga niimoodi olid toiminud. 17  Ja inimesed, kes olid olnud koos temaga, kui ta Laatsaruse mälestushauast välja kutsus ja surmast üles äratas, andsid jätkuvalt tema kohta tunnistust. 18  Seepärast läkski see rahvahulk talle vastu, kuna nad olid kuulnud, et ta oli teinud selle tundemärgi. 19  Siis rääkisid variserid omavahel: ”Nagu näha, ei jõua me niimoodi kuskile. Vaata, kogu maailm jookseb tema järel.” 20  Aga nende seas, kes tulid pühadeks üles Jumalat kummardama, olid mõned kreeklased. 21  Need läksid Filippuse juurde, kes oli Galilea Betsaidast, ja hakkasid teda paluma: ”Isand, me tahame näha Jeesust.” 22  Filippus tuli ja ütles seda Andreasele. Andreas ja Filippus tulid ja ütlesid seda Jeesusele. 23  Ent Jeesus vastas neile: ”Tund on tulnud, et inimese Poega austataks. 24  Ma ütlen teile, ja see on tõesti tõsi: kui nisuseeme ei kuku mulda ega sure, jääb ta vaid üheks seemneks, aga kui ta sureb, kannab ta palju vilja. 25  Kes on oma hingesse* kiindunud, hävitab selle, aga kes oma hinge vihkab selles maailmas, hoiab selle igaveseks eluks. 26  Kui keegi tahab mind teenida, siis ta järgigu mind, ja kus mina olen, seal on ka minu teenija. Kes tahab mind teenida, seda austab mu Isa. 27  Nüüd on mu hing rahutu. Mida on mul öelda? Isa, päästa mind sellest tunnist. Siiski, selleks ma ju olengi tulnud sellesse tundi. 28  Isa, austa oma nime.” Siis tuli hääl taevast: ”Ma olen seda austanud ja austan veel.” 29  Seepeale ütlesid mõned rahva seast, kes seal seisid ja seda kuulsid, et see oli kõuemürin. Kuid teised ütlesid: ”Ingel kõneles temaga.” 30  Jeesus aga ütles: ”See hääl ei kostnud mitte minu pärast, vaid teie pärast. 31  Nüüd mõistetakse kohut selle maailma üle, nüüd heidetakse välja selle maailma valitseja. 32  Ja kui mind siis maast üles tõstetakse, tõmban ma enda juurde igasuguseid inimesi.” 33  Sellega andis ta tegelikult mõista, millist surma ta sureb. 34  Siis vastas rahvas talle: ”Me oleme Seadusest kuulnud, et Kristus jääb igaveseks. Kuidas siis sina ütled, et inimese Poeg peab üles tõstetama? Kes on see inimese Poeg?” 35  Jeesus vastas neile: ”Valgus on teie keskel veel pisut aega. Käige, kuni teil on valgus, et pimedus teie üle võimust ei saaks. Aga kes käib pimeduses, see ei tea, kuhu ta läheb. 36  Kuni teil valgus on, uskuge valgusesse, et te saaksite valguse poegadeks.” Seda rääkinud, läks Jeesus minema ja peitis end nende eest ära. 37  Olgugi et ta oli teinud nende ees nii palju tundemärke, ei uskunud nad temasse, 38  nii et läks täide prohvet Jesaja sõna, mis ta oli öelnud: ”Jehoova, kes on uskunud sellesse, mida me oleme kuulnud? Ja kellele on ilmutatud Jehoova käsivars?”* 39  Põhjusest, miks nad ei suutnud uskuda, on taas rääkinud Jesaja: 40  ”Ta on teinud pimedaks nende silmad ja kõvaks nende südamed, et nad oma silmadega ei näeks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks ümber, et ma saaksin nad terveks teha.” 41  Jesaja ütles seda, kuna ta nägi tema auhiilgust ja kõneles temast. 42  Kõigele vaatamata hakkasid temasse uskuma isegi paljud ülemad, aga variseride pärast ei tunnistanud nad teda, et neid sünagoogist välja ei heidetaks, 43  sest nad armastasid austust inimestelt rohkem kui austust Jumalalt. 44  Ent Jeesus hüüdis: ”Kes usub minusse, ei usu mitte ainult minusse, vaid ka temasse, kes on mu saatnud, 45  ja kes näeb mind, näeb ka teda, kes on mu saatnud! 46  Ma olen tulnud maailma otsekui valgus, et ükski, kes minusse usub, ei jääks pimedusse. 47  Kes kuuleb minu sõnu, aga ei tee nende järgi, selle üle ei mõista kohut mina, sest ma ei ole tulnud maailma üle kohut mõistma, vaid maailma päästma. 48  Kes põlgab mu ära ega võta mu sõnu vastu, sellel on kohtumõistja olemas. Sõna, mis ma olen rääkinud, see mõistab tema üle kohut viimsel päeval, 49  sest ma pole rääkinud omast peast, vaid Isa, kes on mu saatnud, on ise andnud mulle käsu, mida öelda ja mida kõnelda. 50  Samuti tean ma, et tema käsk tähendab igavest elu. Seega, mida ma räägin, seda räägin ma nii, nagu Isa mulle on öelnud.”

Allmärkused

Või ”naela”. See Kreeka mõõtühik võrdsustatakse tavaliselt Rooma naelaga, mis kaalus 327 g.
Lõhnaaine, mida arvatavasti valmistati samanimelisest healõhnalisest taimest, mis kasvab Himaalaja mäestikus.
Vt Mr 14:5 allm.
Või ”elusse”. Vt lisa 7.
”Käsivars” tähendab võimet kasutada jõudu või väge.