Heebrealastele 10:1–39

10  Sest kuna Seadus on ainult tulevaste heade asjade vari, mitte aga nende tõeline olemus, siis ei saa inimesed iialgi nendesamade ohvritega, mida nad aastast aastasse jätkuvalt ohverdavad, teha täiuslikuks neid, kes Jumala ligi tulevad.  Kas muidu poleks ohvrite toomine lõppenud, kuna need, kes osalevad pühas teenistuses, oleksid saanud puhtaks ühe korraga ja alatiseks ega oleks enam oma pattudest teadlikud?*  Vastupidi, nende ohvritega tuletatakse aastast aastasse patte meelde,  sest on võimatu, et pullide ja kitsede veri patud ära võtaks.  Seepärast ütleb ta maailma tulles: ”’Ohvrit ega ohvriandi sa ei tahtnud, aga sa valmistasid mulle keha.  Sa ei kiitnud heaks täielikke põletusohvreid* ega patuohvreid.’  Siis ma ütlesin: ’Vaata! Ma olen tulnud (rullraamatus on minust kirjutatud) täitma su tahet, oo Jumal’.”  Olles esmalt öelnud: ”Sa ei tahtnud ega kiitnud heaks ohvreid ega ohvriande ega täielikke põletusohvreid ega patuohvreid” — mida Seaduse järgi ohverdatakse —,  ütleb ta tegelikult pärast seda: ”Vaata! Ma olen tulnud täitma su tahet.” Ta kõrvaldab esimese, et panna kehtima teine. 10  Sellesama ”tahte” kohaselt on meid Jeesus Kristuse keha ohverdamise kaudu pühitsetud ühe korraga alatiseks. 11  Samuti asub iga preester päevast päeva oma kohale, et osaleda teenistuses ja ohverdada sageli ühtesid ja samu ohvreid, sest need ei suuda kunagi patte täiesti ära võtta. 12  Aga tema tõi pattude eest ühe ohvri alatiseks ja istus Jumala paremale käele, 13  oodates sellest ajast peale, kuni tema vaenlased pannakse pingiks tema jalgadele. 14  Sest ühe ohvriga on ta teinud alatiseks täiuslikuks need, keda pühitsetakse. 15  Lisaks annab meile tunnistust ka püha vaim, sest pärast seda, kui see on öelnud: 16  ”’See on leping, mille ma sõlmin nendega pärast neid päevi,’ ütleb Jehoova. ’Ma panen oma seadused nende südamesse ja kirjutan need nende mõistusesse’”, 17  ütleb see hiljem: ”Ja ma ei tuleta enam kunagi meelde nende patte ega seadusetuid tegusid.” 18  Kus need on andeks antud, seal pole enam vaja ohvrit patu eest. 19  Seepärast, vennad, kuna meil on julgus siseneda pühasse paika Jeesuse vere kaudu, kasutades teed, 20  mille ta on avanud meile kui uue ja elava tee läbi eesriide, see tähendab, läbi oma liha, 21  ja kuna meil on suur preester Jumala koja üle, 22  siis tulgem ligi siira südamega, täie kindlustundega, mille annab usk, olles südame poolest piserdamisega* puhastatud halvast südametunnistusest ja keha poolest pestud puhta veega. 23  Hoidkem kõvasti kinni oma lootuse avalikust tunnistamisest, ilma et kõiguksime, sest ustav on see, kes on tõotanud. 24  Ja mõtelgem üksteise peale, et ergutada üksteist armastusele ja headele tegudele, 25  ning ärgem jätkem unarusse oma kooskäimisi, nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem üksteist, ja seda enam, et te näete seda päeva lähenemas. 26  Sest kui me tahtlikult aina pattu teeme, pärast seda kui oleme tõde täpselt tundma õppinud, siis ei jää pattude eest enam ühtki ohvrit, 27  vaid mingi hirmus kohtumõistmise ootus ja tuline kiivus, mis on valmis vastupanijad ära neelama. 28  Igaüks, kes pole hoolinud Moosese seadusest, sureb armuta kahe või kolme tunnistaja ütluse peale. 29  Kui palju karmimat karistust väärib siis see, kas te ei arva, kes on Jumala Poja jalge alla tallanud ja on pidanud millekski tavaliseks lepinguverd, millega teda on pühitsetud, ja on põlastavalt teotanud ärateenimata helduse vaimu? 30  Sest me teame, et Jumal ütles: ”Kättemaks on minu päralt; mina tasun kätte”, ja taas: ”Jehoova mõistab kohut oma rahva üle.” 31  Hirmus on langeda elava Jumala kätte. 32  Ent tuletage meelde endisi päevi, kui te, olles valgustatud, olite vastupidavad suures võitluses kannatuste all: 33  kord said teile nagu teatris avalikult osaks solvangud ja raskused, kord jälle saite nende kaaslasteks, kes selliseid asju kogesid. 34  Sest te nii tundsite kaasa neile, kes olid vangis, kui ka leppisite rõõmsalt oma vara röövimisega, teades, et teil on olemas parem ja püsiv varandus. 35  Seepärast ärge loobuge oma rääkimisjulgusest, mis saab suure tasu. 36  Sest teil on vaja vastupidavust, et te, olles täitnud Jumala tahet, saaksite kätte tõotatu. 37  Sest veel ”väga natuke aega”, ja ”saabub see, kes on tulemas, ja ta ei viivita”. 38  ”Aga minu ees õige saab elu usu tõttu”, ja ”kui ta tõmbub tagasi, siis ei ole mu hingel temast head meelt”. 39  Ent meie ei ole sellised, kes tõmbuvad tagasi hävinguks, vaid sellised, kes usuvad oma hinge elus hoidmiseks.

Allmärkused

Või ”ning südametunnistus ei piinaks neid enam nende pattude pärast”.
Vt lisa 18.
S.t Jeesuse verega.