Apostlite teod 7:1–60

7  Aga ülempreester küsis: ”Kas see on tõesti nii?”  Tema ütles: ”Mehed, vennad ja isad, kuulake! Auhiilguse Jumal ilmus meie esiisale Aabrahamile Mesopotaamias, enne kui see Haaranisse elama asus,  ning ütles talle: ’Mine välja omalt maalt ja oma sugulaste seast ja tule sellele maale, mis ma sulle näitan.’  Siis läks ta kaldealaste maalt välja ja asus elama Haaranisse. Ja pärast tema isa surma juhatas Jumal ta sealt paigast sellele maale, kus te nüüd elate.  Ja ometi ei andnud ta sellest temale mingit pärandit, mitte jalatäitki; ent ta tõotas anda selle omandiks talle ja tema järglastele pärast teda, kuigi tal polnud veel last.  Jumal ütles talle veel, et tema järglased hakkavad elama muulastena võõral maal ning et nad tehakse orjadeks ja neid vaevatakse nelisada aastat.  ’Ja selle rahva üle, keda nad orjavad, mõistan ma kohut,’ ütles Jumal, ’ja pärast seda tulevad nad sealt välja ning osalevad selles paigas minu pühas teenistuses.’  Ta andis talle ka ümberlõikamislepingu; ja nii sündis talle Iisak ja ta lõikas tema ümber kaheksandal päeval, ja Iisakile sündis Jaakob, ja Jaakobile kaksteist patriarhi.  Ja patriarhid said Joosepi peale kadedaks ning müüsid ta Egiptusse. Aga Jumal oli temaga 10  ja vabastas tema kõigist ta raskustest ja võimaldas tal leida soosingut ja ilmutada tarkust vaarao, Egiptuse kuninga ees. Ja see määras tema valitsema Egiptuse ja kogu oma koja üle. 11  Aga terves Egiptuses ja Kaananis tuli näljahäda, lausa suur viletsus; ja meie esiisad ei leidnud midagi süüa. 12  Ent Jaakob kuulis, et Egiptuses on toitu, ja ta saatis meie esiisad sinna esimest korda. 13  Ja teisel korral andis Joosep oma vendadele teada, kes ta on; ja Joosepi päritolu sai vaaraole teatavaks. 14  Nii laskis Joosep kutsuda oma isa Jaakobi ja kõik oma sugulased, seitsekümmend viis hinge. 15  Jaakob läks alla Egiptusse. Ja ta suri, samuti meie esiisad, 16  ja nad viidi Sekemisse ning pandi hauakoopasse, mille Aabraham oli hõberaha eest teatud hinnaga ostnud Hamori poegadelt Sekemis. 17  Kui lähenes aeg, mil pidi täituma tõotus, mille Jumal oli Aabrahamile teada andnud, kasvas ja suurenes rahvas Egiptuses, 18  kuni Egiptuses tõusis teine kuningas, kes Joosepit ei tundnud. 19  See kasutas meie soo vastu kavalust ja sundis isasid loobuma oma lapsukestest, et need ei jääks ellu. 20  Just sel ajal sündis Mooses ja ta oli jumalikult ilus.* Ja tema eest hoolitseti kolm kuud tema isa majas. 21  Aga kui temast loobuti, võttis vaarao tütar tema ja kasvatas ta üles oma pojana. 22  Niisiis õpetati Moosesele kõike egiptlaste tarkust. Tema sõnad ja teod olid tõesti vägevad. 23  Kui ta neljakümneaastaseks sai, tuli tal südamesse mõte minna vaatama oma vendade, Iisraeli poegade olukorda. 24  Ja kui ta märkas, et üht neist koheldakse ebaõiglaselt, kaitses ta teda ja maksis kätte selle eest, keda halvasti koheldi, lüües egiptlase maha. 25  Ta eeldas, et ta vennad taipavad, et Jumal annab neile pääste tema käe läbi, aga nad ei taibanud. 26  Ja järgmisel päeval sattus ta nende juurde, kui nad omavahel kaklesid, ja ta püüdis nende vahel rahu taastada, öeldes: ’Mehed, te olete ju vennad. Miks te kohtlete teineteist ebaõiglaselt?’ 27  Aga see, kes kohtles oma ligimest ebaõiglaselt, tõukas ta eemale, öeldes: ’Kes on määranud sind meile valitsejaks ja kohtumõistjaks? 28  Kas sa tahad mind samamoodi tappa, nagu sa eile tapsid egiptlase?’ 29  Selle jutu peale Mooses põgenes ja jäi elama muulasena Midjanimaale, kus talle sündis kaks poega. 30  Ja kui nelikümmend aastat täis sai, ilmus talle Siinai mäe kõrbes ingel leegiga põlevas okaspõõsas. 31  Kui nüüd Mooses seda nägi, imestas ta nähtu üle. Aga kui ta läks lähemale, et asja uurida, kostis Jehoova hääl: 32  ’Mina olen sinu esiisade Jumal, Aabrahami ja Iisaki ja Jaakobi Jumal.’ Mooses hakkas värisema ega söandanud enam vaadata. 33  Jehoova ütles talle: ’Võta sandaalid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha maa. 34  Ma olen ju näinud, kuidas mu rahvast Egiptuses vääralt koheldakse, ja ma olen kuulnud nende ägamist ning olen tulnud alla neid vabastama. Tule nüüd, ma saadan su Egiptusse.’ 35  Selle Moosese, keda nad omaks ei võtnud, öeldes: ’Kes on määranud sind juhiks ja kohtumõistjaks?’, selle mehe saatis Jumal nii juhiks kui ka vabastajaks ingli käe läbi, kes ilmus talle okaspõõsas. 36  See mees viis nad välja, tehes imesid ja tundemärke Egiptuses ja Punases meres ja kõrbes neljakümne aasta jooksul. 37  See on Mooses, kes ütles Iisraeli poegadele: ’Jumal laseb teile tõusta teie vendade keskelt ühe prohveti, sellise nagu mina.’ 38  Tema on see, kes oli kõrbes koguduse keskel koos ingliga, kellega ta rääkis Siinai mäel, ja koos meie esiisadega, ning ta sai elavaid pühi sõnumeid, et need teile edasi anda. 39  Meie esiisad keeldusid talle kuuletumast ning tõukasid ta eemale ja pöördusid oma südames tagasi Egiptusse, 40  öeldes Aaronile: ’Tee meile jumalad, kes käiksid meie ees. Sest me ei tea, mis on juhtunud selle Moosesega, kes tõi meid välja Egiptusemaalt.’ 41  Nii tegid nad neil päevil vasika ja viisid sellele ebajumalale ohvri ning hakkasid oma kätetöö auks pidu pidama. 42  Aga Jumal pöördus neist ära ja jättis nad teenima* taeva vägesid,* nagu on kirjutatud prohvetite raamatus: ’Oh Iisraeli koda, kas te siis minule tõite nelikümmend aastat kõrbes tapaohvreid ja muid ohvreid? 43  Ei, te kandsite hoopis Mooloki* telki ja jumal Raifa* tähte, kujusid, mis te olite kummardamiseks valmistanud. Seepärast pagendan ma teid Babüloni taha.’ 44  Meie esiisadel oli kõrbes selline tunnistustelk, nagu Jumal oli Moosesega rääkides käskinud tal valmistada eeskuju järgi, mida ta oli näinud. 45  Ja meie esiisad, kes selle pärisid, tõid selle koos Joosuaga maale, mis kuulus rahvastele, kelle Jumal meie esiisade eest ära ajas. Siia jäi see Taaveti päevini. 46  Temale sai osaks Jumala soosing ja ta palus luba, et ta võiks ehitada elupaiga Jaakobi Jumalale. 47  Kuid talle ehitas koja hoopis Saalomon. 48  Siiski ei ela Kõigekõrgem kätega tehtud hoonetes, just nagu prohvet ütleb: 49  ’”Minu trooniks on taevas ja maa on minu jalapink. Mis hoone te mulle ehitate?” ütleb Jehoova. ”Või kus on minu puhkepaik? 50  Kas seda kõike pole teinud mitte minu käsi?”’ 51  Te kangekaelsed ja ümberlõikamatud südamelt ja kõrvadelt, te panete pühale vaimule alati vastu; nagu tegid teie esiisad, nii teete teiegi. 52  Keda prohvetitest pole teie esiisad taga kiusanud? Jah, nad tapsid need, kes kuulutasid ette selle Õige tulemist, kelle äraandjateks ja mõrvariteks te olete nüüd saanud, 53  teie, kes saite Seaduse inglite vahendusel, kuid ei ole sellest kinni pidanud.” 54  Kui nad seda kuulsid, lõikas see neile südamesse ja nad hakkasid tema peale hambaid kiristama. 55  Aga tema, täis püha vaimu, vaatas üksisilmi taevasse ja nägi Jumala auhiilgust ja Jeesust seismas Jumala paremal käel, 56  ning ütles: ”Vaata, ma näen, et taevad on avatud ja inimese Poeg seisab Jumala paremal käel!” 57  Selle peale karjusid nad valju häälega ja katsid oma kõrvad kätega kinni ning sööstsid ühel meelel tema kallale. 58  Ja vedanud ta linnast välja, hakkasid nad teda kividega loopima. Ja tunnistajad panid oma pealisriided maha ühe noore mehe jalgade ette, kelle nimi oli Saulus. 59  Ja nad jätkasid Stefanose loopimist kividega, tema aga palus, öeldes: ”Issand Jeesus, võta mu vaim vastu.” 60  Siis laskus ta põlvili ja hüüdis valju häälega: ”Jehoova, ära pane seda pattu neile süüks!” Ja kui ta oli seda öelnud, vajus ta surmaunne.

Allmärkused

S-s ”ilus Jumalale”.
Või ”osutama püha teenistust”.
S.t taevakehasid.
Ilmselt sama mis Milkom, ammonlaste ebajumal.
Üks tähejumalus.