2. Korintlastele 5:1–21

5  Sest me teame, et kui meie maine hoone, see telk, peaks lammutatama, siis me saame Jumalalt ehitise, mis pole kätega valmistatud, igavese hoone taevas.  Sest selles elamus me tõepoolest ägame, igatsedes väga riietuda sellega, mis on meie jaoks taevast,  et kui me oleme tõesti sellega riietunud, ei leitaks meid olevat alasti.  Meie, kes oleme selles telgis, ägame ju rõhutuna; sest me ei taha seda endalt mitte ära heita, vaid riietuda teisega, et elu neelaks ära selle, mis on surelik.  Kuid see, kes valmistas meid ette just selleks, on Jumal, kes andis meile tulevaste asjade kohta tagatise, see tähendab vaimu.  Seepärast me oleme alati hästi julged ja teame, et kuni meie kodu on selles kehas, viibime Issandast eemal,  sest me käime usus, mitte nägemises.  Aga me oleme hästi julged ja eelistame viibida pigem kehast eemal ja teha oma kodu Issanda juurde.  Seepärast me ka seame endale sihiks olla temale meelepärased, olgu siis meie kodu tema juures või viibigu me temast eemal. 10  Sest me kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtunikutooli ees, et igaüks saaks oma tasu selle eest, mis ta kehas olles teeb, vastavalt sellele, mida ta on teinud, olgu head või halba. 11  Seetõttu, teades, et Issandat peab kartma, me veename inimesi, kuid oleme saanud avalikuks Jumalale. Ent ma loodan, et me oleme saanud avalikuks ka teie südametunnistusele. 12  Me ei soovita endid teile uuesti, vaid anname teile põhjust kiidelda meie üle, et saaksite vastata neile, kes kiitlevad välise mulje, aga mitte südame üle. 13  Sest kui me olime arust ära, oli see Jumala pärast; kui oleme mõistuse juures, on see teie pärast. 14  Sest armastus, mis on Kristusel, sunnib meid, kuna me oleme jõudnud sellisele järeldusele, et üks suri kõikide eest; olid ju kõik surnud; 15  ja ta suri kõikide eest, et need, kes elavad, ei elaks enam endale, vaid temale, kes nende eest suri ja üles äratati. 16  Seega ei tunne me nüüdsest kedagi liha poolest. Isegi kui me oleme tundnud Kristust liha poolest, siis nüüd me teda kindlasti enam nii ei tunne. 17  Seega, kui keegi on ühtne Kristusega, on ta uus loodu; vanad asjad on möödunud, vaata, uued on tulnud olemasollu. 18  Aga kõik on Jumalalt, kes lepitas meid endaga Kristuse kaudu ja andis meile lepitusteenistuse, 19  nimelt lepitas Jumal Kristuse kaudu maailma endaga ega võtnud arvesse nende väärsamme ning usaldas meile lepitussõna. 20  Me oleme seepärast suursaadikud Kristuse asemel, otsekui paluks Jumal tungivalt meie kaudu. Me palume Kristuse asemel: ”Laske endid lepitada Jumalaga.” 21  Selle, kes oli patuta, tegi ta patuks* meie eest, et me saaksime Jumala ees õigeks tema kaudu.

Allmärkused

Või ”patuohvriks”.