Hüppa sisu juurde

Kristliku elu ja teenistuse koosoleku juhend

Kristliku elu ja teenistuse koosoleku juhend

Sisukord

1. „Kristliku elu ja teenistuse” koosolek toimub „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku töövihiku kava ning alltoodud juhendi järgi. Kõigile kuulutajatele tuleks esitada kutse osaleda õpilasülesannete esitamisel. Osaleda võivad ka teised, kes kogudusega aktiivselt läbi käivad, kui nad nõustuvad Piibli õpetustega ja nende elu on kooskõlas kristlike põhimõtetega. (be, lk 282.)

SISSEJUHATUS

 2. Üks minut. Iga nädal pärast avalaulu ja palvet kasvatab „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku juhataja huvi eelseisva koosoleku vastu. Ta keskendub punktidele, mis on kogudusele kõige kasulikumad.

AARDEID JUMALA SÕNAST

  3. Kõne. Kümme minutit. „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku töövihikus on kirjas kõne teema ja kaks-kolm peamist punkti. See kõne tuleks määrata kogudusevanemale või pädevale koguduseabilisele. Kui nädala piiblilugemise osas hakatakse lugema uut Piibli raamatut, näidatakse selle sissejuhatuseks videot. Kõnepidaja võib tõmmata paralleele video ja kõne teema vahel. Samas  ei tohiks ta jätta käsitlemata ühtki töövihikus toodud punkti. Samuti, kui aeg lubab, peaks ta kasutama juuresolevaid illustratsioone, mille eesmärk on täiendada käsitletavat materjali. Ta võib lisada ka mujalt leitud materjali, kui see aitab käsitleda kõneplaani punkte.

 4. Vaimsed vääriskivid. Kümme minutit. See on ilma sissejuhatuse ja lõppsõnata küsimuste-vastuste vormis arutelu. Seda peaks juhatama kogudusevanem või pädev koguduseabiline. Ta peaks esitama kuulajaskonnale mõlemad küsimused. Samuti võib ta otsustada, kas viidatud kirjakohad on vaja ette lugeda või mitte. Saalist antavad vastused peaksid jääma 30 sekundi piiresse.

  5. Piiblilugemine. Neli minutit. Seda õpilasülesannet peab käsitlema vend. Õpilane loeb määratud materjali ette ilma sissejuhatuse ja lõppsõnata. Koosoleku juhataja on huvitatud eelkõige sellest, et aidata õpilastel lugeda korrektselt, mõttega, soravalt, õige mõtterõhu, modulatsiooni ja kohaste pausidega ning loomulikult. Kuna mõned piiblilugemise osad on lühemad ja teised pikemad, tuleks „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku ülevaatajal neid osi määrates arvestada õpilaste võimetega.

VALMISTUME KUULUTUSTÖÖKS

 6. Viisteist minutit. Selle osa eesmärk on anda kõigile võimalus harjutada teenistuseks ning parandada oma kuulutamis- ja õpetamisoskust. Kuigi kuulutajad peaksid kasutama näidisvestluste teemat, saavad nad kohandada oma arutelusid vastavalt kohalikele oludele. Kui juhistes pole täpsustatud, võivad kuulutajad ise otsustada, kas tutvustada mõnd väljaannet või videot meie põhitööriistade hulgast või mitte. „Elu ja teenistuse koosoleku töövihiku” näidisvestluste juurde võib olla lisatud soovitus „Selle piiblikoha leiad siit põhitööriistast”. Sellest on abi teenistuses ning õpilased võivad otsustada, kas nad kasutavad seda oma ülesande puhul või mitte. Töövihikus on iga õpilasülesande jaoks määratud aeg ning vahel võib seal olla ka lisajuhiseid. Õpilastel pole vaja lisamaterjali juurde otsida lihtsalt selleks, et kogu antud aeg ära kasutada. Mõni hästi ettevalmistatud demonstratsioon võib lõppeda minut või rohkem enne ettenähtud aega. Vajaduse korral võib õpilasülesandeid anda ka kogudusevanematele. Aeg-ajalt toimub arutelu mingi muu video kui ainult näidisvestluse video üle. Seda osa peaks käsitlema kogudusevanem või pädev koguduseabiline.

 7. Näidisvestluste videod. Perioodiliselt näidatakse näidisvestluste videoid ja arutatakse neid kuulajaskonnaga. Nendes videotes näidatakse esmavestlust ja korduskülastust. Seda osa käsitleb „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku juhataja.

 8. Esmavestlus. Seda õpilasülesannet võib käsitleda vend või õde. Tema abiline peaks olema samast soost või pereliige. Õpilane ja tema abiline võivad seista või istuda. Õpilane peaks alustama vestlust tervitusega, mis sobib kohalikule territooriumile. Arutelu aluseks peaks olema „Kristliku elu ja teenistuse koosoleku töövihiku” näidisvestluse teema.

 9. Korduskülastus. Seda õpilasülesannet võib käsitleda vend või õde. Tema abiline ei tohiks olla vastassoost. (km 5/97, lk 7.) Õpilane ja tema abiline võivad seista või istuda. Õpilane peaks demonstreerima, mida öelda, kui külastada uuesti inimest, kes näitas üles huvi esmavestlusel. Arutelu aluseks peaks olema „Kristliku elu ja teenistuse koosoleku töövihiku” näidisvestlus teema.

 10. Piibliuurimine. Seda õpilasülesannet võib käsitleda vend või õde. Tema abiline ei tohiks olla vastassoost. (km 5/97, lk 7.) Õpilane ja tema abiline võivad seista või istuda. See osa peaks demonstreerima katkendit juba käimasolevast piibliuurimisest. Pole vaja sissejuhatust ega lõppsõna, kui õpilane just ei tööta selle õppetüki kallal. Pole vaja lasta kogu määratud materjali ette lugeda, kuigi seda võib ka teha. Kui materjal sisaldab videot, tuleks seda arutada, kuid mitte näidata. Rõhk peaks olema heal õpetamisoskusel.

 11. Kõne. Seda õpilasülesannet käsitleb vend, kes kannab selle kogudusele ette kõnena.

KRISTLIK ELUVIIS

 12. See koosolekuosa algab lauluga. Järgmise 15 minuti sisse mahub üks või kaks programmiosa, mille eesmärk on aidata kuulajatel rakendada ellu Jumala sõna põhimõtteid. Kui pole teisiti  märgitud, võib need osad määrata nii kogudusevanematele kui ka pädevatele koguduseabilistele. Kohalike vajaduste osa peaks käsitlema kogudusevanem.

  13. Koguduse piibliuurimine. Kolmkümmend minutit. See osa määratakse pädevale kogudusevanemale. (Kogudustes, kus vanemaid on vähe, võib selle määrata ka pädevale koguduseabilisele.) Vanematekogu peaks otsustama, kes sobivad koguduse piibliuurimist juhatama. Heakskiidetud vennad peaksid suutma juhatada koosolekut sisukalt, jälgides, et uurimine toimuks ettenähtud aja piires, võtmekirjakohad oleks rõhutatud ja kuulajaskond mõistaks käsitletud mõtete praktilist väärtust. Nad leiavad kasulikke põhimõtteid, kui vaatavad üle juhised selle kohta, kuidas juhatada Vahitorni-uurimist. Kui uurimismaterjal on põhjalikult läbi võetud, pole vajadust uurimist venitada. Võimaluse korral peaksid iga nädal juhatama ja lugema eri vennad. Kui „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku juhataja teatab, et uurimist tuleks lühendada, peab uurimise juhataja otsustama, kuidas seda teha. Ta võib otsustada, et jätab mõne lõigu lugemata.

LÕPPSÕNA

  14. Kolm minutit. „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku juhataja kordab üle kõige praktilisemad koosolekupunktid. Ta peaks tutvustama ka järgmise nädala koosoleku materjali. Kui aeg lubab, võib koosoleku juhataja mainida, kellel on järgmisel nädalal õpilasülesanded. Kui pole teisiti märgitud, peaks juhataja lõppsõna jooksul esitama kogudusele kõik vajalikud teated ja lugema ette kõik vajalikud kirjad. Tavapärast infot, näiteks kuulutustöökorraldusi ja koristusgraafikuid, ei tuleks edastada lavalt, vaid see tuleks panna teadetetahvlile. Kui teated või kirjade ettelugemine ei mahu lõppsõnaks eraldatud aja piiridesse, peaks koosoleku juhataja paluma, et vennad „Kristliku eluviisi” osas lühendaksid oma programmiosi. (Vaata  lõike 13 ja  17.) Koosolek lõpeb laulu ja palvega.

„KESKENDU ETTELUGEMISELE JA ÕPETAMISELE”

 15. Õpilane peaks brošüüri „Keskendu ettelugemisele ja õpetamisele” kas elektroonilisel kujul või paberväljaandena nädalasisesele koosolekule kaasa võtma. „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku juhataja peaks õpilastele nõu andmisel ja nende kiitmisel tuginema sellele brošüürile. Iga õpilane peaks töötama õppetüki kallal, mis on kirjas töövihikus talle antud ülesande taga sulgudes. Brošüüri lõpus olev osa „Jälgi oma edenemist” on mõeldud täitmiseks õpilasel endal, mitte koosoleku juhatajal.

KIITMINE JA NÕUANDMINE

  16. Iga õpilasülesande järel on koosoleku juhatajal ligi minut aega, et brošüüri „Keskendu ettelugemisele ja õpetamisele” põhjal õpilast kiita ja talle nõu anda. Kui koosoleku juhataja ülesande sisse juhatab, ei maini ta kuulajaskonnale õppetükki, mille kallal õpilane töötab. Ent kui õpilane on ülesande täitnud, võib juhataja pärast paari kohast kiidusõna õppetüki teada anda. Ta võib öelda, mille poolest täitis õpilane seda hästi, või selgitada lahkelt, miks õpilane peaks sellele punktile veel tähelepanu pöörama. Koosoleku juhataja võib ka kommenteerida demonstratsiooni mõnd muud tahku, kui talle tundub, et sellest oleks õpilasele või kuulajaskonnale kasu. Lisaks võib õpilasele anda individuaalselt nõu brošüüri „Keskendu ettelugemisele ja õpetamisele” või teokraatliku kooli õpiku põhjal, kas siis talle määratud õppetüki või mõne muu õppetüki põhjal. Seda võib teha pärast koosolekut või mõnel muul ajal. (Lisainfot „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku juhataja ja abinõuandja rolli kohta vaata  lõikudest 17,  22 ja  24.)

AJAST KINNIPIDAMINE

     17. Mitte ükski osa ei tohiks ületada ettenähtud aega, sealhulgas koosoleku juhataja märkused. Kuigi iga osa jaoks ettenähtud aja juures pole enam täpsustust „kuni”, ei ole vaja oma osa venitada, kui materjal saab lühema ajaga piisavalt hästi käsitletud. Õpilase ettekanne tuleks taktitundeliselt katkestada, kui selleks ettenähtud aeg on täis. Kui teised koosolekuosad lähevad üle aja, peaks abinõuandja aega ületanud vennale individuaalselt nõu andma. (Vaata  lõiku 24.) Kogu koosolek koos laulude ja palvetega peaks kestma 1 tund ja 45 minutit.

 RINGKONNAÜLEVAATAJA KÜLASTUS

 18. Ringkonnaülevaataja külastusnädalal peaks koosolek toimuma „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku töövihikus toodud kava järgi koos järgmiste eranditega. Koguduse piibliuurimine „Kristliku eluviisi” osas asendatakse ringkonnaülevaataja 30-minutilise teenistuskõnega. Enne teenistuskõnet kordab koosoleku juhataja toimunud koosoleku olulisemaid punkte, tutvustab järgmise nädala koosolekut, esitab vajalikud teated ja loeb ette vajalikud kirjad ning siis juhatab sisse ringkonnaülevaataja kõne. Pärast teenistuskõnet lõpetab ringkonnaülevaataja koosoleku, andes teada lõpulaulu, mille ta on ise välja valinud. Ta võib paluda mõnel teisel vennal esitada lõpupalve. Ringkonnaülevaataja külastuse ajal ei toimu koguduse põhikeeles ühtki lisaklassi. Koguduse juurde kuuluv grupp võib pidada oma koosolekut isegi siis, kui ringkonnaülevaataja külastab selle kodukogudust. Ent ringkonnaülevaataja teenistuskõne ajaks peaks grupp ühinema kodukogudusega.

RINGKONDLIKU KOKKUTULEKU VÕI ÜLDKOKKUTULEKU NÄDAL

 19. Kokkutulekunädalatel koguduse koosolekuid ei toimu. Nendeks nädalateks ettenähtud koosolekumaterjali tuleks käsitleda üksi või koos perega.

MÄLESTUSÕHTU NÄDAL

 20. Kui mälestusõhtu langeb tööpäevale, ei peaks sel nädalal pidama „Kristliku elu ja teenistuse” koosolekut. Samas kuulutustöökoosolekud mälestusõhtupäeval toimuvad ikka.

„KRISTLIKU ELU JA TEENISTUSE” KOOSOLEKU ÜLEVAATAJA

 21. Vanematekogu määrab kogudusevanema, kes teenib „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku ülevaatajana. Tema tagab, et koosolek oleks hästi organiseeritud ja vastaks sellele juhendile. Ta peaks tegema tihedat koostööd abinõuandjaga. Niipea kui ilmub uus „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku töövihik, määrab koosoleku ülevaataja kahe kuu õpilasülesannete tegijad. (Vaata  lõike 5—11.) Kõik õpilasülesanded tuleks õpilastele kätte jagada vähemalt kolm nädalat enne ülesande tähtaega, kasutades selleks „Kristliku elu ja teenistuse koosoleku ülesandelehte” (S-89).

„KRISTLIKU ELU JA TEENISTUSE” KOOSOLEKU JUHATAJA

  22. Iga nädal teenib üks kogudusevanem „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku juhatajana. (Kui vanemaid on vähe, võib vajaduse korral määrata seda ülesannet täitma ka pädevaid koguduseabilisi.) Tema ülesandeks on valmistada ette koosoleku sissejuhatus ja lõppsõna ning arutada näidisvestluste videoid. Ta juhatab sisse kõik programmiosad. Olenevalt vanematekogu suurusest võib ta ka ise käsitleda mõningaid programmiosi, eriti neid, kus tuleb näidata vaid videot ilma täiendava aruteluta. Kommentaarid osade vahel peaksid olema väga lühikesed. Vanematekogu otsustab, millised kogudusevanemad sobivad seda ülesannet täitma. Pädevaid kogudusevanemaid määratakse koosoleku juhatajaks vaheldumisi. Sõltuvalt kohalikest oludest võib „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku ülevaatajat määrata koosolekut juhatama sagedamini kui teisi pädevaid vanemaid. Kui kogudusevanem on pädev juhatama koguduse piibliuurimist, on ta tõenäoliselt pädev ka koosolekut juhatama. Samas tuleks tähele panna, et koosolekut juhatava venna ülesandeks on õpilasülesannete täitjaid südamlikult kiita ja neile armastavalt nõu anda. Samuti vastutab koosoleku juhataja selle eest, et koosolek lõpeks õigel ajal. (Vaata  lõike 14 ja  17.) Kui juhataja soovib ja laval on piisavalt ruumi, siis võib sinna paigutada veel ühe statiiviga mikrofoni, et ta saaks teadustada järgmist programmiosa, samal ajal kui kõnepidaja läheb kõnepuldi taha. Samuti võib juhataja laval laua taga istuda, kui ta soovib seda teha piiblilugemise ülesande ning osa „Valmistume kuulutustööks” ajal. See võib aega kokku hoida.

VANEMATEKOGU KOORDINEERIJA

 23. Vanematekogu koordineerija või kogudusevanem, kes on määratud talle abiks, määrab kõigi programmiosade (välja arvatud õpilasülesannete) esitajad. Tema määrab ka igaks nädalaks koosoleku juhataja nende vendade hulgast, keda vanematekogu on heaks kiitnud. Koostöös „Kristliku  elu ja teenistuse” koosoleku ülevaatajaga peaks vanematekogu koordineerija hoolitsema selle eest, et programmiosade esitajate graafik saaks üles pandud ka teadetetahvlile.

ABINÕUANDJA

   24. Kui vähegi võimalik, võiks seda ülesannet täita kogudusevanem, kes on kogenud kõnepidaja. Abinõuandja ülesandeks on anda vajaduse korral eraviisil nõu kogudusevanematele ja -abilistele, ükskõik kas neil on ülesanne „Kristliku elu ja teenistuse” koosolekul või esitavad nad avalikku kõnet, juhatavad Vahitorni-uurimist või koguduse piibliuurimist või loevad uuritavast väljaandest lõike ette. (Vaata  lõiku 17.) Kui koguduses on piisavalt vanemaid, kes on võimekad kõnepidajad ja õpetajad, võib seda ülesannet täita igal aastal eri kogudusevanem. Pole vaja, et abinõuandja annaks nõu pärast igat kogudusevanema või -abilise ettekannet.

LISAKLASSID

 25. Olenevalt õpilaste arvust võivad kogudustes toimuda õpilasülesanded ka lisaklassides. Igas lisaklassis peaks olema kompetentne nõuandja, eelistatavalt kogudusevanem. Vajaduse korral võib sellesse ametisse määrata pädeva koguduseabilise. Vanematekogu peaks otsustama, kes hakkavad teenima lisaklasside nõuandjatena ja kas nad peaksid seda ülesannet täitma vaheldumisi. Nõuandja peaks järgima  16. lõigus toodud juhiseid. Kui lisaklass on olemas, tuleks õpilastele pärast programmiosa „Vaimsed vääriskivid” teatada, et neil on vaja minna lisaklassi. Tagasi saali peaksid nad tulema pärast koosolekuosa „Valmistume kuulutustööks”. Kui arutatakse videot, siis peaksid lisaklassis olijad seda arutelu võimaluse korral vaatama või kuulama sealt. Kui see pole võimalik, peaks nõuandja korraldama video vaatamise ja arutelu mobiilseadme abil.

VIDEOD

 26. Nädalasisesel koosolekul näidatakse ka mõningaid videoid. Selle koosoleku jaoks mõeldud videod tehakse kättesaadavaks rakenduse JW Library® kaudu ja neid saab kasutada mitmesugustes seadmetes. Mõnikord võib näidisvestluste videoid näidata kuulutustöökoosolekutel.