Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 KAANETEEMA | PIIBLIT ON VÕIMALIK MÕISTA

Abi Piibli mõistmiseks

Abi Piibli mõistmiseks

Kujutle, et reisid mingisse riiki esimest korda. Inimesed, kombed, toidud, raha – kõik on sinu jaoks võõras. On mõistetav, kui tunned end sellises olukorras abituna.

Sama võid tunda, kui loed esimest korda Piiblit. Sa justkui läheksid ajas tagasi iidsesse maailma, mis on sulle võõras. Sa kohtud seal inimestega, keda kutsutakse vilistiteks, tutvud ebatavaliste kommetega, nagu näiteks riiete lõhki käristamine, või õpid tundma toitu, mida nimetati mannaks (kuid mis polnud tangaine), ning münti, mida nimetati drahmiks. (2. Moosese 16:31; Joosua 13:2; 2. Saamueli 3:31; Luuka 15:9.) Kõik see võib olla üsna segadusttekitav. Ja nagu uude riiki reisimise puhul, nii ka esimest korda Piiblit lugedes – küllap oleksid tänulik, kui keegi sulle appi tuleks ja asju selgitaks.

ABI MINEVIKUS

Alates 16. sajandist e.m.a, mil pühasid raamatuid kirja panema hakati, on aidatud inimestel ka teksti mõttest aru saada. Näiteks selgitas Iisraeli rahva esimene juht Mooses oma rahvale seda, mis oli kirja pandud. (5. Moosese 1:5.)

Oskuslikke pühakirja õpetajaid oli kümme sajandit hiljemgi. Aastal 455 e.m.a kogunes suur hulk juute, nende hulgas lapsed, Jeruusalemma linnaväljakule. Piibli õpetajad „lugesid ette [seda püha] raamatut”. Siis tegid nad veel midagi. Nad aitasid rahval loetut mõista. (Nehemja 8:1–8.)

Viis sajandit hiljem tegi Jeesus Kristus samasugust haridustööd. Rahva seas oligi ta tuntud eelkõige õpetajana. (Johannese 13:13.) Ta õpetas nii rahvamasse kui ka üksikisikuid. Näiteks, ükskord pidas ta suurele hulgale inimestele kuulsa mäejutluse ning rahvahulgad olid „tema õpetusviisist hämmastunud”. (Matteuse 5:1, 2; 7:28.) Teine kord, 33. aasta kevadel, selgitas ta pühakirja oma kahele jüngrile, kellega ta Jeruusalemma lähedal ühe küla poole jalutas. (Luuka 24:13–15, 27, 32.)

Jeesuse jüngrid olid samuti Jumala sõna õpetajad. Kord luges üks Etioopia õukonnaametnik pühakirja. Jünger Filippus astus tema juurde ja küsis: „Kas sa saad aru sellest, mida sa loed?” Etiooplane vastas: „Kuidas ma võin aru saada, kui keegi mind ei õpeta?” Seepeale selgitas Filippus talle, mida loetud kirjakoht tähendab. (Apostlite teod 8:27–35.)

ABI TÄNAPÄEVAL

Nii nagu Piibli õpetajad minevikus, tegelevad Jehoova tunnistajad tänapäeval piibliharidustööga, tehes seda 239 maal üle kogu maailma. (Matteuse 28:19, 20.) Nädalast nädalasse aitavad nad Piibli sõnumist paremini aru saada rohkem kui 9 miljonil inimesel, kellest paljud ei ole kristliku taustaga. Sellised piiblikursused on tasuta ning võivad toimuda inimese kodus või mujal talle sobivas paigas. Mõned õpivad isegi telefoni või videoülekande teel, kasutades selleks arvutit või mobiilseadet.

Küsi mõne Jehoova tunnistaja käest lähemalt, kuidas sina saaksid sellel kursusel osaleda. Kuigi mõned arvavad, et Piiblit pole võimalik mõista, võid sa näha, kuidas see on tegelikult „kasulik õpetamiseks, noomimiseks, asjade kordaseadmiseks, suunamiseks õiguses”, nii et sa võiksid olla „igati pädev ja valmis igaks heaks tööks”. (2. Timoteosele 3:16, 17.)