Meile pakub lohutust järgmine tõsiasi: Jumal näeb, kuidas inimesed tänapäeval kannatavad, ning ta kavatseb midagi ette võtta. (Laul 72:13, 14.) Piiblis on Jumal tõotanud, et ta toob kergendust neile, kes kannatavad. Millal? „Kui meie isand Jeesus ilmub taevast oma vägevate inglitega ... ja maksab kätte neile, kes ei tunne Jumalat ja kes ei kuuletu heale sõnumile meie isanda Jeesuse kohta.” (2. Tessalooniklastele 1:7, 8.) See Jeesuse ilmumine toimub tulevikus „kõikvõimsa Jumala suure päeva sõjas”, mida nimetatakse ka Harmagedooniks. (Ilmutus 16:14, 16.)

Selles sõjas laseb Jumal oma pojal Jeesus Kristusel ja teistel võimsatel vaimolenditel – mitte aga inimestel – kurjade vastu sõdida. Need taevased jõud lõpetavad igasuguse rõhumise. (Jesaja 11:4; Ilmutus 19:11–16.)

Jumala suhtumine sõdadesse pole tänini muutunud. Ta peab sõdimist endiselt õiguspäraseks viisiks teha lõpp kurjusele ja rõhumisele. Kuid nii nagu see on olnud läbi ajaloo, on ainult Jumalal õigus otsustada, millal sõdida ja kes sõdivad. Nägime, et Jumal on juba otsustanud kõrvaldada kurjuse ja maksta kätte rõhutute eest sõjas, mis toimub tulevikus, ning ta teeb seda oma  poja Jeesus Kristuse kaudu. See tähendab, et ta ei kiida praegu heaks ühtki maailmas toimuvat sõda, ükskõik kui õilsal eesmärgil seda ka ei peetaks.

Toome näite. Kujuta ette, et kaks venda lähevad isa äraolekul omavahel kaklema. Nad teevad korraks pausi ja helistavad isale. Üks poiss kaebab, et teine alustas kaklust. Teine aga väidab, et talle tehti liiga. Kumbki loodab, et isa on tema poolt. Kui isa mõlema poisi ära kuulab, käsib ta neil kaklemise lõpetada ning oodata, kuni ta koju tuleb ja tüli lahendab. Mõnda aega vennad ootavadki, siis aga lasevad nad taas rusikad käiku. Kui isa koju jõuab, ei rõõmusta teda kummagi poja käitumine ning ta karistab sõnakuulmatuse pärast neid mõlemat.

Tänapäeval loodavad sõdivad rahvad tihti Jumala abile. Ent Jumal on praegustes sõdades erapooletu. Piiblis on kirjas selged keelud „Ärge tasuge kellelegi halba halvaga” ja „Ärge makske ise kätte”. (Roomlastele 12:17, 19.) Samuti on ta andnud inimestele teada, et nad peaksid kannatlikult ootama, kuni tema hakkab tegutsema – seda ta teeb Harmagedooni sõjas. (Laul 37:7, allmärkus.) Kui rahvad seda käsku eiravad ja haaravad relvad enda kätte, peab ta sellist sõjategevust jultumuseks ja mõistab selle hukka. Jumal väljendab Harmagedoonis oma meelepaha ning lahendab püsivalt rahvastevahelised konfliktid. „Ta lõpetab sõjad maa äärteni,” öeldakse Piiblis. (Laul 46:9; Jesaja 34:2.) Harmagedoon on tõepoolest sõda, mis lõpetab kõik sõjad.

Sõjapidamise lõpp on üks paljudest Jumala valitsuse hüvedest. Jeesus rääkis sellest valitsusest oma tuntud palves, lausudes: „Sinu kuningriik tulgu. Sinu tahe sündigu nagu taevas, nii ka maa peal.” (Matteuse 6:10.) Jumala kuningriik mitte ainult ei lõpeta kõiki sõdasid, vaid kõrvaldab ka nende algpõhjuse, kurjuse. * (Laul 37:9, 10, 14, 15.) Seepärast on igati mõistetav, miks Jeesuse järelkäijad ootavad pikisilmi Jumala kuningriiki ja selle õnnistusi. (2. Peetruse 3:13.)

Kui kaua aga tuleb meil oodata, kuni Jumala kuningriik teeb lõpu kannatustele, rõhumisele ja kurjusele? Piibli ennustuste täitumine kinnitab, et me elame selle maailma viimseil päevil. (2. Timoteosele 3:1–5.) * Peagi lõpetab Jumala kuningriik need viimsed päevad Harmagedooni sõjas.

Nagu varem märkisime, hävivad selles viimases sõjas kõik need, „kes ei kuuletu heale sõnumile meie isanda Jeesuse kohta”. (2. Tessalooniklastele 1:8.) Kuid tuleta meelde, et Jumal ei tunne heameelt kellegi, isegi mitte kurja inimese surma üle. (Hesekiel 33:11.) Kuna ta ei taha, et keegi selles viimases sõjas hukkuks, laseb ta praegu kuulutada head sõnumit meie isanda Jeesuse kohta kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvastele, enne kui tuleb lõpp. (Matteuse 24:14; 1. Timoteosele 2:3, 4; 2. Peetruse 3:8, 9.) Tänu Jehoova tunnistajate üleilmsele kuulutustööle on inimestel võimalik Jumalat tundma õppida, kuuletuda heale sõnumile Jeesuse kohta ning näha aega, kui enam pole sõdu.