Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kuidas last distsiplineerida?

Kuidas last distsiplineerida?

„Kuulasin kikkiskõrvu iga mööduva auto häält. See oli juba kolmas kord, kui Jordan ei tulnud kokkulepitud ajal koju. „Kus ta küll on?” mõtlesin endamisi. „Kas temaga on midagi juhtunud? Kas talle üldse läheb korda see, et me emaga muretseme tema pärast?” Kui Jordan viimaks koju jõudis, olin plahvatuse äärel.”(GEORGE)

„Ühtäkki pistis mu tütar suure häälega karjuma. Mul käis südame alt külm jutt läbi. Ringi pöörates nägin, kuidas ta oma peast kinni haaras ja nutma puhkes. Ta nelja-aastane vend oli teda löönud.”(NICOLE)

„„Ma ei varastanud seda sõrmust. Ma leidsin selle!” vandus me kuueaastane tütar Natalie ning vaatas meile süütu näoga otsa. Meile naisega tegi nii haiget see, kui visalt ta asja maha salgas, et meil tulid pisarad silma. Me teadsime, et ta valetab.”(STEPHEN)

KUI oled lapsevanem, oled ehk sinagi tundnud end nii nagu need ülalmainitud vanemad. Kas oled mõnes sarnases olukorras mõelnud, kas ja kuidas oma last distsiplineerida? Kas on vale kutsuda last korrale?

MIS ON DISTSIPLINEERIMINE?

Piiblis pole sõna „distsiplineerimine” lihtsalt karistamise sünonüümiks. Distsiplineerimine on seotud peamiselt õpetamise, kasvatamise ja parandamisega. Kuid see ei viita kunagi väärkohtlemisele ega julmusele. (Õpetussõnad 4:1, 2.)

Seda, kui vanemad lapsi distsiplineerivad, võib võrrelda aiapidamisega. Aednik valmistab ette mulla, istutab taime ja kastab seda. Samuti kaitseb ta taime kahjurite ja umbrohu eest. Taime kasvades peab aednik seda ehk kärpima, et taim õiges suunas kasvaks. Aednik mõistab, et tal tuleb kombineerida mitmesuguseid meetodeid, kui soovib, et tulemuseks on terve taim. Samamoodi peavad vanemad oma laste eest hoolt kandma paljudel eri viisidel. Vahel tuleb neil lapsi distsiplineerida, mis nii nagu kärpimine, aitab juba eos väärasid kalduvusi korrigeerida ja lastel õiges suunas kasvada. Kärpima peab aga ettevaatlikult, et taim püsivat kahju ei saaks. Samamoodi tuleb vanematel lapsi distsiplineerida armastuse ja hoolega.

Piibli Jumal Jehoova annab selles osas vanematele head eeskuju. See, kuidas ta oma sõnakuulelikke maiseid teenijaid distsiplineerib, on nii tõhus ja meeldiv, et need on õppinud manitsemist lausa armastama (Õpetussõnad 12:1). Nad haaravad „kinni õpetusest” ega „lase [sellest] lahti” (Õpetussõnad 4:13). Et lapsel oleks lihtsam distsiplineerimist vastu võtta, tasub vanematel järgida Jumala eeskuju, kelle distsiplineerimine on alati 1) armastav, 2) mõistlik ja 3) järjepidev.

 ARMASTAV DISTSIPLINEERIMINE

Jumaliku distsiplineerimise ajendiks ja aluseks on armastus. Piibel ütleb: „Keda Jehoova armastab, seda ta noomib, otsekui isa poega, kellele ta head tahab” (Õpetussõnad 3:12). Peale selle on Jehoova „halastav ja kaastundlik Jumal, kes ei vihastu kergesti” (2. Moosese 34:6, UM). Seepärast polegi Jehoova eales julm ega vägivaldne. Samuti ei kasuta ta karme sõnu, pidevat kriitikat või solvavat sarkasmi, mis kõik võivad mõjuda „otsekui mõõgapisted” (Õpetussõnad 12:18).

KUULA

Muidugi ei suuda sa vanemana täiuslikku Jumalat enesekontrolli osas ideaalselt jäljendada. Vahel võivad lapsed su kannatlikkuse viimse piirini viia, kuid ka siis, kui olukord on pingeline, on hea pidada meeles, et vihaga karistamine on üldjuhul armutu ja liiga karm ning teeb asja ainult hullemaks. Lisaks pole sellisel karistamisel midagi ühist distsiplineerimisega. Sellisel juhul on tegu enesekontrolli kaotamisega.

Kui sa aga karistad last armastusest ja siis, kui oled rahulik, saavutad palju paremaid tulemusi. Mõtle näiteks, kuidas lahendasid esilekerkinud olukorra George ja Nicole, keda eespool tsiteeriti.

PALVETA

„Kui Jordan lõpuks koju tuli, olime naisega seesmiselt väga ärritunud, kuid jäime siiski rahulikuks ja kuulasime, mis pojal enda õigustuseks öelda on. Kuna kell oli juba palju, otsustasime asjaga hommikul tegeleda. Esitasime kõik koos palve ja läksime magama. Järgmisel päeval oli meil palju lihtsam pojaga rahumeelselt vestelda ja tema südameni jõuda. Ta oli varmalt päri meie seatud piirangutega ja nõus oma tegude eest vastutust kandma. Õnneks me mõistsime, et kui olla ärritunud ja siis asja kiirustades käsitleda, ei too see soovitud tulemusi. Võtsime nõuks poja kõigepealt ära kuulatada ja see saatis korda palju head.” (George)

RÄÄGI

„Olin poja peale nii vihane, kui nägin, kuidas ta oma õele mõtlematult haiget tegi. Selle asemel et teda kohe karistada, saatsin ta oma tuppa. Olin liiga ärritunud, et olukorda mõistlikult suhtuda. Hiljem, kui end kogusin, rääkisin temaga otsekoheselt ja ütlesin talle, et ma ei luba tal õele liiga teha. Samuti aitasin tal mõista, et ta õde sai väga haiget. See toimis. Ta vabandas õe ees ja tegi talle kalli.” (Nicole)

Jah, kohase distsiplineerimise ajendiks on alati armastus, ka siis kui sellega on seotud karistamine.

 MÕISTLIK DISTSIPLINEERIMINE

Jehoova distsiplineerib alati „õiglaselt” ehk parajal määral (Jeremija 30:11; 46:28). Ta võtab arvesse kõiki olusid, ka neid, mis pole silmanähtavad. Kuidas saavad vanemad teda jäljendada? Artikli sissejuhatuses tsiteeritud Stephen selgitab: „Olgugi et meile tegi haiget see, et Natalie valetas sõrmuse kohta, ja meil oli raske tema teguviisi mõista, püüdsime võtta arvesse tema vanust ja arusaamisvõimet.”

Nicole’i abikaasa Robert püüab samuti arvestada kõigi asjaoludega. Kui lapsed halvasti käituvad, mõtleb ta sellele, kas tegu on üksikjuhtumiga või korduva nähtusega. Kas laps on väsinud või ei tunne ta end hästi? Kas selline käitumine on ehk märk hoopis tõsisemast probleemist?

Mõistlikud vanemad hoiavad meeles ka tõsiasja, et lapsed pole minitäiskasvanud. Paulus tunnistas seda, öeldes: „Kui ma olin pisike laps, siis ma rääkisin nagu pisike laps, mõtlesin nagu pisike laps” (1. Korintlastele 13:11). Robert ütleb: „Üks asi, mis aitab mul olukorda õigesti suhtuda ja mitte üle reageerida, on see, kui mõtlen tagasi oma poisipõlvele.”

On oluline olla oma ootustes realistlik, samal ajal oleks aga väär õigustada lapse vale käitumist või väärasid hoiakuid või need lihtsalt andestada. Kui võtad arvesse lapse võimed, piirid ja teised asjaolud, aitab see sul last distsiplineerides olla tasakaalukas ja mõistlik.

JÄRJEPIDEV DISTSIPLINEERIMINE

„Mina, Jehoova, ei ole ennast muutnud,” öeldakse kirjakohas Malakia 3:6. Jumalateenijad on selles kindlad ja tunnevad end turvaliselt. Lapsed tunnevad end samuti turvaliselt, kui neid järjepidevalt distsiplineeritakse. Kui su nõuded sõltuvad sinu meeleolust, võib laps segadusse sattuda ja heituda.

Tuleta meelde Jeesuse sõnu „Teie öeldud „jah” olgu „jah” ning teie „ei” olgu „ei””. Need sõnad käivad ka lapsevanemate kohta. (Matteuse 5:37.) Mõtle hoolikalt, enne kui esitad ultimaatumeid, mida sul pole mõtteski ellu viia. Kui hoiatad last, et mingile pahateole järgneb karistus, siis pea oma sõnadest ka kinni.

Selleks et lapsi järjepidevalt distsiplineerida, on tähtis vanemate omavaheline hea suhtlemine. Robert selgitab: „Juhul kui lastel õnnestub mult saada luba teha midagi, mille mu naine oli ära keelanud ja millest mul polnud aimu, võtan oma sõnad tagasi.” Kui olete abikaasaga mingis asjas eri meelt, on parem rääkida asjad selgeks nelja silma all.

DISTSIPLINEERIMINE ON HÄDAVAJALIK

Kui jäljendad Jehoovat, kes on distsiplineerides armastav, mõistlik ja järjepidev, võid olla kindel, et see tuleb su lastele kasuks. Sinu armastav juhatus aitab lastel kasvada küpseteks, mõistlikeks ja tasakaalukateks täiskasvanuteks. Ütleb ju Piibel: „Õpeta poisile teed, mida ta peab käima, siis ta ei lahku sellelt ka mitte vanas eas!” (Õpetussõnad 22:6.)