See on üks tuntumaid ja enim tsiteeritud piiblisalme. On öeldud, et ükski teine salm Piiblis ei kirjelda nii tabavalt Jumala ja inimeste vahelisi suhteid ning seda, kuidas saada päästetud. Seepärast võib mõnes riigis näha seda piiblitsitaati või viidet sellele mitmesugustel üritustel, autokleepsudel, grafititel ja mujal.

Tõenäoliselt usuvad need, kes seda piiblisalmi niiviisi kasutavad, et Jumal armastab neid ja et see tagab neile igavese pääste. Kuidas sina seda piiblisalmi mõistad? Mida sellist on Jumal sinu arvates inimeste heaks teinud, millest ilmneb tema armastus meie vastu?

Paljud nõustuvad, et Jumal on loonud kogu universumi ning eluta ja elusa looduse, sealhulgas inimesed. Elusorganismid on sedavõrd keerukad ja hästi tehtud, et need peavad ilmselgelt olema kellegi targa isiku kavandatud. Suur hulk inimesi tänab Jumalat iga päev selle eest, et nad on elus. Nad mõistavad, et võivad elus püsida ja sellest rõõmu tunda ainult tänu sellele, et Jumal on pannud paika looduse aineringed ning annab neile õhku, vett, toitu ja muud hädavajalikku.

Meil on põhjust Jumalale kõigi nende asjade eest tänulik olla, sest ta on meie looja ja hoolitseb meie eest (Laul 104:10—28; 145:15, 16; Apostlite teod 4:24). Jumala armastusest aitab paremat ettekujutust saada see, kui mõtleme kõigele, mida ta teeb juba ainuüksi selleks, et elu oleks  võimalik. Paulus väljendas seda mõtet järgmiselt: „[Jumal] annab kõigile elu ja õhu ja kõik. Sest tänu temale on meil elu ja me liigume ja oleme olemas” (Apostlite teod 17:25, 28).

Jumala armastus meie vastu ei ilmne aga ainult selles, et ta hoolitseb meie füüsiliste vajaduste eest. Näiteks on ta loonud meid nii, et meil on võimalik teda tundma õppida ja teenida (Matteuse 5:3). Seetõttu võivad sõnakuulelikud inimesed saada tulevikus Jumala pere liikmeteks, tema lasteks (Roomlastele 8:19—21).

Nagu piiblisalm Johannese 3:16 näitab, ilmneb Jumala armastus ka selles, et ta saatis oma poja Jeesuse maa peale enda kohta õpetust jagama ning inimeste eest surema. Paljud aga tunnistavad, et nad ei saa päris täpselt aru, miks pidi Jeesus inimkonna eest surema ja kuidas on see seotud Jumala armastusega meie vastu. Vaatame, mismoodi selgitab Piibel seda, miks Jeesus suri ja mis tähendus sel oli.

Kõik inimesed jäävad haigeks, vananevad ja lõpuks surevad. See polnud aga Jumal Jehoova eesmärk, kui ta inimesed lõi. Esimesed inimesed võinuks elada igavesti paradiisis maa peal. Kuid seda ühel tingimusel — nad pidid Jumalale kuuletuma. Jehoova ütles, et vastasel juhul nad surevad (1. Moosese 2:17). Esimene inimene Aadam mässas Jumala vastu ning see tõi kaasa surma talle ja kõigile ta järeltulijatele. „Just nagu ühe inimese kaudu patt tuli maailma ja patu kaudu surm, nii on surm kandunud kõigisse inimestesse, sest nad kõik on pattu teinud,” selgitas Paulus (Roomlastele 5:12).

Ent Jumal „armastab õiglust” (Laul 37:28). Kuigi ta ei saanud Aadama tahtliku patustamise ees lihtsalt silmi kinni pigistada, polnud tema sooviks lasta ühe inimese sõnakuulmatuse tõttu teistel igavesti kannatada ja surra. Tuginedes õiguspõhimõttele „hing hinge vastu”, on ta tasakaalustanud õigluse vaekausid ja teinud sõnakuulelikele inimestele taas võimalikuks elada igavesti (2. Moosese 21:23). Kuidas võiksid inimesed saada tagasi täiusliku elu, mille Aadam kaotas? Keegi pidi tooma ohvriks Aadama eluga võrdväärse, täiusliku inimelu.

Muidugi ei olnud ükski ebatäiuslik Aadama järglane võimeline niisugust ohvrit tooma, kuid Jeesus oli (Laul 49:7—10). Kuna ta ei pärinud sündides pattu, oli ta täiuslik, justnagu Aadam oli olnud. Jeesus andis meie eest oma elu ja lunastas nii inimkonna patu orjusest. See avas esimese inimpaari järeltulijatele võimaluse saada Aadama ja Eeva sarnaselt täiuslikuks (Roomlastele 3:23, 24; 6:23). Kas meil tuleb midagi teha, et sellest suurest armastuseteost osa saada?

Johannese 3:16 ütleb edasi: „Et ükski, kes temasse [Jeesusesse] usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” Seega on igavese elu saamine tingimuslik. Selleks, et meil „oleks igavene elu”, tuleb meil Jeesusesse uskuda ja talle kuuletuda.

Sa võid mõelda, miks on vajalik kuuletumine. Kas Jeesus mitte ei öelnud, et igaüks, „kes temasse usub”, saab igavese elu? Jah, usk on väga tähtis. Kuid väärib märkimist, et Piibli järgi ei piisa vaid sellest, kui uskuda Jeesuse olemasolu. Ühe teatmeteose kohaselt tähendab Johannese kasutatud algkeelne sõna „kellelegi või millelegi toetumist, mitte pelgalt millegi usutavaks pidamist” („Vine’s Expository Dictionary of Old and New Testament Words”). Et Jumal võiks uskliku inimese üle heameelt tunda, on tal vaja teha midagi rohkemat kui öelda, et Jeesus on tema päästja. Ta peaks ka siiralt püüdma kooskõlas Jeesuse õpetustega tegutseda. Kui keegi väidab, et ta on usklik, aga see ei ilmne tema tegudest, siis on ta usk tühine. „Usk ilma tegudeta on surnud,” öeldakse Piiblis (Jaakobuse 2:26). Teisisõnu tähendab usk Jeesusesse seda, et inimene peab ka elama oma usu järgi.

Paulus selgitab seda mõtet nii: „Armastus, mis on Kristusel, sunnib meid, kuna me oleme jõudnud sellisele järeldusele, et üks [Jeesus] suri kõikide eest; . . . et need, kes elavad, ei elaks enam endale, vaid temale, kes nende eest suri ja üles äratati” (2. Korintlastele 5:14, 15). Tänulikkus Jeesuse ohvri eest peaks ajendama inimest oma elus muudatusi tegema: ta ei ela enam isekalt endale, vaid Jeesusele, kes tema eest suri. Niisiis peab Jeesuse õpetuste järgi elamine olema meie elus tähtsal kohal. See mõjutab kahtlemata meie väärtushinnanguid, otsuseid ja tegelikult kõike, mida teeme. Mis tasu saavad need, kelle elust on tõesti näha, et nad usuvad Jeesusesse?

Johannese 3:16 lõpuosa räägib tõotusest, mille Jumal on andnud neile, kes usuvad lunastusse ja elavad tema seaduste kohaselt. Jumal ei soovi, et talle ustavad inimesed hukkuksid, vaid et neil oleks igavene elu. Ent neid, keda see imeline tõotus puudutab, ei oota ees ühesugune tulevik.

Ühele grupile tõotas Jeesus igavest elu taevas. Ta ütles oma ustavatele jüngritele, et ta läheb neile kohta valmistama, nii et nad saaksid koos temaga auhiilguses valitseda (Johannese 14:2, 3; Filiplastele 3:20, 21). Need, kes äratatakse üles taevasele elule, „saavad Jumala ja Kristuse preestriteks ning valitsevad kuningatena koos temaga need tuhat aastat” (Ilmutus 20:6).

Vaid piiratud arv Kristuse järelkäijaid pidi sellise aulise ülesande saama. Jeesus sõnas: „Ära karda, väike kari, sest teie Isa on arvanud heaks anda teile kuningriigi” (Luuka 12:32). Kui paljudest pidi „väike kari” koosnema? Ilmutus 14:1, 4 ütleb: „Ma nägin, ja vaata, Tall [ülesäratatud Jeesus Kristus] seisab [taevasel] Siioni mäel, ja koos temaga sada nelikümmend neli tuhat, kelle laubale on kirjutatud tema nimi ja ta Isa nimi. . . . Nad on ära ostetud inimeste hulgast uudseviljaks Jumalale ja Tallele.” Võrreldes miljardite inimestega, kes on maa peal elanud, on 144 000 tõesti vaid „väike kari”. 144 000 kohta on öeldud, et nad valitsevad kuningatena. Ent kelle üle?

Jeesus rääkis teisest grupist ustavatest jumalateenijatest, kes hakkavad elama taevase valitsuse alluvuses. Nagu on kirjas piiblisalmis Johannese 10:16, lausus Jeesus: „Mul on veel teisi lambaid, kes ei ole sellest tarast. Needki pean ma tooma ja nad kuulavad mu häält ning siis on üks kari ja üks karjane.” Neil „teistel lammastel” on samasugune väljavaade, nagu oli algselt Aadamal ja Eeval — elada igavesti maa peal. Kust me teame, et nad hakkavad just maa peal elama?

 Piibel räägib korduvalt tulevasest elust maises paradiisis. Võid sellest lähemalt lugeda järgmistest kirjakohtadest: Laul 37:9—11; 46:9, 10; 72:7, 8, 16; Jesaja 35:5, 6; 65:21—23; Matteuse 5:5; Johannese 5:28, 29; Ilmutus 21:4. Nendes salmides on ennustatud, et sõdadele, näljale, haigustele ja surmale tuleb lõpp. Samuti räägitakse neis ajast, kui head inimesed ehitavad endale maju, harivad maad ja kasvatavad lapsi maailmas, kus miski neid ei ohusta. * Kas pole imeline tulevikuväljavaade? Meil on põhjust uskuda, et need tõotused täituvad peagi.

Mõtle hetkeks kõigele, mida Jumal on sinu ja kogu inimkonna heaks teinud. Seda on väga palju. Me oleme elus, meil on tarkust, tervist ja kõike eluks vajalikku. Kuid mis veelgi tähtsam, Jumal on korraldanud asjad nii, et tänu Jeesuse lunastusohvrile võib meile osaks saada midagi veel paremat, nagu saime teada piiblisalmist Johannese 3:16.

Ta pakub meile võimalust elada igavesti rahuküllases maailmas, kus pole haigusi, sõdasid, nälga ega surma. See, kas sinagi elad tulevikus sellises maailmas, sõltub sinust. Lahtiseks jääb vaid küsimus, mida teed sina Jumala heaks.