Piiblis leidub lugusid sellest, kuidas tugevad on nõrku rõhunud. Üks niisugune lugu räägib Naabotist. * Iisraeli kuningas Ahab, kes elas 10. sajandil e.m.a, lubas oma naisel Iisebelil Naaboti ja tema pojad tappa, et kuningas võiks saada endale selle mehe viinamarjaistanduse (1. Kuningate 21:1—16; 2. Kuningate 9:26). Miks lubas Jumal kuningal tema võimu nii jõhkralt kuritarvitada?

Võtame vaatluse alla ühe olulise põhjuse: Jumal ei saa valetada (Tiitusele 1:2). Mismoodi on see seotud ülekohtuste tegudega? Juba inimajaloo alguses hoiatas Jumal inimesi, et kui nad tema vastu mässavad, on sel ränk tagajärg: nad surevad. Kooskõlas Jumala sõnadega on surm Eedeni mässust alates olnud inimeste elu lahutamatu osa. Esimene surmajuhtum leidis aset siis, kui Kain oma venna Aabeli julmalt tappis (1. Moosese 2:16, 17; 4:8).

Jumala Sõna kirjeldab tabavalt inimajalugu, kui ütleb: „Inimene valitseb inimese üle, et temale kurja teha” (Koguja 8:9). Kas need sõnad on tõeks osutunud? Jehoova hoiatas iisraellasi, oma rahvast, et kuningad hakkavad neid rõhuma, mistõttu nad kisendavad tema poole (1. Saamueli 8:11—18). Isegi tark kuningas Saalomon pani rahvale peale ränga maksukoorma (1. Kuningate 11:43; 12:3, 4). Kurjad kuningad, näiteks Ahab, tegutsesid veelgi ülekohtusemalt. Mõtle järgnevale. Kui Jumal oleks kõik sellised võimu kuritarvitamised ära hoidnud, siis kas poleks tema sõnad valeks osutunud?

Samuti on hea meeles pidada, et Saatana väitel teenivad inimesed Jumalat üksnes omakasupüüdlikel ajenditel (Iiob 1:9, 10; 2:4). Kui Jumal kaitseks kõiki oma teenijaid igasuguse ülekohtu eest, siis kas ei kinnitaks see Saatana väidet? Ja kui Jumal ei lubaks kunagi mitte kedagi rõhuda, siis kas poleks see veel suurem pettus? Sellise kaitse all võiks paljudele jääda mulje, et inimesed saavad ilma Jumalata suurepäraselt hakkama. Ent Jumala Sõna näitab, et inimesed pole suutelised endi üle edukalt valitsema (Jeremija 10:23). Me vajame hädasti Jumala kuningriiki, kuna vaid see suudab igasugusele ebaõiglusele lõpu teha.

Kas see tähendab, et Jumal ei ole rõhumise suhtes mitte midagi ette võtnud? Ei tähenda. Mõtle kahele asjale, mida ta on teinud. Esiteks räägib ta rõhumisest sellisena, nagu see on. Näiteks jutustab Piibel üksikasjalikult Iisebeli vandenõust Naaboti vastu. Samuti paljastab Jumala Sõna, et inimesi õhutab selliseid kurje tegusid tegema üks võimas valitseja, kes tahab oma isikut varjata (Johannese 14:30; 2. Korintlastele 11:14). Piibel ütleb selgelt, et see on Saatan. Paljastades kurjad ja ülekohtused teod ning nende taga oleva isiku, aitab Jumal meil halvast hoiduda ning kaitseb seeläbi meie igavese elu väljavaadet.

Teiseks on Jumal andnud meile kindlad tõendid selle kohta, et rõhumisele tuleb kord lõpp. See, kuidas ta Ahabi ja Iisebeli paljastas, nende üle kohut mõistis ja neid karistas — nagu ka paljusid teisi nendesarnaseid inimesi — veenab meid selles, et kord saavad kõik pahategijad oma karistuse (Laul 52:3—7). Peale selle on Jumal teda armastavatele inimestele kinnitanud, et peagi kõrvaldab ta kõik kurjuse tagajärjed, mis on neile osaks saanud. * Jumalale ustav Naabot ja tema pojad äratatakse surnuist üles ning nad saavad elada igavesti paradiislikul maal, kus pole ülekohut (Laul 37:34).