Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 PIIBEL MUUDAB INIMESTE ELU

„Mulle oli omane brutaalne käitumine”

„Mulle oli omane brutaalne käitumine”
  • SÜNNIAASTA: 1960
  • PÄRITOLUMAA: SOOME
  • TAUST: HEAVY METAL BÄNDI LAULJA

MINU MINEVIK.

Kasvasin üles sadamalinna Turu töölisklassi linnajaos. Mu isa oli poksitšempion ning seetõttu tegelesime ka mina ja mu noorem vend agaralt poksiga. Kui koolis kippus keegi minuga tüli norima, lasin varmalt rusikad käiku. Teismelisena liitusin kurikuulsa jõuguga, mistõttu sattusin veel vihasematesse kaklustesse. Samuti avastasin heavy metal muusika ja ihkasin saada rokkstaariks.

Ostsin trummid ja panin kokku bändi. Peagi olin meie bändi põhilaulja. Mulle meeldis laval pööraselt käituda. Kuna meie stiil oli agressiivne ja välimus metsik, pälvisime aja jooksul laialdast tähelepanu. Mängisime suurtele rahvamassidele. Salvestasime mõned plaadid, millest viimane oli menukas. 1980-ndate lõpupoole reisisime Ameerika Ühendriikidesse, et bändile reklaami teha. Esinesime paaril korral New Yorgis ja Los Angeleses ning meil õnnestus enne Soome naasmist mõnede muusikaprodutsentidega kontakte luua.

Kuigi mulle meeldis bändi teha, tahtsin, et mu elu mõte seisneks milleski enamas. Mu illusioonid purunesid, kui nägin, milline meeletu konkurents ja agressiivne ärivaim juhib muusikatööstust. Samuti ei meeldinud mulle mu kerglane eluviis. Tundsin, et olen halb inimene, ja kartsin põrgutulle sattuda. Püüdsin leida vastuseid oma küsimustele erinevatest usuraamatutest. Anusin ka Jumalalt abi, kuigi arvasin, et ma ei suuda talle ealeski meelepärane olla.

KUIDAS PIIBEL MUUTIS MU ELU.

Et end ülal pidada, töötasin kohalikus postkontoris. Ühel päeval sain teada, et mu töökaaslane on Jehoova tunnistaja. Pommitasin teda küsimustega. Tema loogilised, Pühakirjal põhinevad vastused äratasid minus huvi ja ma olin nõus temaga Piiblit uurima. Olime kohtunud mõned korrad, kui üks Ameerika Ühendriikide plaadifirma soovis meie  bändiga sõlmida paljutõotava plaadilepingu. Tundsin, et see on elu pakkumine.

Ütlesin tunnistajale, kellega uurisin, et tahan salvestada veel ainult ühe plaadi ja pärast seda hakkan tõsimeeli Piibli järgi elama. Ta ei öelnud, mida ta asjast arvab, vaid palus mul lihtsalt lugeda Jeesuse sõnad kirjakohast Matteuse 6:24: „Keegi ei saa orjata kahte isandat.” Olin rabatud, kui mõistsin Jeesuse sõnade tähendust. Kuid paari päeva pärast oli minu piibliõpetaja see, kes oli rabatud. Rääkisin talle, et kuna tahan elada nii nagu Jeesus, tegin bändiga lõpparve.

Piibel oli nagu peegel, mis paljastas mulle mu vead (Jaakobuse 1:22—25). Mulle oli omane brutaalne käitumine: olin kõrk ja auahne. Ropendasin, kaklesin ning olin kõva suitsu- ja kärakamees. Mõistnud, kuivõrd vastuolus on mu eluviis Piibliga, olin endas sügavalt pettunud. Olin siiski valmis end muutma, kuigi see polnud kerge (Efeslastele 4:22—24).

„Meie taevane isa on halastav ja ta tahab parandada nende haavad, kes kahetsevad oma eksimusi”

Esialgu vaevas mind süütunne minevikueksimuste pärast. Kuid minu piibliõpetaja oli mulle suureks toeks. Ta näitas mulle Piiblist kirjakohta Jesaja 1:18: „Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks.” See ja teised piiblisalmid kinnitasid mulle, et meie taevane isa on halastav ja ta tahab parandada nende haavad, kes kahetsevad oma eksimusi.

Kui õppisin Jehoovat tundma ja armastama, tahtsin oma elu talle pühendada (Laul 40:9). Mind ristiti 1992. aastal Jehoova tunnistajate rahvusvahelisel konvendil Peterburis.

KUIDAS MU ELU ON PARANENUD.

Olen Jehoova teenijate hulgast leidnud palju häid sõpru. Vahetevahel saame kokku, et teha head muusikat ja tunda rõõmu sellest Jumala annist (Jaakobuse 1:17). Üheks suureks õnnistuseks on olnud mu abielu kalli naise Kristinaga. Oleme väga lähedased ja jaganud koos nii elu rõõme kui muresid.

Kui minust ei oleks saanud Jehoova tunnistajat, ei oleks ma praegu ilmselt elus. Varem sattusin pidevalt probleemide ja kriiside keerisesse. Nüüd aga on mu elul tõeline mõte ja ma olen oma eluga väga rahul.