Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

„Tal on meeles, et oleme põrm”

„Tal on meeles, et oleme põrm”

Saa Jumalaga lähedaseks

„Tal on meeles, et oleme põrm”

„MA EI uskunud, et Jehoova mulle täielikult andestab. Arvasin, et mul tuleb terve elu süükoormat kanda.” Nii kirjutas üks kristlik naine oma minevikueksimustele mõeldes. Süütunne on tõepoolest ränk koorem. Ent Piibel pakub lohutust, mis võib kahetsevate patustanute hingevalu leevendada. Mõelgem laulik Taaveti sõnadele tekstis Laul 103:8–14.

Taavet teadis, et „Jehoova on halastav” ja et „ta ei pea jäädavalt meeles meie vigu” (UM) (salmid 8–10). Kui Jumala arvates on põhjust kellelegi halastada, teeb ta seda heldelt, andestades täielikult. Jehoova suurest halastusest rääkides kasutab Taavet sõnaosava poeedina oma laulus kolme võrdlust.

„Otsekui taevas on maast kõrgel, nõnda on tema heldus võimas nende vastu, kes teda kardavad!” (Salm 11.) Kui vaatame öist tähistaevast, on meil raske aduda seda hiiglaslikku vahemaad, mis lahutab tähti meie maast. Selle võrdlusega andis Taavet mõista, kui suur on Jehoova halastus, tema truu armastuse üks tahke. Niisugust halastust osutab Jehoova neile, „kes teda kardavad”, kes peavad „alandlikult ja südamest au sees tema ülemvõimu”, nagu ütleb üks õpetlane.

„Nii kaugel kui ida on läänest, nii kaugele viib ta meist meie üleastumised!” (Salm 12.) Kui kaugel on ida läänest? Seda on võimatu mõõta. Üks Piibli teatmeteos ütleb: „Kui lendad oma kujutluses läbi maailmaruumi üha kaugemale ida poole, kaugened sa läänest iga tiivalöögiga.” Selle kujundiga tahab Taavet öelda, et kui Jumal meie patud andestab, jäävad need meist nii kaugele seljataha, kui üldse on võimalik ette kujutada.

„Otsekui isa laste peale halastab, nõnda halastab Jehoova nende peale, kes teda kardavad!” (Salm 13.) Taavet, kellel endal olid lapsed, teadis, millised on armastava isa tunded. Armastav isa on empaatiline, ja seda eeskätt siis, kui lastele miski haiget teeb. Taavet kinnitab, et meie armastav taevane Isa halastab oma maistele lastele, kes on pattu teinud, eriti kui nende süda on kahetsustundest „murtud ja purukslöödud” (Laul 51:19).

Pärast neid kolme võrdlust annab Taavet teada, miks on Jehoova ebatäiuslike inimeste vastu halastav. Ta ütleb: „Ta teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme põrm!” (salm 14). Jehoova teab, et oleme põrm, et meil on omad nõrkused ja piirid. Jehoova võtab meie patust loomust arvesse ning seni kui me oma eksimusi südamest kahetseme, on ta valmis meile andestama (Laul 86:5).

Kas ei liiguta sind Taaveti sõnad Jehoova halastuse kohta? Naine, keda artikli alguses tsiteeriti, uuris, mida Piibel räägib Jumala valmisolekust andestada. Selle põhjal, mis ta teada sai, ütleb ta: „Tunnen nüüd, et võin Jehoovaga tõesti lähedasemaks saada, ning süükoorem mu õlgadelt on langenud.” * Püüa sinagi omandada rohkem teadmisi Jumala halastuse ja selle kohta, kuidas tema halastuse osaliseks saada. Võib-olla tunned siis ka sina, kuidas koorem su õlgadelt langeb.

Soovituslik piiblilugemine augustiks:

Laulud 87–118

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 13]

„Tunnen nüüd, et võin Jehoovaga tõesti lähedasemaks saada, ning süükoorem mu õlgadelt on langenud”