Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Mida Jumal siis teeb?

Mida Jumal siis teeb?

 Mida Jumal siis teeb?

„Jehoova, miks sa seisad kaugel, miks sa peidad ennast hädaajal?” * (LAUL 10:1)

PILGUHEIT uudislugude pealkirjadele kinnitab, et elame „hädaajal”. Kui meid tabab tragöödia – kui langeme kuriteo ohvriks, satume tõsisesse õnnetusse või kaotame oma lähedase –, võime küsida: kas Jumal näeb seda? Kas see läheb talle korda? Kas ta on üldse olemas?

Kas sa oled kaalunud võimalust, et äkki meie ootused Jumala suhtes põhinevad ebaõigetel eeldustel? Toome näite. Kujuta ette väikest poissi, kes on kurb, kuna ta isa on tööle läinud. Laps igatseb isa järele ning soovib, et too koju tuleks. Ta tunneb end mahajäetuna. Päeva jooksul küsib ta ikka ja jälle: „Kus issi on?”

Me võime kergesti märgata lapse mõtteviisi ekslikkust. Just praegu teeb ju isa tööd, et kogu pere eest hoolt kanda. Kas ka meie mõtteviis võib olla ekslik, kui küsime meeleheites: „Kus on Jumal?”

Näiteks mõned ehk soovivad, et Jumal oleks kui kohtumõistja, kelle esmaseks ülesandeks on väärteo toimepanija kiire karistamine. Teised peavad Jumalat justkui taevaseks jõuluvanaks, kellelt oodatakse kingitusi – töökohta, abikaasat või koguni loteriivõitu.

Mõlemal juhul eeldatakse, et kui Jumal ei mõista õigust otsekohe või kui ta ei täida meie soove, siis järelikult ta ei hooli meie kannatustest või pole teadlik meie vajadustest. See on aga tõest väga kaugel! Tõsiasi on see, et just praegu tegutseb Jehoova Jumal kogu inimpere heaks, ehkki mitte viisil, mida paljud sooviksid.

Mida Jumal siis teeb? Et sellele küsimusele vastata, tuleb tagasi minna inimajaloo algusaega, mil inimkonna suhted Jumalaga said rikutud – kuid mitte pöördumatult.

Patu hukatuslikud tagajärjed

Kujuta ette lagunenud maja, mille eest pole aastaid hoolt kantud. Katus on sisse kukkunud, uksed on hingedelt maha tulnud ning hoone välisilmet on tõsiselt rikutud. Kunagi oli see maja heas korras, kuid mitte enam. Võttes arvesse kahjustuste ulatust, ei ole taastamine sugugi lihtne ettevõtmine. See ei sünni üleöö.

Mõtle nüüd kahjule, mis sai inimkonnale osaks ligi 6000 aastat tagasi, kui nähtamatu  vaimolend Saatan meelitas Aadama ja Eeva Jumala vastu mässama. Enne seda sündmust oli esimesel inimpaaril täiuslik tervis ning väljavaade elada igavesti koos kõigi oma järeltulijatega (1. Moosese 1:28). Kuid patustades tekitasid Aadam ja Eeva veel sündimata inimperele teatud mõttes tõsist kahju.

Ära alahinda selle mässu hukatuslikke tagajärgi. Piibel sõnab: „Ühe inimese [Aadama] kaudu patt tuli maailma ja patu kaudu surm” (Roomlastele 5:12). Lisaks sellele, et patt tõi endaga kaasa surma, on see rikkunud meie suhted Loojaga ning on mõjutanud meid füüsiliselt, vaimselt ja emotsionaalselt. Selle tagajärjel sarnaneb meie seisund lagunenud majaga. Õiglane mees Iiob võttis meie olukorra realistlikult kokku, öeldes, et inimesel on „lühikesed elupäevad ja palju tüli” (Iiob 14:1).

Ent kas Jumal hülgas inimsoo pärast Aadama ja Eeva pattulangemist? Üldsegi mitte! Tegelikult alates sellest ajast kuni tänaseni on meie taevane Isa inimpere heaks tegutsenud. Et paremini mõista, mida ta meie heaks teeb, mõtle kolmele sammule, mida on vaja hoone taastamiseks ette võtta ning kuidas on igaüks neist seotud sellega, mida Jumal on inimkonna algse olukorra taastamiseks teinud.

1 Pärast maja kahjustuste ülevaatamist peab omanik otsustama, kas ta taastab või lammutab selle.

Kohe pärast Eedeni mässu andis Jehoova Jumal teada oma eesmärgist taastada inimkonna algne olukord. Ta ütles nähtamatule vaimolendile, kes oli selle mässu taga: „Ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad!” (1. Moosese 3:15.)

Nende sõnadega tõotas Jehoova hävitada Eedeni mässu algataja (Roomlastele 16:20; Ilmutus 12:9). Veelgi enam, Jehoova ennustas, et tuleb „seeme”, kes lunastab inimkonna patust (1. Johannese 3:8). * Need tõotused sisaldasid tähtsat tõde: Jumal oli otsustanud oma loodu algse olukorra taastada, mitte seda hävitada. Kuid see nõudis aega.

2 Arhitekt koostab ehitusplaani, kus on selgelt kirjas, mida taastamistöö tulemusena tahetakse saavutada.

Jehoova Jumal andis iisraellastele seadustiku ning kavandas templi, kus teda kummardada. Piibel ütleb: „Need kõik on tulevaste asjade vari” (Koloslastele 2:17). Samamoodi nagu ehitusplaan, kujutasid ka need midagi suuremat.

 Näiteks tõid iisraellased loomohvreid, et oma patte andeks saada (3. Moosese 17:11). See korraldus tähendas suuremat ohvrit, mis toodi sajandeid hiljem – ohvrit, mis pidi tooma inimkonnale tõelise lunastuse. * Iisraellaste kummardamispaikade (kogudusetelgi ja templi) ülesehitus kujutas samme, mida tulevane Messias pidi astuma alates oma ohvrisurmast kuni taevaminekuni. (Vaata  joonist leheküljel 7.)

3 Valitakse välja ehitaja, kes ehitusplaani järgides taastamistöö teostab.

Jeesus oli see tõotatud Messias, kes pidi järgima iisraellaste ohvrikorralduse mudelit ning andma oma elu inimkonna lunastamiseks. Ristija Johannes nimetas Jeesust „Jumala Talleks, kes võtab ära maailma patu” (Johannese 1:29). Jeesus võttis selle ülesande meeleldi vastu. Ta lausus: „Ma ei ole tulnud taevast alla täitma mitte oma tahet, vaid selle tahet, kes mu on saatnud” (Johannese 6:38).

Jumala tahe oli, et Jeesus mitte ainult ei annaks „oma hinge lunastushinnaks paljude eest”, vaid ka teeks oma järelkäijatega lepingu kuningriigi kohta (Matteuse 20:28; Luuka 22:29, 30). Selle kuningriigi kaudu viib Jumal täide oma eesmärgi inimkonnaga. Sõnumit Jumala kuningriigist nimetatakse „heaks sõnumiks”, kuna see selgitab, et Jumal on rajanud taevase valitsuse, mis hakkab valitsema maa üle (Matteuse 24:14; Taaniel 2:44). *

Taastamistöö jätkub

Enne taevaminekut andis Jeesus oma järelkäijatele käsu: „Tehke jüngriteks inimesi kõigi rahvaste hulgas, ristides neid Isa ja Poja ja püha vaimu nimel ... Ja vaata, mina olen iga päev teie juures kuni selle ajastu lõpulejõudmiseni” (Matteuse 28:19, 20).

Niisiis ei pidanud inimkonna algse olukorra taastamine lõppema Jeesuse surmaga. See pidi jätkuma kuni „selle ajastu lõpulejõudmiseni” – ajani, mil Jumala kuningriik asub maa üle valitsema. See aeg on nüüd väga lähedal. Me teame seda, kuna Jeesuse antud tundemärk „selle ajastu lõpulejõudmise” kohta täitub praegu. * (Matteuse 24:3–14; Luuka 21:7–11; 2. Timoteosele 3:1–5.)

Tänapäeval täidavad Jehoova tunnistajad 236 maal Jeesuse käsku kuulutada head sõnumit Jumala kuningriigist. Tegelikult on ajakiri, mida sa praegu loed, koostatud eesmärgiga aidata sul saada rohkem teadmisi Jumala kuningriigi kohta ning selle kohta, mida see korda saadab. Igas „Vahitorni” numbris on 2. leheküljel kirjas: „[See] ajakiri lohutab inimesi hea sõnumiga, et Jumala Kuningriik, mis on reaalne valitsus taevas, teeb peagi lõpu kogu kurjusele ja muudab maa paradiisiks. Ajakiri kasvatab usku Jeesus Kristusesse, kes suri selleks, et meie võiksime saada igavese elu, ja valitseb praegu Jumala Kuningriigi Kuningana.”

On tõsi, et praegu võid veel kuulda terrorirünnakutest või looduskatastroofidest ning sulle võib osaks saada mõni tragöödia. Kuid Piiblit uurides veendud, et Jumal ei ole inimkonda hüljanud. Vastupidi, „ta ei ole tegelikult kaugel mitte ühestki meist” (Apostlite teod 17:27). Ja tema tõotus taastada see, mille meie esivanemad kaotasid, täitub kindlasti (Jesaja 55:11).

[Allmärkused]

^ lõik 2 Piibel annab teada, et Jehoova on Jumala nimi.

^ lõik 16 Üksikasjalikuma selgituse 1. Moosese 3:15 kohta võib leida raamatu „Tule Jehoova ligi” 19. peatükist; väljaandjad Jehoova tunnistajad.

^ lõik 19 Lisainfot võib leida raamatu „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?” 5. peatükist; väljaandjad Jehoova tunnistajad.

^ lõik 22 Lisainfot Jumala kuningriigi kohta võib leida raamatu „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?” 8. peatükist.

 [Teabegraafika/pildid lk 7]

 (Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

„Tõelisuse koopia”. Mida kogudusetelk kujutas

ALTAR

Jumala valmisolek võtta vastu Jeesuse ohver. (HEEBREALASTELE 13:10–12)

ÜLEMPREESTER

Jeesus. (HEEBREALASTELE 9:11)

1 Lepituspäeval tõi ülempreester rahva eest patuohvri. (3. MOOSESE 16:15, 29–31)

1 Aastal 33 m.a.j 14. niisanil ohverdas Jeesus meie eest oma elu. (HEEBREALASTELE 10: 5–10; 1. JOHANNESE 2:1, 2)

PÜHA PAIK

Jeesus vaimust sündinuna. (MATTEUSE 3:16, 17; ROOMLASTELE 8:14–17; HEEBREALASTELE 5:4–6)

EESRIIE

Jeesuse lihalik keha – tõke, mis lahutas maist elu taevasest. (1. KORINTLASTELE 15:44, 50; HEEBREALASTELE 6:19, 20; 10:19, 20)

2 Ülempreester läks teisele poole eesriiet, mis eraldas püha paika kõige pühamast.

2 Pärast ülestõusmist läks Jeesus ’teisele poole eesriiet’, kui ta ilmus taevas „Jumala palge ette meie heaks”. (HEEBREALASTELE 9:24–28)

KÕIGE PÜHAM PAIK

Taevas. (HEEBREALASTELE 9:24)

3 Kõige pühamas paigas piserdas ülempreester ohvrilooma verd lepingulaeka ette. (3. MOOSESE 16:12–14)

3 Esitades Jumalale oma ohvrivere väärtuse, tõi Jeesus meie pattude eest täieliku lepituse. (HEEBREALASTELE 9:12, 24; 1. PEETRUSE 3:21, 22)