Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kas sul on vaja õppida heebrea ja kreeka keelt?

Kas sul on vaja õppida heebrea ja kreeka keelt?

 Kas sul on vaja õppida heebrea ja kreeka keelt?

SUUREM osa Piiblist on algselt kirjutatud vaid kahes keeles: heebrea ja kreeka. * Mehed, kes Piiblit neis keeltes kirjutasid, tegid seda Jumala püha vaimu juhtimisel (2. Saamueli 23:2). Seepärast võib nende kirjapandud sõnumi kohta öelda, et see on „Jumala inspireeritud” (2. Timoteosele 3:16, 17).

Kuid enamik inimesi, kes tänapäeval Piiblit loevad, ei oska heebrea ega kreeka keelt. Selle asemel tuleb neil kasutada omakeelset piiblitõlget. Arvatavasti on see nii ka sinuga. Kuna need tõlked ei ole inspireeritud, tekib sul ehk küsimus: kas tõlke abil on võimalik Piibli sõnumit täielikult mõista või peaksin ma püüdma õppida selgeks heebrea ja kreeka keele?

Asjaolud, millega arvestada

Enne kui anname vastuse sellele küsimusele, juhime tähelepanu mõnele asjaolule, mida sul tuleb meeles pidada. Esiteks ei anna muistse heebrea ja kreeka keele oskamine iseenesest kellelegi mingit imelist arusaamist Piibli sõnumist. Jeesus ütles oma kaasaegsetele juutidele: „Te uurite pühakirja, sest arvate, et saate selle kaudu igavese elu, ja just pühakiri annab tunnistust minu kohta. Aga ometi ei taha te tulla minu juurde, et võiksite saada elu” (Johannese 5:39, 40). Mis oli nende probleem? Kas puudulik arusaamine heebrea keelest? Ei, nad oskasid seda keelt hästi. Kuid Jeesus lisas: „Ma tean hästi, et teis ei ole armastust Jumala vastu” (Johannese 5:42).

Samamoodi ütles apostel Paulus kreeka keelt rääkivatele kristlastele muistses Korintose linnas: „Juudid paluvad tundemärke ja kreeklased otsivad tarkust; kuid meie kuulutame postile löödud Kristust, kes on juutidele komistuskivi, rahvastele aga rumalus” (1. Korintlastele 1:22, 23). Seega on ilmselge, et lihtsalt heebrea või kreeka keele rääkimine iseenesest ei teinud kedagi vastuvõtlikuks Jumala Sõnas leiduva sõnumi suhtes.

Teine asjaolu on see, et kuigi tänapäeval on neid, kes  räägivad uusheebrea või -kreeka keelt, erinevad need keeled märkimisväärselt sellest heebrea ja kreeka keelest, milles pandi kirja Piibel. Enamik nüüdisajal kreeka keelt rääkivaid inimesi leiab, et Piibli kreeka keelest on raske aru saada. Põhjuseks on see, et keelde on vanemate sõnade asemele tulnud uusi sõnu, ja paljud püsimajäänud sõnad on omandanud teise tähenduse. Näiteks sõna, mis Apostlite teod 7:20 ja Heebrealastele 11:23 on tõlgitud vastega „ilus”, tähendab uuskreeka keeles „naljakas”. Lisaks on toimunud ulatuslikke muutusi grammatikas ja lauseõpetuses.

Isegi kui sa õpiksid tänapäevast heebrea või kreeka keelt, ei tähenda see tingimata, et sa saad paremini aru Piiblist selle algkeeltes. Sa sõltuksid ikkagi sõnastikest ja grammatikaraamatutest, et mõista, kuidas neid keeli kasutati siis, kui Piibli raamatud kunagi kirja pandi.

Kolmas tegur on see, et uue keele õppimine võib olla väga raske ettevõtmine. Kuigi algul on ehk üsna lihtne õppida teises keeles selgeks mõned väljendid, võib kuluda aastaid pidevat tööd, enne kui sa hakkad saama aru selle keele peensustest. Seni aga võib osutuda tõeks ammune ütlus, et pinnapealsed teadmised on ohtlikud. Mis mõttes?

Mida sõna tähendab?

Kas keegi, kes õpib sinu keelt, on sinult kunagi küsinud mõne sõna tähendust? Sel juhul sa tead, et alati pole kerge vastata. Miks? Sest sõnal võib olla mitu tähendust. Võib-olla palusid, et see inimene tooks näite, kus see sõna esineb mingis lauses. Ilma sellise kaastekstita on ehk raske teha kindlaks, millist selle sõna tähendust võidakse mõelda. Näiteks võib keegi sinult küsida, mida tähendab eesti keeles „hari”. See üks sõna võib olenevalt olukorrast tähendada eri asju, näiteks pühkimiseks kasutatavat eset või hoopis lihakat moodustist kuke pealael. Mõnes muus olukorras võib see tähendada millegi kõrgeimat osa või koguni elektrimasina detaili. Tegevust kirjeldades võib see tähendada käsku hakata maad külviks ette valmistama või kellelegi teadmisi andma. Väljendis „hari on punane” omandab ta täiesti teise tähenduse: keegi on vihane. Milline neist on õige tähendus?

Sõnaraamat võib anda kõik võimalikud tähendused. Mõned sõnaraamatud esitavad kõik need tähendused koguni kasutussageduse järjekorras. Kuid kaastekst on see, mis aitab teha kindlaks sõna tähenduse konkreetses olukorras. Oletame näiteks, et sul on mõningaid meditsiinilisi teadmisi ja sa tahad teada, mis põhjustab sulle teatud sümptomeid. Sa võid vaadata meditsiinilist käsiraamatut. Sealt võib selguda, et 90 protsendil juhtudest tähendavad su sümptomid ühte asja, aga 10 protsendi puhul osutavad nad millelegi hoopis muule. Sul on vaja palju rohkem teadmisi, et panna õige diagnoos. Samuti ei aita sind fakt, et üht sõna kasutatakse teatud tähenduses 90 protsendil juhtudest, kui sa loed mingit tähtsat teksti, kus see sõna esineb teises tähenduses. Sa pead kaasteksti kohta rohkem teadma, et võiksid sõnast aru saada.

Mis puutub Piiblis leiduvate sõnade uurimisse, siis on sul samuti vaja tunda kaasteksti, kus see sõna asub. Näiteks algkeelsetel sõnadel, mida tavaliselt tõlgitakse vastega „vaim”, võib olenevalt kontekstist olla erisugune tähendus. Mõnikord on nende täpne tõlge „tuul” (2. Moosese  10:13; Johannese 3:8). Teinekord tähendavad nad elujõudu, mis on kõigis elusolendites, nii inimestes kui ka loomades (1. Moosese 7:22; Laul 104:29; Jaakobuse 2:26). Ka nähtamatuid taevaseid olendeid nimetatakse vaimudeks (1. Kuningate 22:21, 22; Matteuse 8:16). Jumala aktiivset jõudu nimetatakse pühaks vaimuks (1. Moosese 1:2; Matteuse 12:28). Sedasama sõna kasutatakse selleks, et tähistada jõudu, mis paneb inimese väljendama teatud suhtumist, meelelaadi või emotsiooni, ja domineerivat meelsust, mida ilmutab mingi inimrühm (Joosua 2:11; Galaatlastele 6:18).

Kuigi mõni heebrea või kreeka sõnaraamat võib anda need eri tähendused, aitab kaastekst kindlaks teha, milline tähendus kuhugi sobib. * See peab paika nii siis, kui loed Piiblit algkeeltes, kui ka siis, kui kasutad emakeelset tõlget.

Kas on vale kasutada tõlget?

Mõned on teinud suuri jõupingutusi, et õppida Piibli heebrea või kreeka keelt või mõlemaid. Kuigi nad on teadlikud oma arusaamise piiratusest, on nad rõõmsad, et oskavad lugeda Piiblit selle algkeeltes, ja tunnevad, et kogu see vaev on läinud asja ette. Aga kui sinul pole see võimalik, kas peaksid masenduma ja loobuma Piibli tõe otsimisest? Ei, kaugeltki mitte! Sellise järelduse võib teha mitmel põhjusel.

Esiteks on kohane kasutada Piibli tõlget. Tegelikult kasutasid Piibli kreekakeelse osa ehk niinimetatud Uue Testamendi kirjutajad sageli kreekakeelset tõlget, kui tsiteerisid Piibli heebrea osa. * (Laul  40:7; Heebrealastele 10:5, 6). Kuigi nad rääkisid heebrea keelt ja oleksid osanud tsiteerida heebreakeelset Piiblit, olid nad ilmselt rahul nende salmide tõlkega, mis oli kättesaadavam neile, kellele nad kirjutasid (1. Moosese 12:3; Galaatlastele 3:8).

Teiseks, isegi kui keegi saab aru Piibli algkeeltest, on tal Jeesuse sõnu võimalik lugeda ikkagi ainult tõlkes. Asi on selles, et evangeeliumide kirjutajad panid kreeka keeles kirja selle, mida Jeesus algselt ütles heebrea keeles. * Selle tõsiasja peale tasuks mõelda igaühel, kes arvab, et oskus lugeda vanal ajal elanud Jehoova ustavate teenijate sõnu algkeeles annab talle mingisugust erilist tarkust. Fakt, et Jehoova jäädvustas oma suurima Sulase sõnad inspiratsiooni kaudu üksnes tõlkes – keelde, mida paljud tol ajal mõistsid –, osutab sellele, et pole tähtis, mis keeles me Piiblit loeme. Tähtsust on vaid sellel, et me loeksime inspireeritud sõnumit sellisel kujul, millest me aru saame ja mis meid puudutab.

Kolmandaks pidi Piiblis leiduv „hea sõnum” tehtama kättesaadavaks alandlikele inimestele, kes kuuluvad „iga rahva ja suguvõsa ja keele ja hõimu” hulka (Ilmutus 14:6; Luuka 10:21; 1. Korintlastele 1:27–29). Kooskõlas sellega võib valdav osa inimesi tänapäeval omandada teadmisi Jumala eesmärkide kohta Piiblist omaenda keeles, ilma et oleks vaja õppida ära mingi muu keel. Paljudes keeltes leidub arvukalt erisuguseid tõlkeid, mille hulgast lugeja võib teha oma valiku. *

Kuidas sul on võimalik Piiblis kirjas olevast tõest aru saada? Jehoova tunnistajad on leidnud, et Piibli uurimine teemade kaupa, võttes arvesse kaasteksti, on kasulik viis, kuidas õppida tundma Jumala Sõnas leiduvat sõnumit. Nad võtavad mingi teema, näiteks „abielu”, ja otsivad üles salmid, mis räägivad sellest teemast. Nii lasevad nad ühel Piibli osal selgitada teise tähendust. Miks mitte kasutada tasuta koduse piibliuurimise võimalust, mida Jehoova tunnistajad pakuvad kõigile? Pole tähtis, mis keelt sa räägid, sest Jumala soov on, et „igasugused inimesed pääseksid ja õpiksid tõde täpselt tundma” (1. Timoteosele 2:4; Ilmutus 7:9).

[Allmärkused]

^ lõik 2 Mõned Piibli osad pandi kirja aramea keeles, mis on väga lähedane Piibli heebrea keelele. Näited selle kohta on Esra 4:8–6:18 ja 7:12–26; Jeremija 10:11; Taanieli 2:4b–7:28.

^ lõik 14 Tuleks märkida, et mõned piiblisõnaraamatud ja -leksikonid pakuvad üksnes selliseid sõnu, mis esinevad tõlkevastetena teatud piiblitõlgetes, näiteks „King James Version”-is, selle asemel et defineerida sõnu sõltumatult.

^ lõik 17 Jeesus Kristuse ja tema apostlite ajaks oli võimalik lugeda kõiki Piibli heebrea osa raamatuid kreeka keeles. Seda tõlget hakati nimetama Septuagintaks ja kreeka keelt rääkivad juudid kasutasid seda laialdaselt. Enamik sadadest otsestest Piibli heebrea osa tsitaatidest, mis leiduvad Piibli kreeka osas, põhinevad Septuagintal.

^ lõik 18 Usutakse, et apostel Matteus pani oma evangeeliumi esialgu kirja heebrea keeles. Aga isegi kui see peab paika, on praeguse ajani säilinud vaid algupärandi kreekakeelne tõlge, mille võis teha Matteus ise.

^ lõik 19 Arutelu erisuguste tõlkestiilide üle ja selle kohta, kuidas valida täpne tõlge, leiad artiklist „Kuidas valida head piiblitõlget”, mis ilmus selles ajakirjas 1. mail 2008.

[Kast/pilt lk 22]

Septuaginta

Kreeka keelt rääkivad juudid Jeesuse ja tema apostlite ajal kasutasid laialdaselt kreekakeelset Septuagintat. See on Piibli heebreakeelse osa tõlge kreeka keelde. Septuaginta ei vääri tähelepanu mitte ainult sellepärast, et ta on esimene teadaolev katse tõlkida Pühakiri teise keelde, vaid ta on muljetavaldav ka selle tõlkeprojekti suuruse poolest. Üks tõlkerühm alustas tööd Septuaginta kallal 3. sajandil e.m.a, ja teised viisid selle töö lõpule rohkem kui sada aastat hiljem.

Algkristlased võtsid Septuaginta kiiresti kasutusse ja asusid selle abil tõhusalt tõestama, et Jeesus on Kristus, tõotatud Messias. Nad olid nii edukad, et mõned hakkasid Septuagintat pidama kristlikuks tõlkeks. Seetõttu kaotas see juutide seas oma populaarsuse ja nad tegid mitu uut kreekakeelset tõlget. Ühe neist tõlgetest tegi 2. sajandil m.a.j juudi proselüüt nimega Aquila. Seda tõlget kirjeldades mainib üks Piibli õpetlane „üsna ootamatut asjaolu”. Läbi kogu Aquila kreekakeelse tõlke esineb Jumala nimi Jehoova, kirjutatuna muistsete heebrea tähtedega.

[Allikaviide]

Israel Antiquities Authority

[Pildid lk 23]

On tähtis lugeda Piibli inspireeritud sõnumit sellisel kujul, millest saame aru ja mis meid puudutab