Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kas sa tead?

Kas sa tead?

Kas sa tead?

Kes oli „templiülem” ja mis ülesandeid ta täitis?

Kui juudi usujuhid lasid Peetruse ja Johannese kuulutustöö pärast arreteerida, oli usujuhtide seas ka „templiülem” (Apostlite teod 4:1–3). Piibel templiülema kohustustest lähemalt ei räägi, kuid ajalooallikatest võib leida huvitavat taustteavet.

Paistab, et Jeesuse päevil kuulus see ametikoht preestrile, kes oli oma võimu poolest ülempreestrist järgmine. Templiülem jälgis, et nii Jeruusalemma templis kui ka sellest väljaspool valitseks kord. Tema järelevaatuse alla kuulus templiteenistus ja samuti templi korravalve. Talle allusid alamad templiülemad. Nende juhtimisele omakorda allusid vahimehed, kelle ülesandeks oli hommikul templiväravad avada ja õhtul sulgeda, et ükski ei saaks siseneda piiratud ligipääsuga alale, ning ka valvata templi varakambrit.

Preestrid ja leviidid, kes töötasid templis, olid jagatud 24 rühma ning iga rühm teenis seal kaks korda aastas nädal aega. Tõenäoliselt oli igal rühmal oma ülem (1. Ajaraamat 24:1–18).

Templiülemad olid mõjukad mehed. Neid nimetatakse koos peapreestritega, kes sepitsesid vandenõu Jeesuse hukkamiseks. Samuti palkasid templiülemad inimesi, kes Jeesuse nende käsul vahistaksid (Luuka 22:4, 52).

Matteuse 3:4 ütleb, et Ristija Johannese toiduks olid „rohutirtsud ja metsmesi”. Kas rohutirtsud olid tol ajal tavaline toit?

Mõned kahtlevad, kas Johannes ikka tõepoolest sõi putukaid, ja väidavad, et Matteus viitas jaanikaunapuu kaunadele, metsikult kasvavatele puuviljadele või koguni kaladele. Matteus kasutas aga sellist kreekakeelset sõna, mis käib tirtslaste sugukonna kohta. Iisraelis oli väga tavaline kõrbetirts, kes võib koonduda laastavatesse parvedesse (Joel 1:4, 7; Nahum 3:15).

Rohutirtse pidasid delikatessiks sellised vanaaja rahvad nagu assüürlased ja etiooplased. Mõned beduiinid ja Jeemeni juudid söövad neid siiani. Iisraelis peeti rohutirtse vaeste toiduks. Rohutirtsult eemaldati pea, jalad ja tagakeha ning seejärel söödi rindmikku kas toorelt, praetult või päikese käes kuivatatult. Vahel rohutirtse soolati või leotati äädikas või mees. Ajaloolane Henri Daniel-Rops ütleb, et maitselt meenutavad nad krevette.

Kuna Johannes kuulutas kõrbes, oli tal võimalik rohutirtse leida (Markuse 1:4). Rohutirtsud sisaldavad 75 protsenti valke, mistõttu nad on koos metsmeega väga toitainerikas toit.

[Pilt lk 28]

Assüürlastest teenrid kandmas rohutirtse ja granaatõunu

[Allikaviide]

Raamatust „Discoveries Among the Ruins of Nineveh and Babylon” (1853)