Vaeslaste Isa
Tule Jumala ligi
Vaeslaste Isa
„TA ON vaestelaste [„isata poiste”, UM] * isa ..., Jumal oma pühas elamus!” (Laul 68:6.) Need inspireeritud sõnad kannavad endas liigutavat mõtet: Jehoova Jumal ei jäta abita neid, kes on kehvas olukorras. Jehoova mure laste pärast, kes on kaotanud surma läbi ühe oma vanema, ilmneb selgelt Seadusest, mille ta andis Iisraeli rahvale. Vaadelgem nüüd, mida Piibel räägib sellistest isata lastest tekstis 2. Moosese 22:21–23.
Jumal hoiatab: „Te ei tohi halvasti kohelda ühtki ... vaestlast” (21. salm). See polnud lihtsalt palve olla humaanne, vaid Jumala käsk. Laps, kes oli kaotanud oma isa, pere kaitsja ja toitja, oli kaitsetu. Mitte keegi ei tohtinud niisugust last mingil viisil halvasti kohelda. Teistes piiblitõlgetes on kasutatud fraasi „halvasti kohtlema” asemel vasteid „kuritarvitama” ja „rõhuma”. Isata lapsele liiga tegemine oli Jumala silmis tõsine asi. Ent kui tõsine?
Seadus ütleb edasi: „Kui sa neid halvasti kohtled, nõnda et nad mind appi hüüavad, siis ma kuulen tõesti nende hüüdu” (22. salm). On huvitav, et kui salmis 21 on kasutatud mitmust ehk „te”, siis salmis 22 ainsust „sa”. Järelikult pidi sellele ettekirjutusele kuuletuma nii rahvas tervikuna kui ka iga üksikisik. Jehoova jälgis, kuidas inimesed kohtlesid isata lapsi, ning oli alati valmis laste abipalvetele vastama (Laul 10:14; Õpetussõnad 23:10, 11).
Mis juhtus, kui keegi tegi isata lapsele ülekohut, nii et see Jumalat appi hüüdis? „Mu viha süttib põlema ja ma tapan teid mõõgaga,” kinnitas Jehoova (23. salm). Üks Piibli teatmeteos ütleb, et see tähendab sõna-sõnalt ’mu nina läheb kuumaks’ ning see idioom käib tugeva viha kohta. Tasub tähele panna, et Jehoova ei jätnud selle seaduse rikkujate karistamist inimkohtunike hooleks, vaid lubas ise mõista kohut igaühe üle, kes kaitsetule lapsele liiga teeb (5. Moosese 10:17, 18).
Jehoova pole vahepeal muutunud (Malakia 3:6). Jehooval on kahju lastest, kellel puudub kas üks vanem või mõlemad (Jakoobuse 1:27). Tema kui vaeslaste Isa tunneb õigustatult viha, kui süütutele lastele ülekohut tehakse. Need, kes püüavad ära kasutada kaitsetuid lapsi, ei pääse „Jehoova tulise viha” eest (Sefanja 2:2). Niisugused nurjatud inimesed näevad kord, kui „hirmus on elava Jumala kätte langeda” (Heebrealastele 10:31).
[Allmärkus]
^ lõik 1 Väljend „isata poiss” esineb Piibli algtekstis umbes 40 korda. Kuigi heebrea keeles on räägitud poistest, ei tähenda see, et Moosese Seaduse põhimõtted ei kaitsnud isata jäänud tüdrukuid. Moosese Seadus kaitses ka niisuguste tüdrukute õigusi (4. Moosese 27:1–8).