Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Uuestisünd. Mida see korda saadab?

Uuestisünd. Mida see korda saadab?

 Uuestisünd. Mida see korda saadab?

MIKS kasutas Jeesus väljendit ’sündinud vaimust’, kui ta rääkis püha vaimuga ristimisest? (Johannese 3:5.) Kui kasutada sõna „sündima” piltlikult, siis tähendab see algust, nagu näiteks väljendis „rahva sünd”. Seega „uuestisünd” tähendab uut algust. Kõnekujundid „sündima” ja „uuestisünd” rõhutavad niisiis seda, et suhted Jumala ja nende vahel, kes on ristitud püha vaimuga, saavad uue alguse. Kuidas see muutus aset leiab?

Kui apostel Paulus selgitas, kuidas Jumal valmistab inimesi ette valitsejateks taevas, kasutas ta pereelust võetud näidet. Ta kirjutas oma aja kristlastele, et nad saavad „lapse seisuse” ehk nad lapsendatakse ja seetõttu kohtleb Jumal neid „kui poegi” (Galaatlastele 4:5; Heebrealastele 12:7). Et mõista, kuidas lapsendamise näide aitab aru saada, milline muutus toimub püha vaimuga ristimisel, mõelgem veel kord näitele poisist, kes tahab astuda põliselanike õpilastele mõeldud kooli.

Lapsendamisega kaasnev muutus

Selles näites ei saa poiss minna sellesse kooli, kuna ta pole põliselanik. Kuid ühel päeval toimub suur muutus. Poisi lapsendab põliselanikust pereisa. Mis poisi jaoks muutub? Kuna ta on lapsendatud, on tal nüüd samasugused õigused nagu põliselanike lastel, sealhulgas õigus minna sellesse kooli. Lapsendamine on täielikult muutnud ta võimalusi.

See kirjeldab, milline palju tähelepanuväärsem muutus toimub nendega, kes sünnivad uuesti. Arutame mõningaid sarnasusi. Näites saab poiss minna kooli vaid juhul, kui ta vastab teatud nõudele, nimelt kuulub põliselanike hulka. Kuid ise ei saa ta midagi selleks teha. Samuti saavad mõnedest valitsejad Jumala taevases valitsuses, aga ainult siis, kui nad vastavad teatud nõudele, milleks on uuestisünd. Ise nad seda aga teha ei saa, kuna uuestisünd sõltub Jumalast.

Mis poisi olukorda muutis? Lapsendamine. Muidugi ei muutnud see tema põhiolemust. Ta jäi ikka samaks poisiks. Kui aga lapsendamisega seotud seadusenõuded said täidetud, sai ta uued õigused.  Võib öelda, et see oli talle uus algus. Temast sai lapsendatud poeg, mis andis talle õiguse minna kooli ja olla täieõiguslik pereliige.

Samuti muutis Jehoova rühma ebatäiuslike inimeste olukorda, lapsendades nad seaduslikult oma lasteks. Apostel Paulus, kes kuulus sellesse rühma, kirjutas kaasusklikele: „Te olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me hüüame: „Abba! Isa!” Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed” (Roomlastele 8:15, 16, P 1997). Lapsendamise kaudu olid neist kristlastest saanud Jumala pere liikmed, teisisõnu „Jumala lapsed” (1. Johannese 3:1; 2. Korintlastele 6:18).

Muidugi ei muutnud lapsendamine nende loomust, nad jäid ikka ebatäiuslikuks (1. Johannese 1:8). Kuid nagu Paulus hiljem selgitas, kui lapsendamisega seotud seadusenõuded olid täidetud, said nad uue staatuse. Samal ajal istutas Jumala vaim neisse kindla veendumuse, et nad hakkavad elama Kristusega taevas (1. Johannese 3:2). See sügav veendumus muutis täielikult nende ellusuhtumist (2. Korintlastele 1:21, 22). Nende elu sai uue alguse, nad sündisid uuesti.

Jumala lapsendatud poegade kohta kirjutatakse Piiblis: „Nad peavad olema Jumala ja Kristuse preestrid ja valitsema kuninglikult ühes temaga need tuhat aastat” (Ilmutuse 20:6). Koos Kristusega saavad neist kuningad Jumala Kuningriigis, taevases valitsuses. Apostel Peetrus kirjutas kaaskristlastele, et „taevas on tallel” nende jaoks „kadumatu ja rüvetamatu ja närtsimatu pärand” (1. Peetruse 1:3, 4). See on tõesti hinnaline pärand!

Kuid kerkib küsimus: kelle üle hakkavad uuestisündinud taevas kuningatena valitsema? Seda küsimust arutame järgmises artiklis.

[Pilt lk 10]

Mida ütles Paulus lapsendamise kohta?