Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Maakeral on ”palavik”. Kas sellele on ravi?

Maakeral on ”palavik”. Kas sellele on ravi?

 Maakeral on „palavik”. Kas sellele on ravi?

SÜMPTOMID näitavad, et maakera temperatuur on tõusmas. Näide selle kohta on Newtoki küla lähisarktikas Alaskal. Igikelts, millele küla on rajatud, sulab. „Ma ei taha enam igikeltsa peal elada, sest siin on nüüd täiesti mudane,” kurtis kohalik elanik Frank. Uuringud näitavad, et kümne aasta pärast võib see rannikuäärne küla olla minema uhutud.

„Maa kliima soojenemine on ilmselge,” järeldas Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC). Seda tõendab globaalne temperatuuri tõus. Kliimamuutused põhjustavad kõikjal maailmas äärmuslikke ilmaolusid, sealhulgas põudasid, tugevaid vihmasadusid, kuumalaineid ja orkaane. Mis meie maast edasi saab? Kas olukorrale on lahendust?

„Diagnoosimine”

Nii nagu arstid jälgivad haiglas patsienti, jälgivad kliimateadlased hoolega maakera. Satelliidid jälgivad liustike taandumist, ilmajaamad koguvad andmeid sademete kohta, poid mõõdavad ookeanide süvavee temperatuuri, lennukid seiravad atmosfäärigaaside taset. Kõik need kliimaandmed sisestatakse superarvutitesse, misjärel käivitatakse kliimamudel, et prognoosida, mis leiab aset aastakümnete, isegi sajandite pärast.

Milline on diagnoos? Mõned arvavad, et atmosfääris on liiga palju kasvuhoonegaase. Ainuüksi 2006. aastal paisati välja „ligi 32 miljardit tonni” süsinikdioksiidi, annab teada ajakiri „Time”. Nagu kasvuhoone klaasid hoiavad soojust, nii takistavad ka need gaasid maakera soojuse hajumist, aidates sellega kaasa globaalsele soojenemisele. Milline on siis meie tulevik? IPCC ütleb, et kui kasvuhoonegaase paisatakse edaspidigi välja samas koguses kui nüüd, „leiab globaalses kliimasüsteemis aset palju muutusi”, mis on tulevikus veel suuremad kui praegu.  Paljud on nüüd nõustunud, et lahenduseks oleks süsinikdioksiidi emissiooni piiramine. Kuid isegi siis, kui kasvuhoonegaaside emissioon ei suureneks, näitavad arvutimudelid, et tõenäoliselt jätkuvad „soojenemine ja [sellest tingitud] meretaseme tõus veel sajandeid”.

Kust otsida lahendust?

Klimatoloogia on mööndavasti keeruline teadus. „Näiteks, mis juhtub pilvedega, kui maakera soojeneb? Kas kõrgeid, soojust neelavaid pilvi, mis põhjustavad veel enam soojenemist, on tulevikus rohkem kui tihedaid ja päikesevalgust blokeerivaid pilvi?” küsib võrguväljaanne „Earth Observatory”. Mis on vastus? „Teadlased ei oska nendele küsimustele praegu veel vastata.”

Piibel aga ütleb, et Jehoova Jumal on „taeva ja maa looja”, kes „kinnitas pilved ülal” (1. Moosese 14:19; Õpetussõnad 8:28). Jumal kirjeldas poeetiliselt, kuidas ta on ’pannud pilvekordadesse tarkuse’. Jah, Jehoova mõistab täielikult seda, mida teadlased ei mõista (Iiob 38:36, P 1938–40).

Jumal ütles umbes 2700 aastat tagasi: „Vihm ... tuleb taevast alla ega lähe sinna tagasi, vaid kastab maad” (Jesaja 55:10). Kui hästi see küll kirjeldab veeringlust! Veeaur pilvedes kondenseerub ning langeb vihmana maha ja kastab maad. Päikesesoojuse tõttu aurustub niiskus, mis läheb jälle tagasi atmosfääri ning jätkab ringlemist. Jehoova Sõnas on räägitud kliimasüsteemi hämmastavatest detailidest juba sajandeid enne, kui muud väljaanded neist kirjutama hakkasid. Kas ei tekita see sinus usaldust nii Looja kui ka selle vastu, mida ta on suuteline tegema? Niisiis, kui mõelda praeguse kliimakriisi peale, kas poleks mõistlik oodata lahendust Jumalalt, kes „loob tuule”, kes on „vihma isa” ja kes teab, kuidas siin maa peal kõik toimib? (Aamos 4:13; Iiob 38:28.)

Maa loomisel oli eesmärk

Kuigi meie maakera tuleviku kohta on eriarvamusi, on üks asi kindel: maakera on ainulaadne. Erinevalt teistest planeetidest on siin hämmastavalt mitmekesine elustik. Mis teeb selle võimalikuks? Teadlased toovad välja mitmeid faktoreid. Maakeral on rikkalikult vett, mis on meie planeedile ainuomane; maa asub päikesest just õigel kaugusel; ja sellel on täpselt õiges koguses atmosfäärigaase, kaasa arvatud suurel hulgal hapnikku.

See võib olla üllatav, kuid Piibli 1. Moosese raamat viitab nendelesamadele joontele loomisaruandes. Näiteks kirjeldab 1. Moosese 1:10 seda, kuidas Jumal nimetas kokkukogunenud veed mereks. See on selge viide veerohkusele. Tekstist 1. Moosese 1:3 võime  lugeda: „Ja Jumal ütles: „Saagu valgus!”” Meie planeet on päikesele piisavalt ligidal, et suurem osa veest ei jäätu, ning just nii kaugel, et suurem osa veest ei aurustu.

1. Moosese 1:6 ütleb, et Jumal lõi „laotuse” ehk atmosfääri. Seejärel kirjeldavad salmid 11 ja 12, kuidas Jumal laskis kasvada rohul, taimedel ja puudel. Kõik see on tõendiks hapniku olemasolust, mis tegi hiljem võimalikuks inimeste ja loomade eksistentsi.

Mida me võime sellest järeldada? Kui Jumal lõi maakera, kus on suures koguses vett, ning asetas selle just õigele kaugusele päikesest, ning lõi sobiva koostisega atmosfääri, oli tal seda tehes kindlasti põhjus, eesmärk. Piibel annab teada: „Jumal, maa vormija ning valmistaja ..., ei ole loonud seda tühjaks, vaid on valmistanud, et seal elataks” (Jesaja 45:18, meie kursiiv). „Taevas on Jehoova taevas ja maa on ta andnud inimlastele!” ütleb Laul 115:16. Jah, maa valmistati inimestele elupaigaks.

Pühakirja järgi lõi Jumal esimese inimpaari ja pani nad elama Eedeni aeda, kaunisse paradiisi. Nad pidid seda aeda „harima ja hoidma” (1. Moosese 2:15). Lisaks sellele andis Jumal neile veel ülesande: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele” (1. Moosese 1:28). Milline imeline tulevik neid küll ees ootas! Nad pidid laiendama paradiisi üle terve maa ja elama siin igavesti. Tõepoolest suurepärane tulevik.

Paraku ei kuulanud esimesed inimesed Jumalat, vaid valisid temast sõltumatuse, ning seda suunda on järginud ka enamik inimesi kuni tänase päevani (1. Moosese 3:1–6). Milline on tagajärg? Selle asemel, et maad harida ja hoida, inimesed hoopis „hävitavad maad” niisuguses ulatuses, et seda poleks varem osanud ettegi kujutada (Ilmutuse 11:18). Ometi võime leida lohutust sellest, et Jumala eesmärk maa suhtes pole muutunud. Piibel kinnitab: „Sa [Jumal] rajasid maa tema alustele, nõnda et see ei kõigu mitte iialgi ega igavesti!” (Laul 104:5). Ja Jeesus tõotas mäejutluses: „Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa” (Matteuse 5:5). Kuidas osutub see võimalikuks?

Ees on ilus tulevik

„Kliimamuutused on ülemaailmne probleem,” ütles üks endine USA president. Kas poleks siis sellele probleemile vaja leida ka ülemaailmset lahendust? Jeesus Kristus andis teada, mis on lahendus – see on Jumala Kuningriik. Ta õpetas oma järelkäijaid palvetama: „Sinu riik tulgu” (Matteuse 6:9, 10). Ühe Piibli ennustuse kohaselt on see taevariik ülemaailmne valitsus, mis „lõhub ja hävitab” peagi kõik praegused kuningriigid  ehk valitsused (Taaniel 2:44). Peale selle hävitab see valitsus kõik need, „kes hävitavad maad” (Ilmutuse 11:18). On siis selge, et kõiki neid, kes rikuvad maad ja raiskavad selle varusid, peetakse oma tegude eest vastutavaks ning neid ootab ees häving.

Mis saab aga meie saastatud maast? Kui Jeesus oli maa peal, suutis ta imepäraselt taltsutada nii tuult kui ka merd. Ta vaigistas tugeva tormi, lausudes vaid paar sõna (Markuse 4:35–41). Kui Jeesus valitseb taevas „isandate Isanda ja kuningate Kuningana”, on tal veelgi suurem mõjuvõim maakera ja selle loodusjõudude üle (Ilmutuse 17:14). Jeesus isegi rääkis oma valitsusest kui „taasloomisest” (Matteuse 19:28, UM). Üks teine tõlge ütleb selles kohas: „Siis kui kõik saab uueks” (UT 2005). Jeesus taastab olukorra maa peal, nii et siin valitsevad jälle sellised tingimused nagu alguses Eedeni aias. Paradiis taastatakse (Luuka 23:43). Tänu Jumala Kuningriigi valitsusele kaob siis maakera „palavik”.

Ent juba nüüd saadab see Kuningriigivalitsus korda palju head. Mida siis? Jeesus ennustas: „Seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile” (Matteuse 24:14). Miljonid inimesed kuulavad seda sõnumit huviga. Paljud muudavad oma eluviisi, saavad lahti eluohtlikest sõltuvustest, nende perekonnaelu paraneb. Rassiviha kaob ja selle asemel tärkab neis armastus. Jumala Kuningriik saadab korda seda, mida ei suuda teha ükski inimvalitsus. See on juba ühendanud peaaegu seitse miljonit inimest rohkem kui 235 maal rahvusvaheliseks vennaskonnaks. Neid Jumala Kuningriigi alamaid valmistatakse ette igaveseks eluks paradiisis maa peal.

Maakera tulevik on kindel. Olgu kindel ka sinu tulevik!

[Pilt lk 27]

Piibel kirjeldab maakera veeringet sajandeid enne seda, kui muud raamatud sellest kirjutasid

[Pilt lk 28]

Jeesus „sõitles tuult ning ütles merele: „Ole vait ja vaga!” Ja tuul rauges, ja meri jäi täiesti vaikseks”

[Pilt lk 29]

Kui maakera paradiisiks muudetakse, saab ta „palavikust” lahti

[Pildi allikaviide lk 26]

Godo-Foto