Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Sada aastat Jumala kuningriigi alluvuses

Sada aastat Jumala kuningriigi alluvuses

„Rahu Jumal ... varustagu teid kõige heaga täitma tema tahet.” (HEEBR. 13:20, 21)

LAULUD: 136, 14

1. Kui tähtis oli kuningriigi kuulutamine Jeesusele? Selgita.

JEESUSELE meeldis rääkida Jumala kuningriigist. Piiblijutustustest on näha, et ta rääkis kuningriigist rohkem kui mistahes muul teemal, viidates sellele oma teenistuse jooksul enam kui 100 korda. Jumala kuningriik oli talle tõesti väga südamelähedane teema. (Loe Matteuse 12:34.)

2. Kui paljud võisid kuulda tekstis Matteuse 28:19, 20 kirjasolevat käsku ja millest me võime seda järeldada?

2 Varsti pärast ülesäratamist kohtus Jeesus rohkem kui 500 tulevase kuningriigikuulutajaga. (1. Kor. 15:6.) Võib-olla just sel korral andis ta käsu viia kuningriigisõnum „inimesteni kõigi rahvaste hulgast”, mis võis tunduda tollal päris heidutav ülesanne. * Jeesus ennustas, et seda suurt tööd tehakse „kuni selle ajastu viimsete päevade lõpuni”, ja nii on see ka läinud. Tõenäoliselt oled sinagi osalenud selle  prohvetikuulutuse täideviimises. (Matt. 28:19, 20.)

3. Millega on meid varustatud, et saaksime täita ülesannet kuulutada head sõnumit?

3 Pärast selle käsu andmist tõotas Jeesus: „Ma olen iga päev teie juures.” (Matt. 28:20.) Seega tehakse seda ulatuslikku kuulutustööd tema juhtimisel. Ja meie Jumal on varustanud meid „kõige heaga”, et saaksime seda käsku täita. (Heebr. 13:20, 21.) Selles artiklis võtame vaatluse alla kolm valdkonda sellest „kõigest heast”: 1) abivahendid, 2) meetodid ja 3) väljaõpe. Kõigepealt vaadelgem, milliseid abivahendeid me oleme kasutanud viimase 100 aasta jooksul.

OLEME KUULUTUSTÖÖKS HÄSTI VARUSTATUD

4. Miks on aastate jooksul kasutatud kuulutustööl erisuguseid abivahendeid?

4 Jeesus võrdles „sõnumit kuningriigist” seemnetega, mis on külvatud eri tüüpi pinnasele. (Matt. 13:18, 19.) Aednik võib kasutada erisuguseid tööriistu, et valmistada pinnast ette seemnete külvamiseks. Samamoodi on meie kuningas Kristus andnud meile aastate jooksul erisuguseid abivahendeid, et aidata valmistada ette miljonite inimeste südameid kuningriigisõnumi vastuvõtmiseks. Mõningaid vahendeid kasutati lühemat aega, teised on aga siiamaani kasutuses. Ent kõik need on aidanud meil lihvida oma kuulutustööoskusi.

5. Mis oli tunnistuskaart ja kuidas seda kasutati?

5 Üks abivahend, mis aitas paljudel kuulutustööga algust teha, oli tunnistuskaart, mida hakati kasutama 1933. aastal. Selle kaardi suurus oli umbes 8 korda 13 cm ja sellel oli lühidalt kirjas mingi mõte Piiblist. Aeg-ajalt anti välja uue tekstiga kaart. Esitlus oli väga lihtne. Vend Erlenmeyer oli umbes kümneaastane, kui ta seda kuulutustööl esimest korda kasutas. Ta jutustab: „Tavaline sissejuhatus oli: „Kas te loeksite palun seda kaarti!” Kui külastatav oli kaardi teksti läbi lugenud, pakkusime kirjandust ja läksime edasi.”

6. Millist praktilist abi pakkus tunnistuskaart?

6 Tunnistuskaart aitas kuulutajaid mitmel moel. Kuigi paljudel oli suur soov teha kuulutustööd, olid mõned väga ujedad ega teadnud, mida öelda. Teised jälle tahtsid liiga palju kõneleda. Nad üritasid paari minuti jooksul rääkida kõigest, mida teadsid, kuid nende esitlus polnud alati taktitundeline. Tunnistuskaart rääkis aga kuulutaja eest ise ja andis lühidalt teada hästi sõnastatud sõnumi.

7. Mis väljakutseid võis kuulutustööl tunnistuskaarti kasutades kohata?

7 Ent oli ka mõningaid väljakutseid. Kauaaegne Jehoova teenija Grace Estep meenutas: „Mõnikord küsiti meilt: „Mis sellel kaardil siis kirjas on? Kas te ei võiks seda ise öelda?”” Mõned jälle ei osanud lugeda. Teised arvasid, et kaart jääbki neile, võtsid selle enda kätte ja panid ukse kinni. Mõni väga vaenulikult meelestatud inimene rebis kaardi lihtsalt tükkideks. Kõigest hoolimata õppisid vennad ja õed sel moel inimestele kuulutama ja end avalikult kuningriigikuulutajatena esitlema.

8. Selgita, kuidas kasutati kaasaskantavat grammofoni. (Vaata pilti artikli alguses.)

8 Üks teine abivahend, mida kasutati 1930-ndatel ja 1940-ndate alguses,  oli kaasaskantav grammofon, mida mõned vennad kutsusid Aaroniks, sest see masin rääkis suures osas nende eest. (Loe 2. Moosese 4:14–16.) Kui külastatav oli nõus, mängis kuulutaja ette nelja ja poole minutilise piiblilise loengu ning pakkus siis kirjandust. Mõnikord kogunesid salvestatud sõnumit kuulama terved pered! 1934. aastal hakkas Vahitorni ühing valmistama kaasaskantavaid grammofone, mis olid mõeldud just kuulutustööks. Kokku salvestati 92 eriteemalist kõnet.

9. Kui tõhus oli töö grammofoniga?

9 Kui Hillary Goslin kuulis üht salvestatud piiblilist kõnet, palus ta kuulutajalt nädalaks ajaks grammofoni laenuks, et tutvustada kuningriigisõnumit ka oma naabritele. Tagasi tulles leidis kuulutaja eest päris mitu huvilist, kes teda ootasid. Aja jooksul pühendusid nii mõnedki neist Jehoovale ning Hillary kaks tütart kutsuti Gileadi kooli ja määrati pärast lõpetamist välismaale teenima. Nagu tunnistuskaart, nii aitas ka grammofon paljudel kuulutustööga algust teha. Hiljem on meie kuningas õpetanud kuulutajaid teokraatliku teenistuskooli abil.

KÕIKVÕIMALIKUD MEETODID INIMESTENI JÕUDMISEKS

10., 11. Kuidas kasutati ajalehti ja raadiot Piibli tõe levitamiseks ning miks olid need meetodid tõhusad?

10 Kuninga juhtimisel on Jumala rahvas kasutanud mitmesuguseid meetodeid, et jõuda hea sõnumiga võimalikult paljude inimesteni. Need meetodid olid eriti olulised siis, kui töötegijaid oli vähe. (Loe Matteuse 9:37.) 20. sajandi alguses püüti ajalehtede vahendusel jõuda võimalikult suure lugejaskonnani piirkondades, kus oli vähe Jehoova tunnistajaid. Iga nädal telegrafeeris Charles Taze Russell ühe jutluse uudisteagentuurile, mis edastas selle Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Euroopa ajalehtedele. Arvestuste kohaselt võis aastal 1913 vend Russelli jutlusi 2000 ajalehe vahendusel lugeda umbes 15 miljonit inimest!

11 Pärast vend Russelli surma hakati head sõnumit levitama ühel teisel tõhusal meetodil. 1922. aasta 16. aprillil pidas Joseph Rutherford ühe oma esimestest raadiokõnedest, mida kuulas hinnanguliselt 50 000 inimest. Seejärel, 1924. aasta 24. veebruaril, alustas tööd meie organisatsiooni esimene raadiojaam WBBR. Sama aasta 1. detsembri Vahitorn täheldas selle uue meetodi kohta: „Arvame, et raadio on kõige ökonoomsem ja tõhusam tõesõnumi levitamise vahend, mis seni kasutusel on olnud.” Nagu ajalehed, nii oli ka raadio efektiivne vahend jõudmaks paljude inimesteni piirkondades, kus elas vähe kuningriigikuulutajaid.

Paljud kuningriigikuulutajad teevad kuulutustööd avalikes kohtades ja tutvustavad inimestele meie veebisaiti jw.org (Vaata lõike 12, 13)

12. a) Mis sulle avalikes kohtades kuulutamise juures kõige rohkem meeldib? b) Mis aitab üle saada kartusest, mis meil võib olla kuulutustöö suhtes avalikes kohtades?

12 Nüüd pannakse üha suuremat rõhku kuulutustööle avalikes kohtades: bussipeatustes, rongijaamades, parkimisplatsidel, väljakutel ja turgudel. Kui selline kuulutustöömeetod valmistab sulle raskusi, palu Jumalalt abi ja mõtle kauaaegse reisiva ülevaataja Angelo Manera sõnadele: „Me suhtume igasse uude teenistusviisi kui uude võimalusse teenida Jehoovat, kui uude viisi  tõestada oma ustavust temale, kui järjekordsesse laitmatuse katsesse, ning me oleme meelsasti valmis teenima Jumalat mistahes viisil, mida ta meile pakub.” Kui osaleme mingis uues teenistusvormis, mis nõuab ehk oma mugavustsoonist väljumist, aitab see meil kasvatada usku ja usaldust Jehoova vastu ning saada paremaks kuulutajaks. (Loe 2. Korintlastele 12:9, 10.)

13. Miks on meie veebisaidi tutvustamine tõhus kuulutustöömeetod ja mis kogemusi on sul selles vallas olnud?

13 Paljudele kuulutajatele meeldib suunata inimesi meie veebisaidile jw.org, kus saab lugeda ja alla laadida Piiblil põhinevat kirjandust rohkem kui 700 keeles. Iga päev külastab meie veebisaiti üle 1,6 miljoni inimese. Nagu eelmise sajandi alguses raadio kaudu, nii jõutakse tänapäeval meie veebisaidi kaudu inimesteni ka kõige kõrvalisemates paikades.

HEA SÕNUMI KUULUTAJATE VÄLJAÕPE

14. Missugust väljaõpet vajasid kuningriigikuulutajad ja mis kool on aidanud neil saada paremateks õpetajateks?

14 Me oleme nüüd vaadelnud mõnda abivahendit ja meetodit, mida on kasutatud hea sõnumi levitamiseks. Ent mida öelda meie väljaõppe kohta? Oletame, et korterivaldaja esitas vastuväite selle kohta, mida ta kuulis grammofoniplaadilt, või hoopis väljendas huvi tunnistuskaardilt loetu vastu. Kuulutaja pidi sellisel juhul teadma, kuidas vastuväite korral taktitundeliselt reageerida või kuidas siirast huvi ülesnäidanut oskuslikult õpetada. Ilmselt aitas Jumala vaim vend Nathan Knorril näha vajadust õpetada kuulutajatele seda, kuidas kasutada kuulutustööl oma kõneandi. Seepärast alustati aastal 1943 kogudustes teokraatliku teenistuskooliga. See kool on aidanud meil saada paremateks õpetajateks.

15. a) Mida on mõned teokraatlikus teenistuskoolis kõnet pidades läbi elanud? b) Kuidas on Jehoova tõotus kirjakohas Laul 32:8 osutunud tõeks sinu puhul?

15 Paljudel võttis kuulajaskonna ees rääkimisega harjumine päris kaua aega. Vend Julio Ramu meenutas oma esimest kõnet selles koolis, mille ta pidas aastal 1944. Ta pidi oma kõnes rääkima ühest piiblitegelasest, kelleks oli Doeg – mees, keda on Piiblis mainitud ainult viies salmis! „Mu põlved ja käed  värisesid ning mu hambad plagisesid,” rääkis Julio ja lisas, et tal tuli kogu kõne koostada vaid nende viie salmi põhjal. „Ma kandsin oma kõne ette kolme minutiga. See oli mul esimene kord kõnepuldist rääkida, kuid ma ei andnud alla.” Ka lapsed osalesid selles koolis, kuigi nii mõnelegi oli koguduse ees kõnelemine päris heidutav. Varem mainitud Angelo Manera meenutas ühe väikse poisi esimest õpilaskõnet. „Ta oli nii närvis, et kui ta oma kõnega alustas, hakkas ta nutta tihkuma. Siiski jätkas ta otsustavalt kõnelemist, nuuksudes ise kuni kõne lõpuni.” Kas sina oled ujeduse või muu takistuse pärast tundnud, et ei suuda koosolekul vastata või mingil teisel moel osaleda? Kui jah, siis palu Jehoovalt abi, et oma hirmudest võitu saada. Sa võid näha, et ta aitab sind samamoodi, nagu neid õpilasi teokraatliku teenistuskooli algusaegadel. (Loe Laul 32:8.)

16. Mis eesmärk oli Gileadi koolil algselt ja keda kutsutakse sinna alates aastast 2011?

16 Jehoova rahva väljaõpe pole piirdunud vaid teokraatliku teenistuskooliga. Näiteks misjonärid ja teised on saanud väljaõpet Gileadi koolis. Ühe õpetaja sõnul on selle kooli eesmärk „kasvatada õpilastes veelgi suuremat soovi teha kuulutustööd”. Gileadi kool alustas tegevust aastal 1943 ja sellest ajast alates on selle lõpetanud rohkem kui 8500 kuulutajat, kes on saadetud enam kui 170 maale. Alates aastast 2011 kutsutakse Gileadi kooli vaid neid, kes juba on täisajalises eriteenistuses: eripioneerid, reisivad ülevaatajad, peetellased või misjonärid, kes pole käinud selles koolis.

17. Kui tõhus on olnud Gileadi kooli väljaõpe?

17 Kui tõhus on olnud Gileadi kooli väljaõpe? Vaadelgem mõnd näidet. 1949. aasta augustis oli Jaapanis alla kümne kuulutaja. Sama aasta lõpuks kuulutas seal koos kohalikega 13 Gileadi kooli lõpetanud misjonäri. Praegu on Jaapanis umbes 216 000 kuulutajat ja ligi 42 protsenti neist teenib pioneeridena!

18. Nimeta mõningaid teisi koole, mis on aidanud Jehoova rahval vaimselt kasvada.

18 Lisaks on meil ka teisi koole, nagu kuningriigi teenistuskool, pioneeride teenistuskool, kuningriigi kuulutajate kool, ringkonnaülevaatajate ja nende naiste kool ning harubüroo komitee liikmete ja nende naiste kool. Kõik need koolid on aidanud Jehoova rahval kõvasti oma usku tugevdada. On ilmselge, et kuningas jätkab oma alamate õpetamist!

19. Millise ettenägeliku mõtte ütles Charles Taze Russell kuulutustöö kohta ja kuidas on see osutunud tõeks?

19 Jumala kuningriigi sünnist on möödunud juba rohkem kui 100 aastat. Meie kuningas Jeesus Kristus jätkab meie õpetamist. Pisut enne Charles Taze Russelli surma ilmnes tema tähelepanuväärne ettenägelikkus selles osas, kui ulatuslikult hakatakse kuulutustööd tegema. Ta ütles oma lähimatele kaaslastele: „See töö laieneb kiiresti ja laienemine muudkui jätkub, sest head sõnumit kuningriigist tuleb kuulutada kogu maailmas.” (A. H. Macmillan „Faith on the March”, lk 69.) Tal oli õigus. Kui tänulikud me oleme, et rahu Jumal annab meile kõik vajaliku selle rahuldust pakkuva töö tegemiseks! Tõesti, ta on varustanud meid „kõige heaga”, et saaksime täita tema tahet.

^ lõik 2 On põhjust uskuda, et enamik neist, kes olid selle sündmuse tunnistajaks, said kristlasteks. Oma kirjas korintlastele viitas Paulus neile kui „viiesajale vennale” ja lisas, et neist „enamik on veel praegugi elus, mõned aga on suikunud surmaunne”. Seega tundub, et Paulus ja teised esimese sajandi kristlased tundsid paljusid, kes olid ise kuulnud seda käsku teha kuulutustööd.