Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Ole valvas, Saatan tahab su alla neelata!

Ole valvas, Saatan tahab su alla neelata!

„Olge valvsad! Teie vastane Kurat käib ringi nagu möirgav lõvi ja otsib, keda neelata.” (1. PEETR. 5:8)

1. Selgita, kuidas sai ühest vaimolendist mässaja.

OLI aeg, kui sel vaimolendil olid Jehoovaga head suhted. Ent mingil ajal hakkas ta ihaldama, et inimesed kummardaksid teda. Selle asemel et see vale soov maha suruda, toitis ta seda üha ja lasi sel kasvada, kuni see tõi ilmale patu. (Jaak. 1:14, 15.) Meie tunneme seda isikut kui Saatanat, kes „ei püsinud tões”. Ta mässas Jehoova vastu ja temast sai „vale isa”. (Joh. 8:44.)

2., 3. Mida näitavad Jehoova suurima vaenlase kohta nimetused Saatan, Kurat, madu ja lohe?

2 Oma mässu algusest alates on Saatan olnud suurim Jehoova vaenlane ja muidugi pole ta olnud ka inimeste sõber. Talle antud nimetused näitavad seda, kui madalale ta on langenud. Nimi Saatan tähendab „vastane”, mis osutab sellele, et see kuri vaimolend ei toeta Jumala ülemvõimu, vaid vihkab seda ja võitleb kõigest jõust selle vastu. Rohkem kui midagi muud tahab Saatan näha Jehoova ülemvõimu lõppu.

3 Nagu on kirjas Ilmutus 12:9, hüütakse teda ka Kuradiks, mis tähendab „laimaja”. See tuletab meelde, et Saatan  on laimanud Jehoovat, nimetades teda valetajaks. Väljend „algne madu” toob meelde traagilise päeva Eedeni aias, kui Saatan kasutas madu Eeva petmiseks. Ka nimetus „suur lohe” kirjeldab Saatanat hästi, sest ta on tõesti hirmuäratav ja raevunud koletis, kes ihkab nurjata Jehoova eesmärki ja hävitada tema rahvas.

4. Mida me selles artiklis arutame?

4 On selge, et Saatan ohustab meie laitmatust enam kui keegi teine. Piibel hoiatab meid põhjusega: „Säilitage kaine mõistus ja olge valvsad! Teie vastane Kurat käib ringi nagu möirgav lõvi ja otsib, keda neelata.” (1. Peetr. 5:8.) Seda hoiatust silmas pidades arutatakse käesolevas artiklis kolme Saatanale iseloomulikku joont, mis rõhutavad meile vajadust olla valvsad selle jultunud vaenlase suhtes.

SAATAN ON VÄGEV

5., 6. a) Too näiteid, mis kinnitavad, et vaimolenditel on suur vägi. b) Miks võib öelda, et Saatan põhjustab surma?

5 Vaimolenditel, keda kutsutakse ingliteks, on suur vägi. (Laul 103:20.) Nad on inimestest kõrgemad olevused ning seepärast on nad neist üle ka intellekti ja jõu poolest. Ustavad inglid kasutavad oma jõudu muidugi õigel eesmärgil. Näiteks ühel juhtumil lõi Jehoova ingel maha 185 000 Assüüria sõjameest, kes olid Jumala rahva vaenlased. Sellise vägitükiga oleks võimatu ühel inimesel hakkama saada ja see oleks raske isegi tervele armeele. (2. Kun. 19:35.) Ühel teisel juhtumil kasutas ingel oma üleinimlikke võimeid ja vabastas Jeesuse apostlid vanglast. Seda vaimolendit ei takistanud mingid turvameetmed. Ta avas lukustatud uksed, lasi apostlid välja ja lukustas seejärel uksed uuesti ning tegi seda kõike valvurite juuresolekul. (Ap. t. 5:18—23.)

6 Kui ustavad vaimolendid kasutavad oma väge heal otstarbel, siis Saatan kasutab seda kurjasti. Ja tal on tõesti suur vägi ning mõjujõud! Pühakiri näitab, et ta on „selle maailma valitseja” ja „selle maailma jumal”. (Joh. 12:31; 2. Kor. 4:4.) Saatan suudab isegi „põhjustada surma”. (Heebr. 2:14.) See ei tähenda, et ta otseselt kõik inimesed ära tapaks, kuid tema mõrvarlik vaim on tunginud kõikjale üle kogu maailma. Ning kuna Eeva uskus Saatana valet ja Aadam oli Jumalale sõnakuulmatu, on patt ja surm kandunud kõigisse inimestesse. (Rooml. 5:12.) Seepärast võibki öelda, et Saatan põhjustab surma. Ta on see, kelleks Jeesus teda nimetas — mõrtsukas. (Joh. 8:44.) Saatan on tõesti vägev vastane!

7. Kuidas on deemonid oma väge näidanud?

7 Kui seisame Saatanale vastu, ei ole meie vastaseks mitte ainult tema, vaid ka need, kes on Jumala ülemvõimu puudutavas vaidlusküsimuses Saatana poolel. Nende seas on suur hulk teisi mässulisi vaimolendeid ehk deemoneid. (Ilm. 12:3, 4.) Ikka ja jälle on deemonid näidanud oma üleinimlikku jõudu, põhjustades enda ohvritele suuri kannatusi. (Matt. 8:28—32; Mark. 5:1—5.) Ära kunagi alahinda kurjade inglite ja nende valitseja väge. (Matt. 9:34.) Ilma Jehoova abita ei suudaks me iialgi võita lahingut Saatanaga.

SAATAN ON ÕEL

8. a) Mis on Saatana eesmärk? (Vaata pilti artikli alguses.) b) Kuidas peegeldab praegune maailm sinu arvates Saatana õelat vaimu?

8 Apostel Peetrus võrdles Saatanat  möirgava lõviga. Ühe teatmeteose järgi viitab kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „möirgav”, näljase metslooma häälitsusele. See kirjeldab tõesti hästi Saatana õelat olemust. Kuigi kogu maailm on juba tema võimuses, otsib ta ahnelt üha rohkem ohvreid. (1. Joh. 5:19.) Maailm on talle justkui eelroog. Oma põhitähelepanu on ta aga pööranud pearoale, võitud kristlaste jäägile ja „teistele lammastele”, kes neid toetavad. (Joh. 10:16; Ilm. 12:17.) Saatan ihkab alla neelata kogu Jehoova rahvast. Tagakiusamislaine, mille ta päästis Jeesuse järelkäijate vastu valla juba esimesel sajandil, on ilmne tõend tema õelusest.

9., 10. a) Kuidas püüdis Saatan nurjata Jumala eesmärki seoses Iisraeli rahvaga? (Too näiteid.) b) Miks oli Saatanal eriline põhjus suunata oma viha muistse Iisraeli vastu? c) Mis sa arvad, mida Saatan tunneb, kui mõni Jehoova teenija tänapäeval rängalt patustab?

9 Oma püüetes nurjata Jumala eesmärki näitab Saatan oma õelust veel ühel viisil. Näljasel lõvil pole oma saagi vastu mingit halastust. Tal pole mingit kaastunnet enne saaklooma tapmist ja ka pärast seda ei tunne ta süümepiina. Samamoodi pole Saatanal sugugi kahju nendest, keda ta tahab alla neelata. Mõtle näiteks, kui sageli võis ta olla kuskil varitsemas, kui iisraellased hoorasid või ahnuse tõttu patustasid. Kui loed, mida traagilist juhtus ebamoraalselt käitunud Simriga või ahne Geehasiga, siis kas näed vaimusilmas seda möirgavat lõvi võidurõõmutsemas? (4. Moos. 25:6—8, 14, 15; 2. Kun. 5:20—27.)

Saatan rõõmustab, kui mõni jumalateenija rängalt patustab (Vaata lõiku 10)

10 Saatanal oli eriline põhjus suunata oma viha muistse Iisraeli vastu. Pidi ju sellest rahvast tulema messias, tema, kes pidi purustama Saatana ja tõendama Jumala ülemvõimu õiguspärasust. (1. Moos. 3:15.) Saatan ei tahtnud, et Iisraeli rahval läheks hästi, ja ta tegutses õelalt selle nimel, et nad end patustamisega rüvetaksid. Saatanal polnud põrmugi kahju ei Taavetist, kui too rikkus abielu, ega ka Moosesest, keda  ei lubatud tõotatud maale. Otse vastupidi, ta rõõmustab, kui mõni jumalateenija rängalt patustab. Selliste võitude abil on tal võimalik Jehoovat teotada. (Õpet. 27:11.)

11. Mis plaanid võisid Saatanal Saaraga olla?

11 Eriti vaenulik oli Saatan selle suguvõsaliini vastu, millest pidi põlvnema messias. Mõtle näiteks, mis juhtus varsti pärast seda, kui Aabrahamile tõotati, et temast saab „suur rahvas”. (1. Moos. 12:1—3.) Kui Aabraham ja Saara olid Egiptuses, viis vaarao Saara oma paleesse, ilmselt selleks, et võtta ta endale naiseks. Jehoova aga sekkus ja päästis Saara sellest ohtlikust olukorrast. (Loe 1. Moosese 12:14—20.) Enne Iisaki sündi toimus sarnane juhtum Geraris. (1. Moos. 20:1—7.) Kas Saatan tõmbas nendel juhtumitel kulisside taga niite? Kas ta lootis, et Saarat, kes oli jätnud maha jõuka Uri linna ja elas telkides, ahvatleb luksuslik elu vaarao või Abimeleki palees? Kas Saatan arvas, et Saara rikub abielu ning hülgab oma abikaasa ja Jehoova? Seda Piibel ei ütle, kuid meil on põhjust uskuda, et Saatan oleks rõõmustanud, kui Saara oleks toiminud nii, et poleks kõlvanud messia esiemaks. Saatan poleks tundnud kübetki süütunnet, kui selle tubli naise abielu, maine ja suhted Jehoovaga oleksid rüvetunud. Saatan on tõesti õel!

12., 13. a) Kuidas näitas Saatan oma õelust pärast Jeesuse sündi? b) Mis sa arvad, mida tunneb Saatan tänapäeval nende noorte suhtes, kes armastavad Jehoovat ja teenivad teda?

12 Jeesus sündis sajandeid pärast Aabrahami. Saatan ei pidanud seda beebit sugugi ilusaks ja armsaks, sest ta teadis, et temast saab tõotatud messias. Oli ju Jeesus see Aabrahami järeltulija, kes hiljem pidi tegema „lõpu Kuradi tegudele”. (1. Joh. 3:8.) Kas võis Saatan arutleda, et lapse tapmine oleks liig mis liig? Ei, tal puudub igasugune eetika. Seepärast ei kõhelnud ta väikse Jeesuse vastu tegutseda. Mida ta ette võttis?

13 Kuningas Herodes ärritus väga, kui ta astroloogidelt kuulis, et on sündinud juutide kuningas, ja tal tekkis kindel plaan see lapsuke kõrvaldada. (Matt. 2:1—3, 13.) Selleks käskis ta tappa kõik kuni kaheaastased poisslapsed Petlemmas ja selle ümbruskonnas. (Loe Matteuse 2:13—18.) Jeesus küll pääses sellest kujuteldamatust veresaunast, ent mida räägib see lugu meie vaenlasest Saatanast? On ilmselge, et inimelul pole tema silmis mingit väärtust. Ta ei tunne vähimatki hellust isegi väikeste laste vastu. Saatan on tõesti nagu möirgav lõvi! Ära kunagi alahinda tema õelust!

SAATAN ON PETIS

14., 15. Kuidas on Saatan teinud uskmatute „mõistuse silmad” pimedaks?

14 Ainult pettuse abil saab Saatan pöörata inimesed armastava Jumala Jehoova vastu. (1. Joh. 4:8.) Pettuse kaudu takistab ta inimestel mõista, et nad „vajavad Jumala juhatust”. (Matt. 5:3.) Nii on ta teinud uskmatute „mõistuse silmad ... pimedaks, et nad ei näeks valgust, mida kiirgab võrratu hea sõnum Kristusest, kes on Jumala sarnane”. (2. Kor. 4:4.)

15 Üks Saatana võimsamaid vahendeid inimeste petmiseks on valereligioon. Tal on väga hea meel, kui näeb inimesi kummardamas esivanemaid,  loodust või loomi, ehk ükskõik mida või keda peale Jehoova, „kes ootab jäägitut pühendumust”. (2. Moos. 20:5.) Isegi paljud need, kes enda arvates teenivad Jumalat, on tegelikult valeuskumuste ja kasutute rituaalide küüsis. Nad on haletsusväärses olukorras, nagu need, kellele Jehoova ütles: „Miks maksate raha selle eest, mis pole leib, miks kulutate oma töötasu selle peale, mis ei toida? Kuulake mind hoolega, siis saate süüa head ja tunnete suurt rõõmu rammusatest roogadest.” (Jes. 55:2.)

16., 17. a) Miks ütles Jeesus Peetrusele: „Eemale minust, saatan!”? b) Kuidas võib Saatan meid petta, nii et meie valvsus nõrgeneb?

16 Saatan võib isegi innuka Jehoova teenija eksiteele viia. Mõtle näiteks, mis juhtus, kui Jeesus teatas oma jüngritele, et ta tapetakse varsti. Peetrus kutsus ta kõrvale ja ütles talle kahtlemata headel motiividel: „Isand, säästa end ometi! Seda sinuga küll ei juhtu!” Jeesuse vastus Peetrusele oli päris karm: „Eemale minust, saatan!” (Matt. 16:22, 23, allmärkus.) Miks nimetas Jeesus Peetrust saatanaks ehk vastupanijaks? Jeesus mõistis, mis peatselt juhtub. Lähenemas oli tund, kui ta pidi surema ohvrisurma ja tõestama sellega, et Saatan on valetaja. Sel otsustaval hetkel inimkonna ajaloos polnud Jeesusel aeg end säästa. Kui ta oleks kaotanud valvsuse, oleks ta täitnud Saatana tahet.

17 Ka meie elame praeguse maailma lõpu lähenedes karmil ajal. Saatan tahab, et me laseksime valvsusel nõrgeneda, säästaksime ennast, seades end praeguses maailmas mugavalt sisse, ja kaotaksime teenistuses innukuse. Ära lase sel juhtuda, vaid püsi valvel! (Matt. 24:42.) Ära kunagi usu Saatana petturlikku propagandat, et lõpp on veel kaugel või et see ei tulegi!

18., 19. a) Mis on veel üks viis, kuidas Saatan püüab meid petta? b) Kuidas aitab Jehoova meil olla kaine mõistusega ja jääda valvsaks?

18 Saatan püüab meid petta veel ühel viisil. Ta tahab panna meid uskuma, et Jumal ei armasta meid ega andesta meie patte. See on osa Saatana valepropagandast. Kuid keda tegelikult Jehoova ei armasta? Saatanat. Või kellele ta tegelikult ei andesta? Jällegi, Saatanale. Ent Jehoova ustavatele teenijatele kinnitab Piibel: „Jumal ei ole ülekohtune, et ta unustaks ära teie töö ja armastuse, mida olete osutanud tema nime vastu.” (Heebr. 6:10.) Jehoova peab väärtuslikuks meie jõupingutusi olla talle meelepärased ja meie teenistus ei ole asjatu. (Loe 1. Korintlastele 15:58.) Nii et ärgem laskem end eksitada Saatana petlikul propagandal!

19 Nagu me nägime, on Saatan vägev ja õel petis. Mis aitab meil võita lahingu selle hirmuäratava vaenlase vastu? Jehoova pole jätnud meid kaitseta. Tema Sõna abil me õpime tundma Saatana meetodeid ja seega võib öelda, et „tema võtted pole meile teadmata”. (2. Kor. 2:11.) Kui me tunneme Saatana taktikat, siis on meil kergem säilitada kaine mõistus ja jääda valvsaks. Ent Saatana võtete tundmisest üksi ei piisa. Piibel ütleb: „Kuradile seiske vastu, siis ta põgeneb teie juurest.” (Jaak. 4:7.) Järgmises artiklis arutamegi kolme valdkonda, milles meil tuleb Saatana vastu võidelda ning millest me saame võitjatena välja tulla.