Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kas sa saad pühakirjast aru?

Kas sa saad pühakirjast aru?

„Ta [avas] nende mõistuse täielikult, nii et nad said pühakirjast aru.” (LUUKA 24:45)

1., 2. Kuidas kinnitas Jeesus oma ülesäratamise päeval jüngrite usku?

PÄEVAL, mil Jeesus üles äratati, olid kaks jüngrit teel ühte külla, mis asus umbes kümne kilomeetri kaugusel Jeruusalemmast. Kuna nad ei teadnud, et Jeesus on üles äratatud, oli nende süda hiljutiste sündmuste tõttu täis kurbust. Ootamatult tuli nende juurde Jeesus ja jätkas koos nendega teekonda. Tema suutis pakkuda neile kahele lohutust. Kuidas? „Alustades Moosesest ja kõigist Prohvetitest, seletas ta neile kogu pühakirjast ära selle, mis käib tema kohta” (Luuka 24:13—15, 27). Selle peale hakkas nende süda otsekui põlema, sest Jeesus avas neile pühakirja täielikult ehk selgitas seda (Luuka 24:32).

2 Selsamal õhtul naasid need kaks jüngrit Jeruusalemma. Leidnud apostlid, rääkisid nad neile juhtunust. Kui nad alles jutustasid, ilmus Jeesus nende juurde. Apostlid ehmusid ning kahtlesid, kas see ikka on Jeesus. Mismoodi Jeesus nende usku kinnitas? Piibel ütleb: „Siis avas ta nende mõistuse täielikult, nii et nad said pühakirjast aru” (Luuka 24:45).

3. Milliseid raskusi meil võib olla ja mis aitab meil suhtuda teenistusse tasakaalukalt?

 3 Nagu need kaks jüngrit, võime meiegi vahel masenduda. Me oleme ehk küll innukad Isanda teenistuses, aga tulemusi pole näha (1. Kor. 15:58). Või siis näib, et meie piibliõpilased ei edene eriti või pöörab mõni neist Jehoovale koguni selja. Mida teha, et saaksime oma teenistusse ikkagi tasakaalukalt suhtuda? Meid võib aidata see, kui saame aru Jeesuse mõistujuttudest, mis on kirjas Piiblis. Arutleme nüüd kolme nendest ja vaatame, mida me võime neist õppida.

KÜLVAJA, KES MAGAS

4. Mida tähendab Jeesuse mõistujutt külvajast, kes magas?

4 Loe Markuse 4:26—29. Mida tähendab Jeesuse mõistujutt külvajast, kes magas? Mees selles loos sümboliseerib kuningriigi kuulutajaid. Seeme on kuningriigisõnum, mida jagatakse õiglase südamega inimestele. Nagu iga inimene, nii ka külvaja „magab öösel ja tõuseb päeval üles”. Kasvuprotsess kestab teatud aja külvamisest kuni lõikuseni. Selle perioodi jooksul seemned tärkavad ja neist sirguvad taimed. See kasv toimub iseenesest ja järk-järgult. Samamoodi on lugu vaimse kasvuga. Kui inimene kasvab sinnamaani, et süda ajendab teda Jumalat teenima, siis ta kannab vilja ehk pühendab oma elu Jehoovale ja laseb end ristida.

5. Miks rääkis Jeesus mõistujutu külvajast, kes magas?

5 Miks Jeesus selle mõistujutu rääkis? Jeesus aitab meil mõista, et Jehoova on see, kes paneb tõe õige südamehoiakuga inimeses kasvama (Ap. t. 13:48; 1. Kor. 3:7). Meie istutame ja kastame, aga me ei saa mõjutada kasvu. Me ei saa sundida inimest kasvama ega tema kasvu kiirendada. Mõistujutus oleva mehe sarnaselt ei tea ka meie, kuidas kasv toimub. Tihti me isegi ei märka seda. Ent aja jooksul võib kuningriigiseeme hakata vilja kandma. Siis ühinevad uued jüngrid meiega lõikustööl ja aitavad seda tööd teha (Joh. 4:36—38).

6. Mida tuleb meil seoses piibliõpilase vaimse kasvuga endale tunnistada?

6 Mida mõistujutt külvajast meile õpetab? Esiteks tuleb meil tunnistada, et me ei saa mõjutada oma piibliõpilase vaimset kasvu. Kui oleme tasakaalukad, aitab see meil hoiduda kiusatusest avaldada õpilasele survet, et ta läheks ristimisele. Me teeme kõik, mis suudame, et teda toetada ja aidata, aga me oleme ka alandlikult valmis möönma, et lõpliku otsuse seoses pühendumisega teeb inimene ise. Pühendumine peab lähtuma südamest, ajendiks armastus Jehoova vastu. Muidu ei ole see talle vastuvõetav. (Laul 51:14; 54:8; 110:3.)

7., 8. a) Mida me veel õpime Jeesuse mõistujutust külvajast? Too näide. b) Mida me õpime sellest mõistujutust Jehoova ja Jeesuse kohta?

7 Teiseks aitab sellest mõistujutust arusaamine meil mitte masenduda, kui me ei näe kohe oma töö tulemusi. Meil on tarvis kannatlikkust (Jaak. 5:7, 8). Kui oleme teinud oma parima ja meie piibliõpilane ei kanna vilja, siis mõistame, et see pole märk meie kehvast õpetamisoskusest. Jehoova laseb tõeseemnel kasvada vaid alandliku südamega inimeses, kes on valmis tegema muudatusi (Matt. 13:23). Seega ei peaks me  hindama oma teenistuse efektiivsust pelgalt tulemuste põhjal. Jehoova ei hinda meie edukust selle järgi, kuidas inimesed meie õpetustööle reageerivad. Ta peab väärtuslikuks meie innukust selles töös sõltumata tulemustest. (Loe Luuka 10:17—20; 1. Korintlastele 3:8.)

8 Kolmandaks, me ei märka alati inimestes toimuvaid muudatusi. Näiteks teatas üks abielupaar oma misjonärist piibliõpetajale, et nad soovivad saada ristimata kuulutajateks. Vend tuletas neile meelde, et selleks tuleb neil loobuda suitsetamisest. Tema üllatuseks ütlesid nad talle, et nad loobusid sellest juba mitu kuud tagasi. Mis oli neid ajendanud? Nad mõistsid, et Jehoova näeb, kui nad suitsetavad, ning et ta vihkab silmakirjalikkust. Seetõttu nad mõistsid ka seda, et neil pole mõtet varjata oma suitsetamisharjumust piibliõpetaja ees ja neil tuleb teha valik: kas jätkata suitsetamist või loobuda sellest täiesti. Armastus Jehoova vastu aitas neil teha õige otsuse. Nad olid vaimselt kasvanud, kuigi see misjonär ei teadnud, et nad olid teinud selliseid muudatusi.

NOOT

9. Mida tähendab Jeesuse mõistujutt noodast?

9 Loe Matteuse 13:47—50. Mida tähendab Jeesuse mõistujutt noodast? Jeesus võrdles kuningriigisõnumi kuulutamist suure nooda merrelaskmisega. Just nagu sellisesse püünisesse satub suur hulk igasuguseid kalu, nii köidab ka hea sõnum miljoneid igat sorti inimesi (Jes. 60:5). Seda kinnitab see, kui palju on igal aastal kohalviibijaid meie kokkutulekutel ja mälestusõhtul. Mõned neist sümboolsetest kaladest on „head kalad” ja need kogutakse kristlikku kogudusse. Teised aga leitakse olevat kõlbmatud, mitte kõik neist kogututest pole Jehoovale meelepärased.

Loe Matteuse 13:47—50 ja mõtle, mida õpetlikku on selles meile tänapäeval

Mõned neist, keda tõde köidab, hakkavad Jehoovat teenima (Vaata lõike 9—12)

10. Miks rääkis Jeesus mõistujutu noodast?

10 Miks Jeesus selle mõistujutu rääkis? Sümboolne kalade eraldamine ei viita lõplikule kohtumõistmisele suure viletsuse ajal. See näitab hoopis, mis toimub selle kurja maailma viimsetel päevadel. Jeesuse räägitust ilmneb, et mitte kõik, keda hea sõnum köidab, ei hakka Jehoovat teenima. Paljud on käinud meie koosolekutel. Teised on olnud valmis meiega Piiblit uurima, aga pole soovinud teha muudatusi (1. Kun. 18:21). Mõned on lõpetanud läbikäimise kogudusega. Mitmed noored on kasvanud kristlikus peres, kuid nad pole õppinud armastama Jehoova seadusi. Milline olukord ka poleks, Jeesus rõhutas seda, et igaühel tuleb langetada isiklik otsus. Need, kes teevad õige otsuse, on tema silmis „kõigi rahvaste rikkused” (Haggai 2:7, UM).

11., 12. a) Mida mõistujutt noodast meile õpetab? b) Mida me õpime sellest mõistujutust Jehoova ja Jeesuse kohta?

11 Mida mõistujutt noodast meile õpetab? Sellest mõistujutust arusaamine aitab meil mitte olla üleliia mures või pettunud, kui piibliõpilane või meie laps ei võta tõde omaks. See võib juhtuda, kuigi oleme teinud oma parima. See, kui keegi on olnud nõus Piiblit uurima või on tões kasvanud, ei tähenda automaatselt seda, et ta rajab Jehoovaga lähedased suhted. Need, kes ei soovi Jehoovale alluda, eraldatakse lõpuks tema rahvast.

 12 Kas see tähendab, et need, kes pole enam koguduses, ei saa sinna tagasi tulla? Või kui keegi pole veel Jehoovale pühendunud, kas ta jääbki siis nende kõlbmatute hulka? Ei, kuni suure viletsuse alguseni on kõigil sellistel inimestel võimalus hakata Jehoovat teenima. Ta ise kutsub neid, öeldes: „Pöörduge tagasi minu juurde, siis ma pöördun teie juurde” (Mal. 3:7). Selle tõsiasja toob selgelt esile Jeesuse mõistujutt kadunud pojast. (Loe Luuka 15:11—32.)

KADUNUD POEG

13. Mida tähendab Jeesuse mõistujutt kadunud pojast?

13 Mida tähendab Jeesuse mõistujutt kadunud pojast? Kaastundlik isa selles loos sümboliseerib meie armastavat taevast isa Jehoovat. Poeg, kes soovib kätte saada oma päranduse ja selle ära raiskab, sümboliseerib neid, kes on kogudusest ära läinud. Lahkudes on nad otsekui reisinud „kaugele maale”, Saatana maailma, mis on Jehoovast võõrdunud (Efesl. 4:18; Kol. 1:21). Kuid hiljem on mõned mõistusele tulnud ja astunud vajalikud sammud, et tulla tagasi Jehoova organisatsiooni. Meie andestav Isa võtab sellised alandlikud ja kahetsevad inimesed väga soojalt vastu (Jes. 44:22; 1. Peetr. 2:25).

14. Miks rääkis Jeesus mõistujutu kadunud pojast?

14 Miks Jeesus selle mõistujutu rääkis? Selle südantsoojendava looga rõhutas Jeesus Jehoova soovi, et kogudusest ära läinud inimesed tuleksid tagasi. Isa selles mõistujutus ei kaotanud kunagi lootust, et tema poeg tuleb tagasi. Ta nägi oma poega tulemas, kui too „oli alles kaugel” ning tegutses kiiresti, et minna poega tervitama. Selline kirjeldus annab neile, kes on tõe maha jätnud, võimsa ajendi viivitamata Jehoova juurde tagasi tulla. Nad võivad olla vaimselt nõrgad ja tagasitulek ei pruugi olla kerge, kuid see on väärt kõiki pingutusi. Isegi taevas tuntakse rõõmu, kui keegi tuleb kogudusse tagasi (Luuka 15:7).

15., 16. a) Mida mõistujutt kadunud pojast meile õpetab? Too mõni näide. b) Mida me õpime sellest mõistujutust Jehoova ja Jeesuse kohta?

15 Mida mõistujutt kadunud pojast meile õpetab? Meil tuleks jäljendada Jehoova eeskuju. Me ei taha kunagi  olla „liiga õiglased” ega keelduda soojalt vastu võtmast kedagi, kes on kahetsenud ja kogudusse tagasi tulnud. See kahjustaks meie suhteid Jehoovaga. (Kog. 7:16.) Sellest loost võib veel midagi õppida. Kogudusest äraläinusse tuleks suhtuda kui „kadunud lambasse”, mitte pidada teda lootusetuks juhtumiks (Laul 119:176). Kui kohtame kedagi, kes on kogudusest eemale jäänud, peaksime tegema kõik, mis võimalik, et aidata tal tagasi tulla, sealhulgas rääkima temast kogudusevanematele. Nii saame rakendada ellu seda, mida mõistujutt kadunud pojast meile õpetab.

16 Pane tähele, mida on öelnud Jehoova armastuse, halastuse ja koguduse toetuse kohta need, kes on tagasi tulnud. Üks vend, kes oli eemaldatud, ja oli 25 aastat kogudusest lahus, ütleb: „Pärast seda, kui mind tagasi võeti, on minu rõõm aina kasvanud, ma olen tundnud, et Jehoovalt on tulnud „kosutuse ajad” (Ap. t. 3:19). Kõik on ilmutanud minu vastu armastust ja olnud mulle toeks. Mul on jälle imeline vaimne pere!” Noor õde, kes sattus eksiteele ja oli kogudusest eemal viis aastat, sõnab oma tagasituleku kohta: „Ma ei suuda kirjeldada seda tunnet, kui olen kogenud mulle osutatud armastust, millest Jeesus rääkis. On võrreldamatu olla osa Jehoova organisatsioonist!”

17., 18. a) Mida me oleme nendest kolmest mõistujutust õppinud? b) Mida meil tuleks edaspidigi teha?

17 Mida me oleme nendest kolmest mõistujutust õppinud? Esiteks, meil on tarvis tunnistada, et me ei saa mõjutada kellegi vaimset kasvu, seda saab teha vaid Jehoova. Teiseks, me ei saa oodata, et kõik, kes hakkavad Piiblit uurima, võtavad tõe omaks. Ja kolmandaks, kui mõned lahkuvad kogudusest ja pööravad Jehoovale selja, ei tohiks me kunagi kaotada lootust, et nad tulevad tagasi. Ning kui nad seda teevad, soovime nad vastu võtta viisil, mis peegeldab Jehoova suhtumist.

18 Otsigem siis ikka teadmisi, arusaamist ja tarkust. Kui loeme mõnd Jeesuse mõistujuttu, on hea mõelda, mida see tähendab, miks on see Piiblis kirjas, mida me sellest õpime ning mida õpetab see meile Jehoova ja Jeesuse kohta. Seda tehes näitame, et me tõesti püüame Jeesuse sõnadest aru saada.