Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kuidas säilitada positiivset mõttelaadi

Kuidas säilitada positiivset mõttelaadi

„Kui inimene elab palju aastaid, siis tundku ta neist kõigist rõõmu.” (KOG. 11:8)

1. Millega on Jehoova meid õnnistanud, et me võiksime elust rõõmu tunda?

JEHOOVA soovib, et me oleksime õnnelikud, ning ta õnnistab meid heldekäeliselt, et võiksime elust rõõmu tunda. Üks põhjus olla õnnelik on juba see, et oleme elus. Oma eluga saame Jumalale ülistust tuua, sest ta on tõmmanud meid õige jumalateenimise ligi (Laul 144:15; Joh. 6:44). Jehoova kinnitab meile, et ta armastab meid, ja aitab meil tema teenijatena ustavaks jääda (Jer. 31:3; 2. Kor. 4:16). Me võime tunda rõõmu ka vaimsest paradiisist, tänu millele meil on külluslikult vaimset toitu ja armastav vennaskond. Lisaks kõigele sellele on meil imeline tulevikulootus.

2. Milliste mõtetega võitlevad mõned jumalateenijad?

2 Vaatamata sellele, et meil on selliseid põhjusi olla õnnelikud, võitlevad mõned jumalateenijad enesekriitiliste mõtetega. Nad võivad tunda, et ei nad ise ega ka nende teenistus pole Jehoova silmis eriti midagi väärt. Neile, keda pidevalt valdavad sellised nukrad tunded, võib mõte „paljude aastate” nautimisest näida vaid kauge unistusena. Elu võib paista neile kui „pimeduse päevade” katkematu jada (Kog. 11:8).

3. Mis võib vallandada meis negatiivseid tundeid?

 3 Sellistes vendades ja õdedes võivad negatiivseid tundeid vallandada elus kogetud pettumused, haigused või vanaduse vaevad (Laul 71:9; Õpet. 13:12; Kog. 7:7). Masendust võib tekitada ka meie süda, mis on reetlik ja võib meid hukka mõista isegi siis, kui Jumal on meiega rahul (Jer. 17:9; 1. Joh. 3:20). Saatan levitab Jumala teenijate kohta valesid. Samuti püüavad mõned Saatanale omase mõtlemisega inimesed nakatada meid Eliifase vildaka mõttelaadiga. Ta väitis, et Jumal peab oma teenijaid tühiseiks. See ei olnud tõsi Iiobi päevil ja pole seda ka tänapäeval (Iiob 4:18, 19).

4. Mida me selles artiklis vaatama hakkame?

4 Piibel ütleb, et Jehoova on nendega, kes käivad „surmavarju orus” (Laul 23:4). Näiteks teeb ta seda oma Sõna abil. Piibel on „Jumala tõttu vägev, et lükata ümber kindlusi”, milleks on ka ekslikud ja negatiivsed mõtted enda kohta (2. Kor. 10:4, 5). Vaatame siis, kuidas me võime Piibli abil arendada ja säilitada positiivset mõttelaadi. Sellest on abi nii sulle endale kui ka neile, kes vajavad sinu julgustavat sõna.

ARENDA POSITIIVSET MÕTTELAADI PIIBLI ABIL

5. Mille suhtes meil tuleb end läbi uurida, et saaksime arendada positiivset mõttelaadi?

5 Paulus rääkis sellest, kuidas arendada positiivset mõttelaadi. Ta õhutas Korintose kogudust: „Kontrollige pidevalt, kas te olete usus” (2. Kor. 13:5). Sõnaga „usk” mõtles ta kristlikke uskumusi, mis põhinevad Piiblil. Me võime öelda, et oleme usus, kui meie sõnad ja teod on kooskõlas nende uskumustega. Loomulikult ei saa me järgida Piibli õpetusi valikuliselt. Meil tuleb end läbi uurides mõelda neile kõigile (Jaak. 2:10, 11).

6. Miks tuleb meil end läbi uurida, et teha kindlaks, kas me oleme usus? (Vaata pilti artikli alguses.)

6 Mõte sellisest eneseanalüüsist võib tekitada kõhklust, eriti kui on oht, et tulemused ei pruugi sulle meeldida. Ent Jehoova suhtumine meisse on olulisem kui meie enda oma, sest ta on väga palju targem kui meie (Jes. 55:8, 9). Ta uurib oma teenijaid läbi, et leida neis häid omadusi ja neid aidata, mitte selleks, et neid hukka mõista. Kui analüüsid end Jumala Sõna valguses, et teha kindlaks, kas sa oled usus, siis näed end rohkem tema vaatenurgast. See võib aidata sul heita kõrvale mõtte, et oled Jumala silmis väärtusetu, ja mõista, et sa oled Jehoovale väga kallis. Seda mõistes võid tunda, justnagu võtaks keegi kardinad eest, nii et hämar tuba täitub valgusega.

7. Millist abi me võime saada, kui mõtleme ustavate piiblitegelaste eeskujule?

7 Hea viis ennast analüüsida on mõtiskleda Piiblis toodud ustavate inimeste eeskuju üle. Võrdle nende eluolukordi ja tundeid enda omadega ning mõtle, kuidas oleksid sina nende asemel tegutsenud. Vaatleme nüüd kolme sellist eeskuju. Nii saame näha, kuidas kasutada Piiblit, et teha kindlaks, kas oleme usus, ja see omakorda aitab meil arendada positiivset suhtumist endasse.

VAENE LESKNAINE

8., 9. a) Milline oli vaese lesknaise olukord? b) Mida võis lesknaine oma annetust tuues tunda?

8 Jeesus pani Jeruusalemma templis olles tähele üht vaest lesknaist. Selle naise eeskuju võib aidata meil säilitada positiivset suhtumist hoolimata oma piirangutest. (Loe Luuka 21:1—4.) Mõtle hetkeks tema olukorrale. Ta oli läbi  elanud abikaasa kaotuse. Elu tegid raskemaks ka tolle aja usujuhid, kelle kohta võis öelda, et nad pigem „neelavad alla lesknaiste majad” kui toetavad selliseid abivajajaid (Luuka 20:47). Lesknaine oli nii vaene, et tal oli võimalik teha templis annetus, mis oli võrdne töölise umbes 15 minuti teenistusega.

9 Püüa ette kujutada selle naise tundeid, kui ta sisenes templiõue, et annetada oma kaks väikest münti. Kas ta võis mõelda, et tema annetus on nii väike võrreldes sellega, mida ta sai anda oma mehe eluajal? Või tundis ta ehk piinlikkust, nähes neid, kes enne teda suuri summasid annetasid, ja mõtles, kas tema antul on üldse mingit väärtust? Isegi kui tal oli selliseid mõtteid, tegi ta ikkagi kõik, mis suutis, et toetada jumalateenimist.

10. Kuidas näitas Jeesus, et Jumal hindas lesknaist väga?

10 Jeesus näitas, et Jumal hindas väga nii seda lesknaist kui ka tema annetust. Ta ütles, et see naine annetas „rohkem kui nemad kõik” ehk rikkad. Kuigi lesknaise annetus võis tunduda teiste kõrval kaduvväike, tõstis Jeesus esile just teda. Arvatavasti ei mõistnud templiteenijad, kes hiljem varalaekaid tühjendasid, kui väärtuslikud olid Jehoovale need mündid ja nende andja. Ent kõige olulisem oligi Jumala suhtumine, mitte teiste inimeste arvamus ega isegi see, kuidas lesknaine ise endasse suhtus. Arutame nüüd, kuidas me saame ennast selle jutustuse valguses läbi uurida, et teha kindlaks, kas oleme usus.

Mida õpetab meile vaese lesknaise eeskuju? (Vaata lõike 8—10)

11. Mida me võime vaese lesknaise jutustusest õppida?

11 Sinu olud võivad otseselt mõjutada seda, kui palju sa saad Jehoovale anda. Kõrge ea või kehva tervise tõttu on mõnel meist võimalik pühendada hea sõnumi kuulutamisele vaid üsna vähe aega. Kas selline inimene peaks mõtlema, et kuna ta osaleb kuulutustöös nii vähe, siis pole tal mõtet isegi aruannet  esitada? Ka siis, kui sul pole selliseid piiranguid, võid tunda, et su panus on vaid imepisike osa neist paljudest tundidest, mida Jumala rahvas igal aastal tema teenistusele pühendab. Vaese lesknaise lugu õpetab meile, et Jehoova näeb ja väärtustab kõike, mida me tema heaks teeme, eriti siis, kui meil on raske olukord. Meenuta seda, mida sa Jehoova teenistuses möödunud aastal tegid. Kas mõni tund, mille sa tema teenimisele pühendasid, nõudis sult erilist pingutust? Võid olla kindel, et Jehoova peab kalliks seda, mida sa selle tunni jooksul tema heaks tegid. See, kui teed vaese lesknaise sarnaselt Jehoova teenistuses oma parima, näitabki, et oled usus.

„VÕTA MU HING”

12.—14. a) Kuidas negatiivsed tunded Eelijat mõjutasid? b) Miks tundis Eelija end nii halvasti?

12 Prohvet Eelija oli ustav Jehoova teenija ja tal oli tugev usk. Ükskord oli ta aga sellises masenduses, et palus Jehoovalt surma, öeldes: „Küllalt! Nüüd, Jehoova, võta mu hing” (1. Kun. 19:4). Neile, kes pole ise olnud sellises meeleheites, võib tunduda, et Eelija ütles oma palves kaalutlemata sõnu (Iiob 6:3). Ent ta rääkis seda, mida tundis. Pane tähele, et Jehoova ei mõistnud Eelijat tema sõnade pärast hukka, vaid hoopis aitas teda.

13 Mis oli Eelija masenduse põhjus? Vaid veidi aega tagasi oli ta korraldanud Iisraelis otsustava katse, millega tõestati, et Jehoova on tõeline Jumal. Seejärel hukati 450 Baali prohvetit (1. Kun. 18:37—40). Tõenäoliselt lootis Eelija, et pärast seda pöördub rahvas tagasi puhta kummardamise poole, kuid seda ei juhtunud. Õel kuninganna Iisebel saatis Eelijale sõnumi, et laseb ta hukata. Kartes oma elu pärast, põgenes prohvet läbi naaberriigi Juuda lõuna poole, kuni jõudis kõrbesse (1. Kun. 19:2—4).

14 Seal, täielikus üksinduses, vaevas Eelija oma pead mõtetega enda näiliselt tulutust tööst prohvetina. Ta ütles Jehoovale: „Ma pole parem kui mu vanemad!” Ta tundis ilmselt, et ta on sama kasutu kui tema surnud esivanemate põrm ja kondid. Võib öelda, et Eelija oli ennast läbi uurinud oma mõõdupuude alusel ja järeldanud, et ta on prohvetina läbi kukkunud, väärtusetu nii Jehoova kui ka kõigi teiste silmis.

15. Kuidas näitas Jumal Eelijale, et ta peab teda jätkuvalt kalliks?

15 Kuid kõikvõimas Jumal suhtus Eelijasse teisiti. Eelija oli talle endiselt kallis ning ta võttis midagi ette, et seda prohvetile kinnitada. Jehoova saatis ingli Eelijat julgustama ning andis prohvetile ka süüa ja juua, millest piisas 40-päevaseks rännakuks lõunasse Hoorebi mäe juurde. Samuti parandas Jumal lahkelt Eelija väärarusaama, et keegi teine iisraellastest polnud Jehoovale ustavaks jäänud. Veel on tähelepanuväärne see, et Jehoova andis talle uued ülesanded, mille ta ka vastu võttis. Tänu Jehoova abile oli Eelija täis uut jõudu ja jätkas oma prohvetitööd (1. Kun. 19:5—8, 15—19).

16. Millistel viisidel on Jumal sinu eest hoolitsenud?

16 Eelija kogemuse üle mõtisklemine võib aidata sul saada kinnitust, et sa oled usus, ja säilitada rõõmu. Esiteks võiksid mõelda sellele, millistel viisidel on Jehoova hoolitsenud sinu eest. Kas ehk on keegi ta teenijatest, näiteks mõni kogudusevanem või küps kristlane, olnud sulle toeks just siis, kui sa seda kõige enam vajasid? (Gal. 6:2.) Või kas oled saanud vaimset kosutust koguduse koosolekutel või lugedes Piiblit ja meie kristlikke väljaandeid? Järgmine kord,  kui midagi sellist koged, siis mõtle, kes on tegelikult selle kõige taga, ja täna Teda selle eest (Laul 121:1b, 2).

17. Mida hindab Jehoova oma teenijate juures?

17 Teiseks pea meeles, et negatiivne vaatenurk võib moonutada seda, kuidas me asjadest aru saame. Tegelikult on oluline see, mida Jumal meist arvab. (Loe Roomlastele 14:4.) Jehoova hindab meie andumust ja ustavust. Ta ei mõõda meid meie saavutuste järgi. Võib ka olla, et oled nagu Eelijagi teinud Jehoova heaks rohkem, kui sa ise arvad. Kindlasti on koguduses neid, kellele sa oled head mõju avaldanud, ning sinu territooriumil inimesi, kes on kuulnud tõde tänu sinu pingutustele.

18. Mille tõendiks on ülesanded, mis Jehoova on sulle andnud?

18 Kolmandaks suhtu igasse ülesandesse Jehoova töös kui tõendisse sellest, et ta on sinuga (Jer. 20:11). Võib-olla valmistab sulle nagu Eelijalegi tuska see, kui näib, et su teenistus on viljatu või mõned su vaimsed eesmärgid kättesaamatud. Ent sulle on siiski antud kõige aulisem ülesanne, mis praegu kellelgi olla saab — kuulutada head sõnumit ja kanda Jumala nime. Jää ustavaks! Siis võib ka sinule kohaldada sõnu ühest Jeesuse tähendamissõnast: „Saa osa oma isanda rõõmust” (Matt. 25:23).

„HÄDALISE PALVE”

19. Millises olukorras oli Laulu 102 kirjutaja?

19 Laulu 102 kirjutaja oli meeleheitel. Ta oli „hädaline”, kuna tal tuli taluda füüsilist või emotsionaalset valu. Samuti polnud tal jõudu oma probleeme lahendada (Laul 102:1). Tema sõnad näitavad, et teda valdas valu, üksildus ja kurbus (Laul 102:4, 5, 7, 12). Ta arvas, et Jehoova on ta „visanud maha” ehk heitnud kõrvale (Laul 102:11).

20. Kuidas võib palvetamine aidata inimest, kes võitleb masendavate mõtetega?

20 Siiski sai laulik tuua Jehoovale kiitust. (Loe Laul 102:20—22.) Laulust 102 näeme, et isegi see, kes on usus, võib tunda suurt valu ja tal võib olla raske millelegi muule keskenduda. Laulik tundis end „nagu üksik lind katusel”, ainsaks kaaslaseks tema mure (Laul 102:8). Kui sina tunned end kunagi nagu see laulukirjutaja, siis vala oma süda Jehoova ette. Hädas olles võivad su palved aidata sul võidelda masendavate mõtetega. Jehoova on lubanud, et „ta kuulab hädaliste palvet, ei põlga nende anumist” (Laul 102:18, UM). Usalda tema lubadust.

21. Mis aitab meil raskustes olles omandada positiivsemat mõttelaadi?

21 Laul 102 näitab veel, kuidas omandada positiivsemat mõttelaadi. Laulikul õnnestus see tänu sellele, et ta keskendus oma suhetele Jehoovaga (Laul 102:13, 28). Talle tõi lohutust teadmine, et Jehoova on alati valmis oma teenijaid aitama, et nad jääksid katsumustes ustavaks. Niisiis, kui negatiivsed tunded takistavad sul ajutiselt osalemast Jehoova töös nii palju, kui tahaksid, siis palveta selle pärast. Palu Jumalalt abi mitte ainult selleks, et oma murele lahendust saada, vaid ka selleks, et saaksid kuulutada tema nime (Laul 102:21, 22).

22. Kuidas võib igaüks meist rõõmustada Jehoovat?

22 Tõesti, Piibli abil võime saada kinnitust, et oleme usus ja Jehoovale kallid. Loomulikult ei saa me praeguses maailmas täielikult vältida negatiivseid tundeid või masendust. Kuid meil kõigil on võimalik rõõmustada Jehoovat ja saada pääste, kui jääme tema teenistuses ustavaks (Matt. 24:13).