„Meie arutelu pere piibliõhtul läheb tihtipeale nii elavaks, et kui ma seda ei lõpeta, kestab see hiliste tundideni,” ütleb üks isa Brasiiliast. Pereisa Jaapanist räägib, et tema kümneaastane poeg ei pane piibliõhtul tähelegi, kuidas aeg lendab, ja ei taha sugugi, et see otsa saaks. Miks? „Ta tunneb, et ta saab anda oma panuse, ja see toob talle rõõmu,” ütleb isa.

Kuid mitte kõik lapsed pole pere piibliõhtust samamoodi haaratud ja kahjuks ei tunne mõned sellest sündmusest erilist rõõmu. Mis võib olla selle põhjus? Üks isa Togost lausub: „Jehoova teenimine ei tohiks olla igav.” Kui aga pere piibliõhtu on igav, võib asi olla selles, kuidas see on korraldatud. Samas on paljud pered kogenud, et nii nagu Jesaja ütles hingamispäeva kohta, võib ka pere piibliõhtu tuua suurt rõõmu (Jes. 58:13, 14).

Kristlikud perepead mõistavad, et piibliõhtu meeldib nende perele siis, kui õhkkond on pingevaba. Ralf, kellel on kolm tütart ja poeg, ütleb, et nende piibliõhtu on pigem sundimatu vestlus kui uurimine ja et kõik pereliikmed löövad selles kaasa. On tõsi, et mõnikord on paras proovikivi juhatada seda õhtut nii, et see oleks kõigile huvitav ja õpetlik. Üks ema tunnistab: „Mõnikord olen ma liiga väsinud selleks, et muuta see õhtu oma perele nii köitvaks, kui ma tahaksin.” Kuidas tulla toime ülesandega teha pere piibliõhtu huvitavaks?

„Meil tuleb olla paindlik,” sõnab kahe lapse isa Saksamaalt. Natalia, kel on samuti kaks last, ütleb: „Meie perele on kõige  tähtsam asi vaheldus, vaheldus ja veel kord vaheldus.” Paljud jagavad pere piibliõhtu mitmeks osaks. „See muudab selle ettevõtmise hoogsamaks ja haarab tegevusse kogu pere,” selgitab kahe teismelise isa Cleiton Brasiiliast. Juhul kui laste vanusevahe on üsna suur, võimaldab piibliõhtu osadeks jagamine pöörata tähelepanu iga lapse vajadustele. Vanematel tuleks arvestada iga pereliikmega ning olla paindlik nii selles, mida käsitleda, kui ka selles, kuidas seda teha.

Mida on pered ette võtnud, et tuua vaheldust oma piibliõhtusse? Mõned alustavad seda sellega, et laulavad Jehoovale. „See loob hea õhkkonna ja häälestab meid järgnevaks tegevuseks,” ütleb Juan Mehhikost. Ta valib koos perega välja laulud, mis on seotud sel õhtul käsitletavaga.

Paljud pered loevad koos Piiblist mingi osa. Vahelduse mõttes võib eri tegelaste osad pereliikmete vahel ära jagada. Üks isa Jaapanist tunnistab, et talle oli selline lugemisviis esialgu natuke harjumatu. Kuid tema kahele pojale meeldis väga, et nende ema ja isa tegid midagi sellist koos nendega. Mõned esitavad pereringis piiblilugusid isegi näidendina. Kahe poja isa Roger Lõuna-Aafrika Vabariigist lausub: „Lapsed panevad piiblilugudes tihti tähele asju, mis nende vanematel on kahe silma vahele jäänud.”

Veel üks võimalus seda õhtut mitmekesistada on koos midagi meisterdada. Näiteks võite valmistada maketi Noa laevast või Saalomoni templist. Sellised ettevõtmised nõuavad uurimistööd, mis võib osutuda väga põnevaks. Üks aasia pere — viieaastane tüdruk koos ema, isa ja vanaemaga — valmistas lauamängu apostel Pauluse misjonireisidest. Samuti on mõned teinud lauamänge 2. Moosese raamatu jutustuste põhjal. Donald, 19-aastane noormees Togost, ütleb: „See, et me püüdsime tuua oma piibliõhtusse vaheldust, ei rikastanud mitte ainult seda õhtut, vaid ka kogu meie pereelu.” Kas sul on mõni idee, mida te võiks kodusel piibliõhtul koos teha, et see oleks veelgi huvitavam?

Vahelduse toomine ja paindlikkus aitavad küll pere piibliõhtut huvitavaks teha, kuid et see õhtu oleks uskutugevdav, on kõigil pereliikmetel tarvis selleks valmistuda. Lapsed tüdivad tavaliselt kergemini kui täiskasvanud. Seetõttu tuleks isadel eelnevalt läbi mõelda, mida uurida, ja võtta aega ettevalmistamiseks. Üks isa ütleb: „Kui ma olen piibliõhtuks hästi valmistunud, on see kõigile pereliikmetele hoopis sisukam.” Isa Saksamaalt annab perele eelnevalt teada, mis järgnevate nädalate piibliõhtutel kavas on. Ühel kuue lapse isal Beninist on tavaks anda enne piibliteemalise DVD vaatamist lastele filmi kohta küsimused. Jah, pere piibliõhtu õnnestumine sõltub paljuski heast ettevalmistusest.

Teades juba ette, mis piibliõhtul toimub, saavad pereliikmed sellest eelnevatel päevadel rääkida ja nende ootusõhin aina kasvab. Kui kõigil on sellel õhtul mingi ülesanne, siis tunneb igaüks, et see on tema piibliõhtu.

Paljude jaoks pole sugugi lihtne pidada pere piibliõhtut korrapäraselt.

On arvukalt isasid, kel tuleb teha pikki tööpäevi, et ots otsaga kokku tulla. Näiteks üks isa Mehhikost lahkub kodust kell kuus hommikul ja tuleb tagasi alles kell kaheksa õhtul. Samuti peavad pered mõnikord tegema piibliõhtu teisel ajal, kuna planeeritud ajal toimub mõni teine jumalateenimisega seotud sündmus.

Siiski peaks meil olema kindel otsus pidada pere piibliõhtut korrapäraselt. 11-aastane Loïs Togost ütleb seoses sellega: „Isegi kui me peame mõnikord millegi tõttu alustama pere piibliõhtut hilisemal kellaajal, toimub see meil alati.” Mõned pered on seadnud piibliõhtu nädala alguse poole, sest kui midagi ootamatut ette tuleb, on neil võimalik seda korraldada hiljem sel nädalal.

Pere piibliõhtu on osa Jehoova teenimisest. Toogem siis iga nädal kogu perega Jehoovale „oma huulte vilja” (Hoosea 14:2). Ja olgu see rõõmus aeg igaühele, kuna „rõõm Jehoovast on teile kindlaks linnaks” (Neh. 8:9, 10).