Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Oodakem Jumalat kannatlikult

Oodakem Jumalat kannatlikult

„Ma ootan kannatlikult.” (MIIKA 7:7, UM)

1. Miks on ehk mõned muutunud kannatamatuks?

AASTAL 1914, kui rajati Messia kuningriik, algasid Saatana maailma viimsed päevad. Taevas toimus sõda ja Jeesus heitis Kuradi koos deemonitega alla maa lähedusse. (Loe Ilmutus 12:7—9.) Saatan teab, et talle on jäänud „vähe aega” (Ilm. 12:12). Kuid see „vähe aega” on kestnud aastakümneid ja mõnele võib tunduda, et viimsed päevad on väldanud liiga pikalt. Kas ka meie oleme muutunud kannatamatuks, kuna oleme juba mõnda aega oodanud, millal Jehoova tegutsema asub?

2. Mida me selles artiklis arutama hakkame?

2 Kannatamatus on ohtlik, sest see võib panna meid mõtlematult käituma. Mis aitab meil Jumalat kannatlikult oodata? See artikkel annab vastuse, käsitledes järgmisi küsimusi: 1) mida me võime õppida kannatlikkuse kohta prohvet Miikalt? 2) Millised sündmused on märgiks, et meie ooteaeg hakkab lõppema? 3) Kuidas me saame näidata, et hindame Jehoova kannatlikkust?

MIDA ME VÕIME ÕPPIDA MIIKALT?

3. Milline oli Iisraeli rahva vaimne olukord Miika eluajal?

3 Loe Miika 7:2—6. Jehoova prohvet Miika nägi, kuidas Iisraeli rahva vaimne olukord üha halvenes, kuni jõudis täielikku madalseisu kurja kuninga Ahase valitsusajal. Miika võrdles ustavusetuid iisraellasi „kibuvitsa” ja „okkalise aiaga”. Nii nagu kibuvits või okkaline hekk kriimustab igaüht, kes selle vastu läheb, tegid need pahelised iisraellased kurja kõigile, kellega kokku puutusid. Nende rikutus oli sedavõrd tõsine, et isegi pereliikmed olid omavahel vaenujalal. Miika mõistis, et ta ise ei suuda olukorda parandada, ja valas oma südame Jehoova ees välja. Seejärel ootas ta kannatlikult, et  Jehoova asuks tegutsema. Miika oli veendunud, et Jehoova sekkub õigel ajal.

4. Milliste katsumustega me silmitsi seisame?

4 Nii nagu Miika, elame ka meie isekate inimeste keskel. Paljud on „tänamatud, ebalojaalsed, ilma loomupärase kiindumuseta” (2. Tim. 3:2, 3). Meid võib masendada naabrite, töö- või koolikaaslaste isekus. Ent mõned jumalateenijad seisavad silmitsi hoopis suurema katsumusega. Jeesus ennustas, et tema järelkäijad kogevad pereliikmete vastuseisu. Ta kirjeldas, millist mõju avaldab tema sõnum ta jüngrite pereelule, väljendudes sarnaselt tekstiga Miika 7:6. Ta ütles: „Ma olen tulnud tekitama lõhet mehe ja ta isa vahele, tütre ja ta ema vahele, noore abielunaise ja ta ämma vahele. Jah, inimese vaenlasteks saavad ta omad pereliikmed” (Matt. 10:35, 36). Kui raske võib küll olla, kui pereliikmed, kes ei jaga meie usulisi tõekspidamisi, meid pilkavad ja meile vastupanu osutavad! Kui ka sinul tuleb sellise katsumusega rinda pista, siis ära anna alla. Jää ustavaks Jehoovale ja oota kannatlikult, kuni tema olukorrale lahenduse toob. Kui palume temalt järjepidevalt abi, annab ta meile vastupidamiseks vajaliku jõu ja tarkuse.

5., 6. Millise tasu Jehoova Miikale andis, kuid mida Miika näha ei saanud?

5 Jehoova tasus Miikale kannatlikkuse eest. Miika oli tunnistajaks kuningas Ahase ja tema rõhuva valitsuse lõpule. Prohvet nägi, kuidas Ahase poeg Hiskija, kellest sai hea kuningas, päris trooni ja taastas puhta jumalateenimise. Samuti täitus Miika kaudu edastatud Jehoova kohtusõnum Samaaria kohta, kui assüürlased vallutasid põhjapoolse Iisraeli kuningriigi (Miika 1:6).

6 Miika ei näinud aga kõige selle täideminekut, mida Jehoova tema kaudu oli ennustanud. Näiteks oli Miika kirjutanud: „Viimseil päevil sünnib, et Jehoova koja mägi seisab kindlana kui mägede tipp ja tõuseb kõrgemale küngastest ning rahvad voolavad ta juurde! Ja paljud paganad lähevad ning ütlevad: „Tulge, mingem üles Jehoova mäele.”” (Miika 4:1, 2). Miika suri ammu enne seda, kui see prohvetiennustus täide läks. Siiski oli ta täis otsustavust jääda Jehoovale ustavaks kasvõi surmani, ükskõik, mida teised tema ümber ka teinud poleks. See suhtumine ilmneb tema järgmistest sõnadest: „Kuigi kõik rahvad käivad igaüks oma jumala nimel, käime meie Jehoova, oma Jumala nimel ikka ja igavesti!” (Miika 4:5). Miika oli valmis ka rasketel aegadel kannatlikult ootama, sest ta oli veendunud, et Jehoova täidab kõik oma tõotused. See ustav prohvet usaldas Jehoovat.

7., 8. a) Mis põhjusel me võime Jehoovat usaldada? b) Mida meil tuleb teha, et ootamise aeg mööduks kiiremini?

7 Kas ka meil on samasugune usaldus Jehoova vastu? Meil on selleks küllaga põhjust. Me oleme oma silmaga näinud Miika ennustuse täitumist. „Viimseil päevil” on miljonid inimesed kõigist rahvastest ja hõimudest ja keeltest voolanud „Jehoova koja mäele”. Kuigi need inimesed on tulnud vaenutsevate rahvaste hulgast, on nad tagunud „oma mõõgad sahkadeks” ja nad „ei õpi enam sõdima” (Miika 4:3). Milline rõõm on kuuluda Jehoova rahumeelse rahva hulka!

8 Mõistagi me soovime, et Jehoova teeks sellele kurjale maailmale peatselt lõpu. Ent kui tahame kannatlikult oodata, on meil tarvis vaadata asjadele  tema silme läbi. Ta on pannud paika päeva, mil ta mõistab inimkonna üle kohut Jeesus Kristuse läbi, „mehe läbi, kelle ta on määranud” (Ap. t. 17:31). Kuid kuni selle ajani annab Jumal igasugustele inimestele võimaluse õppida tõde täpselt tundma ja saada päästetud. Kaalul on väärtuslikud elud. (Loe 1. Timoteosele 2:3, 4.) Kui meil on käed tegemist täis, et aidata teistel Jumalat täpselt tundma õppida, möödub Jehoova kohtumõistmiseni jäänud aeg kiiremini. Juba õige pea ning äkitselt saab järelejäänud aeg otsa. Kui õnnelikud me võime siis olla, et olime hõivatud kuningriigi kuulutustööga!

MILLISED SÜNDMUSED ON MÄRGIKS, ET MEIE OOTEAEG HAKKAB LÕPPEMA?

9.—11. Kas kirjakohas 1. Tessalooniklastele 5:3 olev prohvetiennustus on täitunud? Selgita.

9 Loe 1. Tessalooniklastele 5:1—3. Lähedal on aeg, kui rahvad hüüavad: „Rahu ja julgeolek!” Kui me ei taha, et see hüüd kõlaks meile ootamatult, siis „püsigem ärkvel ja säilitagem kaine mõistus” (1. Tess. 5:6). Kui vaatleme lühidalt sündmusi, mis sillutavad teed sellele tähelepanuväärsele teadaandele, aitab see meil vaimselt ärkvel püsida.

10 Nii pärast esimest kui ka teist maailmasõda panid rahvad rõhku rahutaotlustele. Esimese maailmasõja järel moodustati rahu tagamise lootuses Rahvasteliit. Pärast teist maailmasõda ootasid paljud, et ÜRO toob ülemaailmse rahu. Nii valitsused kui ka usujuhid on arvanud, et need organisatsioonid kindlustavad rahu kogu inimkonnale. Näiteks kuulutas ÜRO 1986. aasta rahvusvaheliseks rahuaastaks. Sel aastal kogunesid paljude rahvaste ja religioonide liidrid Itaaliasse Assisisse, et koos katoliku kiriku peaga rahu eest palvetada.

11 Kuid ei see ega ka teised sellesarnased rahu ja julgeoleku kuulutused pole osutunud tekstis 1. Tessalooniklastele 5:3 oleva prohvetiennustuse täitumiseks.  Miks? Sest ettekuulutatud „äkiline häving” pole veel saabunud.

12. Mida me teame „rahu ja julgeoleku” teadaande kohta?

12 Kes edastab selle tähelepanuväärse „rahu ja julgeoleku” teadaande? Millist rolli mängivad selles ristiusumaailma ja teiste religioonide juhid? Kuidas on selle kuulutusega seotud valitsused? Pühakiri ei selgita seda lähemalt. Kuid mida me teame, on see, et ükskõik mis kujul või kui veenvalt see teadaanne ka ei kõlaks, on tegu ikkagi vaid tühjade sõnadega. See vana maailm jääb Saatana võimu alla. See on läbinisti riknenud ning ka jääb selliseks. Oleks väga kurb, kui keegi meist hakkaks Saatana propagandat uskuma ega jääks erapooletuks.

13. Miks hoiavad inglid hävingutuuli tagasi?

13 Loe Ilmutus 7:1—4. Seni kuni me ootame tekstis 1. Tessalooniklastele 5:3 antud ennustuse täitumist, hoiavad võimsad inglid tagasi suure viletsuse hävingutuuli. Mida nad ootavad? Apostel Johannes kirjutas, et inglid hoiavad hävingutuuli kinni niikaua, kuni jõuab lõpule võitud „Jumala orjade” lõplik pitseriga märgistamine. * Mis seejärel juhtub?

14. Mis näitab, et Suure Babüloni häving on lähedal?

14 Suur Babülon, ülemaailmne valereligiooni impeerium, saab oma ärateenitud lõpu. „Hõimud ja rahvahulgad ja rahvad ja keeled” ei suuda teda sel ajal aidata. Me võime juba praegu näha märke, et tema häving on lähedal. (Ilm. 16:12; 17:15—18; 18:7, 8, 21.) Meedias satuvad religioonid ja usujuhid üha sagedamini kriitikatule alla. Sellele vaatamata tunnevad Suure Babüloni juhid, et nad pole tegelikult ohus. Kuidas nad küll eksivad! Pärast „rahu ja julgeoleku” teadaande kõlamist pöörduvad Saatana maailma poliitilised jõud äkitselt valereligiooni vastu ja pühivad selle minema. Suur Babülon kaob igaveseks! Selliseid murrangulisi sündmusi tasub kannatlikult oodata (Ilm. 18:8, 10).

KUIDAS NÄIDATA, ET HINDAME JUMALA KANNATLIKKUST?

15. Miks pole Jehoova tegutsenud rutakalt?

15 Kuigi inimesed on külvanud Jehoova nime üle teotusega, on tema kannatlikult oodanud õiget aega, millal tegutsema hakata. Ta ei taha, et ükski õiglase südamega inimene elu kaotaks (2. Peetr. 3:9, 10). Kas me tunneme samamoodi? Me saame näidata, et hindame Jehoova kannatlikkust, kui tegutseme enne tema päeva saabumist järgnevatel viisidel.

16., 17. a) Miks aidata neid, kes on jäänud mittetegevaks? b) Miks on mittetegevatel kristlastel tarvis võimalikult kiiresti Jehoova juurde tagasi tulla?

16 Aita neid, kes on jäänud mittetegevaks. Jeesus ütles, et taevas valitseb rõõm, kui kasvõi üks kadunud lammas üles leitakse (Matt. 18:14; Luuka 15:3—7). Jehoova hoolib väga kõigist, kes on näidanud armastust tema nime vastu, isegi kui nad teda praegu aktiivselt ei teeni. Kui aitame sellistel inimestel kogudusse naasta, anname oma osa, et Jehoova ja inglid rõõmustaksid.

17 Kas sina oled jäänud eemale Jumala teenimisest? Võib-olla tegi mõni koguduseliige sulle haiget ja sa lõpetasid lävimise Jehoova organisatsiooniga. Kuna sellest on ehk juba mõnda aega  mööda läinud, küsi endalt: kas mu elu on praegu mõttekam ja kas ma olen õnnelikum? Kas mind haavas Jehoova või hoopis ebatäiuslik inimene? Kas Jumal Jehoova on mulle eales kuidagi haiget teinud? Tegelikult on ta meile alati head teinud. Isegi kui me ei ela praegu kooskõlas oma pühendumistõotusega, laseb ta meile osaks saada palju head (Jaak. 1:16, 17). Varsti saabub Jehoova päev. Nüüd on aeg tulla tagasi meie armastava taevase isa juurde ja tema kogudusse, ainsasse tõelisesse pelgupaika neil viimsetel päevadel (5. Moos. 33:27; Heebr. 10:24, 25).

Jehoova rahvas teeb kõik võimaliku, et aidata mittetegevatel kristlastel Jehoova juurde tagasi tulla (Vaata lõike 16, 17)

18. Miks tuleks meil toetada neid, kes on koguduses eestvedajad?

18 Toeta ustavalt neid, kes on koguduses eestvedajad. Jehoova juhib ja kaitseb meid kui armastav karjane. Ta on määranud oma Poja ülemkarjaseks (1. Peetr. 5:4). Kogudusevanemad rohkem kui 100000 koguduses hoiavad Jumala karja, pöörates tähelepanu igale selle liikmele (Ap. t. 20:28). Kui toetame ustavalt vastutavaid vendi, näitame, et hindame kõike, mida Jehoova ja Jeesus on meie heaks teinud.

19. Kuidas saada üksteisega lähedasemaks?

19 Saagem üksteisega lähedasemaks. Kuidas seda teha? Kui vaenlane ründab hea väljaõppe saanud väehulka, siis sõdurid koonduvad ja hoiavad üksteisele lähemale. Nii moodustavad nad läbitungimatu kaitse. Saatan ründab Jumala rahvast üha jõulisemalt. Praegu pole aeg üksteisega võidelda, vaid pigem saada usukaaslastega lähedasemaks, vaadata mööda nende eksimustest ja usaldada täielikult Jehoova juhtimist.

Nüüd on aeg hoida kokku, et seista vastu Kuradile ja deemonitele (Vaata lõiku 19)

20. Mida on meil vaja praegu teha?

20 Püsigem siis kõik vaimselt ärkvel ja oodakem kannatlikult aega, kui kõlab „rahu ja julgeoleku” teadaanne ning kui Jumala valitud saavad lõplikult pitseriga märgistatud. Seejärel vallandavad neli inglit hävingutuuled ja Suur Babülon hävitatakse. Samal ajal kui ootame neid pöördelisi sündmusi, tuleb meil alluda nende juhtimisele, kes on määratud Jehoova organisatsioonis eestvedajateks. Hoidkem kokku, et seista vastu Kuradile ja deemonitele! Nüüd on aeg tegutseda lauliku õhutuse järgi: „Olge kindlad, ja saagu tugevaks südamed teil kõigil, kes ootate Jehoovat!” (Laul 31:25).

^ lõik 13 Selgituse selle kohta, mis erinevus on võitud kristlaste esialgse pitseriga märgistamise ja nende lõpliku märgistamise vahel, leiad 2007. aasta 1. jaanuari „Vahitornist”, lk 30—31.