Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Ole järeleandlik, kuid tasakaalukas

Ole järeleandlik, kuid tasakaalukas

 Ole järeleandlik, kuid tasakaalukas

„Tuleta neile meelde, et nad ... oleksid ... leebed [„järeleandlikud”, UM allm.].” (TIIT. 3:1, 2)

1., 2. Mida ütleb Pühakiri järeleandlikkuse kohta ning miks olla järeleandlik?

MEIE armastav taevane Isa Jehoova on piiritult tark. Kuna ta on meid loonud, siis ootame, et „tema juhatab meid” (Laul 48:15, UT 1989). Kristlik apostel Jakoobus kirjutab, et „tarkus, mis on ülalt, on küll kõigepealt puhas, siis rahulik, leplik [„järeleandlik”, „paindlik”, UM allm.], sõnakuulelik, täis halastust ja head vilja, kahtluseta, teeskluseta” (Jak. 3:17).

2 „Teie leebus [„järeleandlikkus”, UM allm.] saagu teatavaks kõigile inimestele,” innustab meid apostel Paulus * (Filipl. 4:5). Jeesus Kristus on Issand ning kristliku koguduse pea (Efesl. 5:23). Kui oluline on seega meil igaühel alluda Kristuse juhatusele ja olla teistega suheldes järeleandlikud.

3., 4. a) Too näiteid selle kohta, miks tasub olla järeleandlik. b) Mida me arutama hakkame?

3 Kui oleme järeleandlikud, toob see meile suurt kasu. Näiteks pärast seda, kui Inglismaal paljastati üks plaanitav terrorirünnak, oli enamik lennureisijad valmis järgima reegleid, mis keelasid võtta pardale varem lubatud asju. Järeleandlikkus ilmneb ka selles, kui me autoga sõites teistele juhtidele teed anname, et sõit oleks kõigi jaoks turvaline ning liiklus sujuv.

4 Paljudel pole aga kerge järeleandlik ja allaheitlik olla. Meile on abiks, kui uurime oma motiivi, suhtumist autoriteeti ning seda, mil määral olla järeleandlik.

Miks olla järeleandlik ja allaheitlik?

5. Mis võis Moosese Seaduse all ajendada orja jääma oma isanda teenistusse?

5 Üks näide kristluse-eelsest ajast toob välja õige motiivi, miks olla allaheitlik. Moosese Seaduse kohaselt tuli juudist orjad vabastada seitsmendal aastal või siis juubeliaastal, sõltuvalt sellest, kumb tuli esimesena. Kuid ori võis soovida jääda isanda teenistusse edasi. (Loe 2. Moosese 21:5, 6.) Mis võis olla selle põhjus? Armastus hooliva isanda vastu oli see, miks ori tahtis teda edasi teenida.

6. Kuidas on armastus seotud järeleandlikkusega?

6 Ka meid ajendab armastus, kui pühendame elu Jehoovale ja elame oma pühendumistõotuse kohaselt (Rooml. 14:7, 8). „See ongi Jumala armastamine, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked,” kirjutas apostel Johannes (1. Joh. 5:3, P 1997). Selline armastus ei otsi omakasu (1. Kor. 13:4, 5). Kui puutume kokku teiste inimestega, ajendab armastus meid olema järeleandlikud ja seadma nende huvid esikohale. Selle asemel, et olla isekad, arvestame teistega (Filipl. 2:2, 3).

7. Milline osa on paindlikkusel meie teenistuses?

 7 Ei meie kõne ega teod tohiks teisi komistama panna (Efesl. 4:29). Armastus ajendab meid hoiduma igasugustest tegudest, mis võiksid takistada erineva päritolu ja kultuuritaustaga inimestel Jumalat paremini tundma õppida. Sageli nõuab see meilt järeleandlikkust ja paindlikkust. Näiteks misjonärist õed, kes on harjunud end meikima või kandma sukkpükse, ei tee seda piirkondades, kus neid asju seostatakse madala moraaliga ning kus keegi võib seetõttu komistada (1. Kor. 10:31–33).

8. Kuidas aitab armastus Jumala vastu meil olla alandlikud?

8 Armastus Jehoova vastu aitab meil saada üle uhkusest. Kui jüngrid olid vaielnud selle üle, kes neist on suurem, pani Jeesus nende keskele ühe lapse. Ta selgitas: „Kes iganes selle lapsukese võtab vastu minu nimel, võtab mind vastu; ja kes iganes võtab vastu mind, võtab vastu selle, kes mind on läkitanud. Sest kes teist kõigist on vähem, see on suur!” (Luuka 9:48; Mark. 9:36). Meile võib tunduda, et on raske olla vähem ehk alandlik. Päritud ebatäius ja kalduvus olla uhked võib tekitada meis soovi silma paista, kuid alandlikkus aitab meil olla allaheitlikud (Rooml. 12:10).

9. Millest ilmneb allaheitlikkus?

9 Meil tuleb ka kuuletuda Jumala seatud autoriteedile ning tunnustada allumispõhimõtet. Apostel Paulus tõi selle väga selgelt välja kirjas korintlastele: „Ma tahan, et te teaksite, et Kristus on iga mehe pea ja et mees on naise pea ja Jumal on Kristuse pea” (1. Kor. 11:3).

10. Mida näitab see, kui allume Jehoova autoriteedile?

10 Kui allume Jumala autoriteedile, näitame, et usaldame teda kui oma armastavat Isa täielikult. Ta on kõigest toimuvast teadlik ning võib meile vastavalt tasuda. Seda tuleks meeles hoida siis, kui keegi kohtleb meid lugupidamatult või vihastab meie peale ja kaotab enesekontrolli. Paulus kirjutas: „Kui võimalik on ja niipalju kui teist oleneb, pidage rahu kõigi inimestega.” Ta rõhutas seda nõuannet järgmise juhendiga: „Ärge makske ise kätte, armsad, vaid andke maad Jumala vihale, sest on kirjutatud: „Minu käes on kättemaks, mina tasun kätte! ütleb Issand”” (Rooml. 12:18, 19).

11. Millest ilmneb, et allume Kristuse juhtimisele?

11 Meil tuleb ka kristlikus koguduses pidada lugu Jumala seatud korrast. Ilmutusraamatu 1. peatükis kujutatakse Kristus Jeesust hoidmas paremas käes koguduse tähti (Ilm. 1:16, 20). Üldises mõttes kujutavad need tähed vanematekogusid ehk koguduse ülevaatajaid. Need ametissemääratud vanemad alluvad Kristuse juhtimisele ning jäljendavad teistega tegeledes tema lahkust. Kõigil koguduseliikmetel  tuleb tunnustada seda, et „ustav ja mõistlik sulane” on määratud andma vaimset toitu õigel ajal (Matt. 24:45–47). See, et me praegu uurime ja oleme valmis rakendama ellu selle artikli nõuandeid, näitab, et me allume Kristuse juhtimisele, millega kaasneb rahu ja ühtsus (Rooml. 14:13, 19).

Mil määral olla järeleandlik?

12. Miks on järeleandlikkusel piirid?

12 Järeleandlikkus ei tähenda aga seda, et oleme valmis tegema kompromissi oma usu või Jumala põhimõtete suhtes. Millise seisukoha võtsid algkristlased, kui religioonijuhid käskisid neil Jeesuse nimel kuulutamine lõpetada? Peetrus ja teised apostlid laususid julgelt: „Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimeste sõna” (Ap. t. 4:18–20; 5:28, 29). Niisiis, kui valitsusvõimud sunnivad meid kuulutamist lõpetama, ei tee me seda, ehkki me võime muuta oma meetodeid ja olla paindlikud. Kui kuulutustööd ei saa teha ukselt uksele, võime otsida teisi mooduseid, kuidas inimestega vestelda, ning sel viisil täita Jumala antud ülesannet ikka edasi. Ka siis, kui „valitsemas olevad ülemused” keelustavad meie koosolekud, koguneme tähelepanu äratamata väiksemates gruppides (Rooml. 13:1; Heebr. 10:24, 25).

13. Mida rääkis Jeesus järeleandlikkusest võimulolijatele?

13 Mäejutluses osutas Jeesuse sellele, et tuleb olla järeleandlik võimudele: „Sellele, kes tahab sinuga kohut käia ja võtta su vammuse, jäta ka kuub; ja kes sind sunnib kaasas käima ühe penikoorma, sellega mine kaks” (Matt. 5:40, 41). * Teistega arvestamine ning soov neid aidata ajendab meid samuti nii-öelda käima ka teise penikoorma (1. Kor. 13:5; Tiit. 3:1, 2).

14. Miks me ei tohiks kunagi ärataganejatega kompromissi teha?

14 Kuid soov olla järeleandlikud ei tohiks meid panna tegema kompromissi ärataganejatega. Et mitte rikkuda tõe puhtust ja vennaskonna ühtsust, tuleb meil olla kindlameelsed. Paulus kirjutas valevendade kohta: „[Me] ei andnud ... silmapilkugi järele ega alistunud neile, et evangeeliumi tõde jääks teie juurde” (Gal. 2:4, 5). Neil harvadel juhtudel, kui pühendunud kristlased puutuvad kokku ärataganejatega, jäävad nad kindlaks sellele, mis on õige.

Ülevaatajad peavad olema järeleandlikud

15. Kuidas saavad kristlikud kogudusevanemad olla koguduse asju arutades järeleandlikud?

15 Üks ülevaatajatele esitatavaid nõudeid on see, et nad oleksid järeleandlikud. Paulus kirjutas: „Niisiis tuleb koguduse ülevaatajal olla ... leebe [„järeleandlik”, UM allm.]” (1. Tim. 3:2, 3). See on eriti tähtis siis, kui ametisse määratud mehed arutavad koguduse asju. Enne otsuse langetamist on igaühel õigus väljendada oma mõtteid, kuigi seda tingimata ei pea tegema. Arutelu käigus võib kellegi seisukoht muutuda, kui ta kuulab teiste väljatoodud asjakohaseid Piibli põhimõtteid. Selle asemel, et hoida kinni oma seisukohast ja panna vastu teiste omale, annab küps kogudusevanem järele. Arutelu alguses võidi olla mingis asjas erineval arvamusel, kuid arutlemine ja palvetamine aitavad hoida tagasihoidlike ja järeleandlike vanemate seas ühtsust (1. Kor. 1:10; loe Efeslastele 4:1–3).

16. Milline suhtumine peaks olema kristlikul kogudusevanemal?

16 Kõiges, mida kristlik kogudusevanem teeb, tuleks tal järgida teokraatlikku korda. Selline suhtumine peaks aitama tal ka  karjasetööd tehes olla teistega arvestav ja leebe. Peetrus kirjutas: „Hoidke teile hoida antud Jumala karja mitte sundusest, vaid vabast tahtest Jumala meele järgi, mitte alatu kasu tõttu, vaid innust” (1. Peetr. 5:2).

17. Kuidas saavad kõik koguduseliikmed olla järeleandlikud?

17 Eakamad koguduseliikmed hindavad nooremate abi ja kohtlevad neid väärikalt. Noored omakorda peavad lugu eakatest, kel on Jehoova teenistuses palju kogemusi (1. Tim. 5:1, 2). Kogudusevanemad otsivad pädevaid mehi, kellele delegeerida ülesandeid ning sel moel õpetada ka neid hoolitsema Jumala karja eest (2. Tim. 2:1, 2). Iga kristlane peaks väärtustama nõuannet, mille Paulus Jumala inspiratsiooni all kirjutas: „Olge sõnakuulelikud oma juhatajaile ja alistuge neile; sest nemad valvavad teie hingi nõnda nagu need, kellel tuleb aru anda, et nad teeksid seda rõõmuga ja mitte ohates; sest teil ei oleks sellest kasu” (Heebr. 13:17).

Järeleandlikkus pereringis

18. Miks on järeleandlikkus tähtis perekonnas?

18 Ka perekonnas tuleb olla järeleandlik (Loe Koloslastele 3:18–21). Piiblis on selgelt välja toodud iga pereliikme roll. Mees on naise pea ning vastutab eelkõige ka laste õpetamise eest. Naisel tuleb tunnustada oma mehe rolli peana ning lapsed peaksid püüdma olla kuulekad, mis on Issandale meelepärane. Iga pereliige võib anda oma osa ühtsuse ja rahu heaks perekonnas, olles tasakaalukal ja õigel moel järeleandlik. Piiblis on mõned näited, mis illustreerivad seda mõtet.

19., 20. a) Too välja erinevus Eeli ja Jehoova järeleandlikkuse vahel. b) Mida võivad vanemad nendest lugudest õppida?

19 Kui Saamuel oli alles poisike, oli Eeli Iisraeli ülempreester. Kuid Eeli pojad Hofni ja Piinehas olid kõlvatud mehed, kes ei tunnustanud Jehoovat. Eeli kuulis, mida halba nad tegid, muu hulgas ka seda, et nad olid seksuaalvahekorras naistega, kes teenisid kogudusetelgi ukse juures. Kuidas ta sellele reageeris? Ta ütles neile, et kui nad patustavad Jehoova vastu, ei palveta keegi nende eest. Kuid ta ei kutsunud oma poegi korrale ega distsiplineerinud neid. Ja nad käitusid samamoodi edasi. Lõpuks otsustas Jehoova, et nad väärivad surma. Kui Eelini jõudis sõnum poegade surmast, suri ta ka ise. Kui traagilised tagajärjed! See, et Eeli oli järeleandlik nende kõlvatute tegude suhtes  ja lasi neil edasi patustada, polnud õige (1. Saam. 2:12–17, 22–25, 34, 35; 4:17, 18).

20 Õiget järeleandlikkust võime aga õppida sellest, kuidas Jehoova tegeles oma ingelpoegadega. Prohvet Miika nägi märkimisväärset nägemust sellest, kuidas Jehoova arutas oma inglitega ühte küsimust. Jehoova küsis, kes inglitest tahaks ahvatleda Iisraeli jumalakartmatut kuningat Aahabit, et teda troonilt tõugata. Jehoova kuulas mitmete vaimpoegade ettepanekuid. Siis ütles aga üks neist, et tema teeb seda. Jehoova küsis, kuidas. Ta oli vastusega rahul ning andis inglile käsu see ellu viia (1. Kun. 22:19–23). Kas perekonnainimesed võiksid sellest loost õppida, kuidas olla paindlikud? Kristlik mees ja isa teeb hästi, kui võtab arvesse naise ja laste mõtteid ning ettepanekuid. Teisest küljest aga peaksid naine ja lapsed mõistma, et kui nad on avaldanud oma arvamust või teinud teatavaks oma eelistused, tuleb neil alluda perekonnapeale, kuna temale on Pühakirja põhjal antud otsustamisõigus.

21. Mida arutatakse järgmises artiklis?

21 Kui tänulikud me küll oleme Jehoova heatahtliku ja targa meeldetuletuse (UM) eest olla järeleandlikud (Laul 119:99). Järgmises artiklis arutame, kuidas tasakaalukas järeleandlikkus aitab abielus rõõmu tunda.

[Allmärkused]

^ lõik 2 Apostel Paulus kasutab sõna, mida on ühe sõnaga raske tõlkida. Ühes teatmeteoses märgitakse: „Sellega on seotud valmisolek loobuda oma õigustest ning olla teistega arvestav ja leebe.” See sõna kätkeb endas järeleandlikkust, paindlikkust, allaheitlikkust ja mõistlikkust, seda, et me ei nõua ranget seadusetähe täitmist ega aja taga enda õigusi.

^ lõik 13 Vaata 2005. aasta 15. veebruari „Vahitorni” numbrist lk 23–26 artiklit „Kui keegi „sunnib sind teenistusse””.

Kuidas sa vastaksid?

• Mida head kaasneb järeleandlikkusega?

• Kuidas saavad ülevaatajad olla järeleandlikud?

• Miks peaks olema järeleandlik pereringis?

[Küsimused]

[Pilt lk 4]

Kogudusevanemad jäljendavad teistega tegeledes Kristuse lahkust

[Pilt lk 6]

Kogudusevanemate koosolekul aitab palvemeelne arutlemine ja järeleandlikkus säilitada ühtsust