Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Valikud, mis toovad õnne

Valikud, mis toovad õnne

Valikud, mis toovad õnne

„KUI ma vaid oleksin teinud teisiti!” Kui sageli oled sa nii mõelnud? Me kõik soovime teha valikuid, mida meil ei tule kahetseda, eriti kui need puudutavad meie elu. Kuidas siis teha valikuid, mis aitavad elada õnnelikult?

Esiteks on meil vaja usaldusväärset mõõdupuud. Kas seda on võimalik leida? Paljude arvates mitte. Ühest USA-s läbiviidud küsitlusest selgus, et 75 protsenti kolledži lõpuklasside õpilasi usub, et õige ja vale normi ei eksisteeri, ning see, mida peetakse heaks või halvaks sõltub „igaühe väärtushinnangutest ja kultuuritaustast”.

Kas on tõesti mõistlik arvata, et moraalinormid määrab isiklik või üldsuse arvamus? Ei ole. Kui inimesed teeksid seda, mis neile iganes meeldib, valitseks kaos. Kes tahaks elada paigas, kus ei kehtiks seadused ning kus poleks kohtuid ega politseinikke? Pealegi pole inimese isiklik arvamus alati usaldusväärne. Me võime teha midagi, mis on meie arvates õige, kuid avastame hiljem, et eksisime tegelikult. Inimajalugu tervikuna kinnitab, kui paikapidavad on Piibli sõnad „Ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” (Jeremija 10:23). Kust siis otsida tähtsate otsuste langetamisel juhatust?

Eelmises artiklis mainitud noor valitseja tegi targalt, kui pöördus Jeesuse poole. Nagu me nägime, viitas Jeesus oma vastuses Jumala Seadusele. Ta tunnustas seda, et Jehoova Jumalalt lähtuv tarkus on üle kõige ning Tema teab, mis on loodutele parim. Niisiis ütles Jeesus: „Minu õpetus ei ole minu oma, vaid selle, kes mind on läkitanud” (Johannese 7:16). Jumala Sõnast võib tõesti leida usaldusväärseid nõuandeid, et teha elus õigeid valikuid. Vaadelgem mõningaid Piiblis leiduvaid põhimõtteid, mille rakendamine aitab meil elada õnnelikumat elu.

Kuldne reegel

Jeesus andis oma kuulsas mäejutluses ühe olulise põhimõtte, mis aitab langetada tarku otsuseid inimsuhete vallas. Ta lausus: „Kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile” (Matteuse 7:12). Seda käitumispõhimõtet on sageli nimetatud kuldseks reegliks.

Mõned aga on kasutanud seda reeglit ümberpööratuna: „Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sinule tehtaks.” Selleks et mõista nende kahe reegli erinevust, vaadelgem Jeesuse tähendamissõna halastajast samaarlasest. Lugu räägib sellest, et üks juut peksti läbi ning jäeti poolsurnuna maha. Temast möödusid preester ja leviit. Nad ei teinud maaslamajale midagi halba, nii et võib öelda, et nad järgisid kuldse reegli ümberpööratud varianti. Sama teed tulnud samaarlane aga asus tegutsema. Ta sidus mehe haavad kinni ning viis ta võõrastemajja. Ta tegi selle mehe jaoks seda, mida oleks tahtnud, et ka temale tehtaks. Samaarlane järgis kuldset reeglit ning seega tegi õige valiku (Luuka 10:30–37).

Seda reeglit võib rakendada eri olukordades ning sel on head tulemused. Oletame, et sinu kodukohta kolib uus pere. Miks mitte oma uute naabritega tutvust teha? Sa võiksid tutvustada neile ümbruskonda ning olla muul moel abiks. Niiviisi on sul võimalik naabritega häid suhteid luua. Samuti toob sulle rõõmu teadmine, et tegid, mis meeldib Jumalale. Kas pole see tark otsus?

Valikud, mille ajendiks on armastus kaasinimeste vastu

Lisaks kuldsele reeglile andis Jeesus veel teisigi juhiseid, mis aitavad meil teha tarku valikuid. Kui Jeesuselt küsiti, milline käsk on Moosese Seaduses suurim, vastas ta: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest. See on suur ja esimene käsk. Aga teine on selle sarnane: armasta oma ligimest nagu iseennast. Neis kahes käsus on kogu käsuõpetus ja prohvetid koos!” (Matteuse 22:36–40).

Ööl enne oma surma andis Jeesus jüngritele uue käsusõna: armastada üksteist (Johannese 13:34). Miks ta ütles, et see käsk on uus? Oli ta ju juba selgitanud, et kaasinimese armastamine on üks kahest käsust, milles on koos kogu käsuõpetus. Moosese Seaduses oli iisraellastele antud käsk: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!” (3. Moosese 19:18, meie kursiiv). Nüüd aga käskis Jeesus oma jüngritel teha midagi enamat. Selsamal ööl ütles Jeesus oma jüngritele, et ta annab oma elu nende eest. Ta lausus: „See on minu käsusõna, et te armastaksite üksteist nõnda nagu mina teid olen armastanud! Suuremat armastust ei ole kellelgi kui see, et ta jätab oma elu oma sõprade eest!” (Johannese 15:12, 13, meie kursiiv). See käsk oli uus selles mõttes, et nõudis teiste heaolu seadmist enda omast ettepoole.

Me võime väljendada isetut armastust mitmel moel ning teha midagi enamat kui keskenduda vaid enda huvidele. Oletame, et elad korteris ning soovid kuulata valju muusikat, kuid see ärritaks su naabreid. Kas sa oleksid valmis loobuma sellest naudingust, et su naabrid saaksid rahu? Ehk teisisõnu, kas sa paneksid esikohale teiste heaolu?

Mõelgem teistsugusele olukorrale. Kanadas külastasid kargel talvepäeval kaks Jehoova tunnistajat üht eakat meest. Jutu käigus mainis too, et kuna tal on südamega probleeme, ei saa ta maja eest lund ära lükata. Umbes tund aega hiljem kostus õuest kraapimist. Tunnistajad olid tulnud tagasi, et lükata tee ja trepid lumest puhtaks. „Täna ma nägin, mida tähendab tõeline kristlik armastus,” kirjutas eakas mees Jehoova tunnistajate Kanada harubüroole. „See parandas suuresti mu üldiselt pessimistlikku suhtumist praegusesse maailma ning kasvatas veelgi mu lugupidamist teie töö vastu, mida te igal pool teete.” Niisiis, kui otsustame teisi aidata, olgu see abi ükskõik kui väike, võib see avaldada neile head mõju. Millist rõõmu toob küll see, kui teeme isetuid valikuid!

Valikud, mille ajendiks on armastus Jumala vastu

Valikute tegemise puhul tuleb arvestada ka suurima käsuga, nagu Jeesus seda nimetas, ning selleks on käsk armastada Jumalat. Jeesuse sõnad olid suunatud juutidele, kes olid rahvana juba Jehoovale pühendunud. Siiski tuli igal iisraellasel valida, kas ta soovib teenida Jumalat kogu hingest ja sügava armastusega (5. Moosese 30:15, 16).

Samuti peegeldavad meie valikud seda, mida me Jumala vastu tunneme. Kui sa saad Piibli kohta rohkem teada ja näed, kui praktiline raamat see on, seisab ka sinu ees valik. Kas sa oled valmis Piiblit süstemaatiliselt uurima eesmärgiga saada Jeesuse järelkäijaks? Kui sa seda teed, koged kahtlemata rõõmu, sest Jeesus lausus: „Õnnelikud on need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest” (Matteuse 5:3, UM).

Me ei tea, kas noor valitseja kahetses oma otsust. Me teame aga seda, mida tundis apostel Peetrus, kui ta oli Jeesust palju aastaid järginud. Aastal 64, kui ta elu hakkas lähenema lõpule, innustas ta kaasteenijaid: „Püüdke, et ta [Jumal] teid leiaks veatuina ja laitmatuina rahus” (2. Peetruse 1:14; 3:14). On selge, et Peetrus ei olnud kahetsenud üle 30 aasta tagasi tehtud valikut ning ta õhutas ka teisi nende langetatud otsusest kinni pidama.

Peetruse nõuande järgimine tähendab seda, et võtame enda kanda kohustuse olla Jeesuse järelkäija ning pidada kinni Jumala käskudest (Luuka 9:23; 1. Johannese 5:3). See võib tunduda raske, kuid Jeesus ütles: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise! Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, et mina olen tasane ja südamelt alandlik; ja te leiate hingamise oma hingedele. Sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!” (Matteuse 11:28–30).

Mõelgem näiteks Arthuri peale. Kümneselt hakkas ta õppima viiulit ning soovis teha sel alal karjääri. Kui ta oli 14, andis ta juba kontserte. Vaatamata sellele polnud ta õnnelik. Tema isal oli alati küsimusi elu mõtte kohta ning ta kutsus endale koju eri religioonide õpetajaid. Kuid ta ei saanud oma küsimustele vastust. Pereringis arutasid nad, kas Jumal ikka on olemas ning miks ta sallib kurjust. Arthuri isa vestles ka Jehoova tunnistajatega. Talle meeldis see, mida ta kuulis, ning terve pere hakkas Piiblit uurima.

Aja jooksul sai Arthur Piiblist teada, miks Jumal lubab kannatusi, ning mõistis, mis on elu eesmärk. Koos kolme pereliikmega tegi ta valiku, mida tal pole tulnud kahetseda. Ta pühendus Jehoovale. „Ma olen nii õnnelik, et Jehoova on andnud mulle teadmisi tõe kohta ning aidanud mul hoiduda rivaalitsemisest, mis on professionaalsete muusikute seas nii tavaline. Edu nimel ollakse ju valmis kõigeks.”

Arthurile meeldib siiani viiulit mängida, et oma sõprade meelt lahutada, kuid see pole tema elus kõige tähtsam. Tema elu keskpunktiks on hoopis Jumala teenimine. Praegu töötab ta ühes Jehoova tunnistajate harubüroos. Arthuri ja paljude teiste sarnaselt, kuid erinevalt rikkast noorest valitsejast, võid sinagi teha valiku, mis toob sulle õnne, nimelt, võtta vastu Jeesuse kutse teda järgida.

[Pilt lk 6]

Kui otsustad teisi aidata, teed neile palju head

[Pilt lk 7]

Kas sa sooviksid uurida Piiblit ning hakata järgima Jeesust?