Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Baaruk — Jeremija ustav kirjutaja

Baaruk — Jeremija ustav kirjutaja

 Baaruk – Jeremija ustav kirjutaja

KAS sa tead, kes oli „Baaruk, Neerija poeg”? (Jeremija 36:4.) Kuigi teda on mainitud üksnes neljas Piibli peatükis, tunnevad Piibli lugejad teda kui prohvet Jeremija lähedast sõpra ja kirjutajat. Baaruk ja Jeremija elasid koos üle Juuda kuningriigi 18 viimast tormilist aastat, olid tunnistajaks Jeruusalemma kohutavale lõpule, kui babüloonlased linna 607. aastal e.m.a hävitasid, ning nad mõlemad viidi pärast Jeruusalemma hävingut Egiptusesse pagendusse.

Hiljuti leitud 7. sajandist e.m.a pärit kaks savipitserit äratasid Baaruki vastu huvi ka piibliõpetlastes, kuna pitseril seisis kirjas tekst „Kirjutaja Berekhjahu [Baaruki heebrea nimi], Nerijahu [Neerija heebrea nimi] poja oma”. Mis on Baarukist teada? Milline oli tema perekondlik taust, haridus ja seisus ühiskonnas? Mida võime järeldada sellest, et ta toetas ustavalt Jeremijat, ning mida võime temalt õppida? Uurigem vastuste saamiseks Piiblit ja ajalooallikaid.

Perekondlik taust ja seisus

Paljud tänapäeva õpetlased arvavad, et Baaruk kuulus prominentsesse Juuda kirjutajate suguvõsasse. Selle kinnituseks toovad nad mitmeid tegureid. Näiteks ilmneb Piiblist, et Baaruki kohta kasutati tiitlit „kirjutaja”. Lisaks mainitakse Pühakirjas, et Baaruki vend Seraja oli kuningas Sidkija õukonnas tähtis ametnik (Jeremija 36:32; 51:59).

Arheoloog Philip J. King märgib Jeremija aja kirjutajate kohta: „Kirjutajad, kes kuulusid õpetatud meeste hulka, olid Juudamaal seitsmenda sajandi lõpus ja kuuenda sajandi alguses e.m.a prominentsed isikud. ... Seda tiitlit kandsid kõrged kuninga ametnikud.”

Lisaks näitab Jeremija raamatu 36. peatükk, mida vaatame kohe üksikasjalikumalt, et Baarukil oli võimalik pääseda kuninga nõuandjate jutule ning kasutada ametnik Gemarja kambrit. Seda kinnitavad piibliõpetlase James Muilenbergi sõnad: „Baaruk võis siseneda selle kirjutaja kambrisse, kuna tal oli õigus seal viibida, ning ta kuulus ka ise kuninga ametnike hulka, kes olid tulnud kokku kuulama kirjarulli ettelugemist. Niisiis oli Baaruk oma ametivendade seas.”

Raamat „Corpus of West Semitic Stamp Seals” lisab veel ühe argumendi, mis kõneleb Baaruki kõrgest seisusest: „Kuna koos Berekhjahu pitseriga leiti ka palju teisi kõrgete ametnike pitsereid, on loogiline järeldada, et Baaruk/Berekhjahu töötas nendega ühes struktuuris.” Olemasolevad tõendid paistavad näitavat, et Baaruk ja tema vend Seraja olid kõrged ametnikud, kes toetasid noil sündmusterohkeil aastail enne Jeruusalemma vallutamist ustavat prohvetit Jeremijat.

Baaruk toetab Jeremijat avalikult

Ajaliselt kõige varasem viide Baarukile on Jeremija raamatu 36. peatükis, kus räägitakse kuningas Joojakimi neljandast valitsusaastast ehk umbes aastast 625 e.m.a. Tolleks  ajaks oli Jeremija olnud prohvet juba 23 aastat (Jeremija 25:1–3; 36:1, 4).

Jehoova ütles tol korral Jeremijale: „Võta enesele rullraamat ja kirjuta sinna kõik need sõnad, mis ma sulle olen rääkinud Iisraeli ja Juuda ning kõigi rahvaste kohta, ... Joosija päevist kuni tänase päevani!” Jutustus jätkub: „Siis Jeremija kutsus Baaruki, Neerija poja; ja Baaruk kirjutas rullraamatusse Jeremija suust kõik Jehoova sõnad, mis ta oli temale rääkinud” (Jeremija 36:2–4).

Miks Jeremija Baaruki enda juurde kutsus? Jeremija ütles talle: „Mind peetakse kinni, mina ei saa minna Jehoova kotta” (Jeremija 36:5). Ilmselt ei lubatud Jeremijat templi territooriumile, kus Jehoova sõnum tuli ette lugeda, sellepärast, et tema varasemad sõnumid olid võimukandjaid tõenäoliselt välja vihastanud (Jeremija 26:1–9). Baaruk oli kahtlemata siiras jumalateener ning ta „tegi kõik nõnda, nagu prohvet Jeremija teda oli käskinud” (Jeremija 36:8).

Selleks, et panna kirja kõik hoiatused, mis Jehoova oli viimase 23 aasta jooksul andnud, kulus kindlasti kaua aega, ja Jeremija võis oodata nende ettelugemiseks ka õiget aega. Ent 624. aastal e.m.a novembris või detsembris hakkas Baaruk julgelt lugema „raamatust Jeremija sõnu Jehoova kojas, kirjutaja Gemarja, Saafani poja kambris ... kogu rahva kuuldes” (Jeremija 36:8–10).

Gemarja poeg Miika andis nii oma isale kui ka teistele kuninga teenistuses olevatele meestele juhtunust teada ning need palusid Baarukil kirjarulli sisu veel kord valjult ette lugeda. „Kui nad olid kuulnud kõiki sõnu, siis vaatasid nad kohkunult üksteisele otsa ja ütlesid Baarukile: „Me peame kuningale kõik need sõnad teatavaks tegema! ... Mine peida ennast, sina ja Jeremija, ja keegi ärgu teadku, kus te olete!”” (Jeremija 36:11–19).

Kui kuningas Joojakim kuulis, mida Baaruk oli Jeremija etteütlemisel üles kirjutanud, rebis ta kirjarulli suures vihas tükkideks, viskas need tulle ning käskis oma meestel Jeremija ja Baaruki kinni võtta. Jehoova käsul kirjutasid aga need kaks meest redus olles tema sõnumi uuesti üles (Jeremija 36:21–32).

Baarukile oli kahtlemata hästi teada, missugusesse ohtu see töö teda seab. Ta oli kursis, mida Jeremijaga mõned aastad varem oli tehtud, ning ta oli arvatavasti kuulnud ka Uurijast, kes kuulutas prohvetlikult „kõigiti sarnaselt Jeremija sõnadele” ning kelle kuningas Joojakim hukkas. Sellegipoolest oli Baaruk valmis Jeremija toetamiseks kasutama nii oma ametialaseid oskusi kui ka sidemeid valitsusametnikega (Jeremija 26:1–9, 20–24).

Ära nõua enesele „suuri asju”!

Ajal, mil Baaruk kirjutas esimest kirjarulli, tundis ta ahastust. Ta kurtis: „Häda mulle! Sest Jehoova lisab mu valule piina! Ma olen väsinud ohkamisest, aga ma ei leia hingamist!” Mispärast oli Baaruk ahastuses? (Jeremija 45:1–3.)

Piiblis pole antud sellele küsimusele otsest vastust. Püüame aga Baaruki olukorda ette kujutada. 23 aasta jooksul, mil Jeremija Iisraeli ja Juudat hoiatas, oli saanud üsnagi ilmseks, et rahvas on Jehoovast taganenud ning ta täielikult hüljanud. Samal aastal, kui Baaruk kirjutas esimest kirjarulli, teatas Jehoova, et kavatseb hävitada Jeruusalemma ja Juuda ning saata oma rahva 70 aastaks Babüloni vangistusse. See sõnum, mille tõenäoliselt Baaruk ise kirja pani, võis teda täielikult vapustada (Jeremija 25:1–11). Ja see, et Baaruk säärasel tormilisel ajal Jeremijat toetas, seadis ohtu ka tema positsiooni ja ameti.

Kuigi me ei tea täpselt, mis Baarukit  rõhus, andis Jehoova ise talle nõu, et aidata tal pidada meeles eelseisvat kohtumõistmist. „Mis ma olen ehitanud, selle ma kisun maha, ja mis ma olen istutanud, selle ma kitkun välja – ja nimelt kogu maa,” ütles Jehoova ning lisas: „Ja sina nõuad enesele suuri asju! Ära nõua!” (Jeremija 45:4, 5).

Jehoova ei täpsustanud, kas need „suured asjad” olid Baaruki ambitsioonid, soov prominentsuse järele või materiaalne heaolu, kuid Baaruk mõistis ilmselt ise, mida Jehoova mõtles. Jehoova andis talle nõu olla realist ja pidada meeles, mis neid ees ootab. „Ma toon õnnetuse kõigele lihale ... Ometi ma annan sulle saagiks su hinge kõigis paigus, kuhu sa lähed!” Elu oli Baaruki kõige hinnalisem varandus ning Jehoova lubas seda kaitsta, ükskõik kuhu Baaruk ka ei läheks (Jeremija 45:5).

Pärast neid juhtumeid, mida kirjeldatakse Jeremija 36. ja 45. peatükis ning mis toimusid 625.–624. aastal e.m.a, mainib Piibel Baarukit uuesti alles seoses sündmustega mõni kuu enne 607. aastat e.m.a, mil babüloonlased vallutasid Juuda ja Jeruusalemma. Mis siis toimus?

Baaruk on jällegi Jeremijale toeks

Kui babüloonlased Jeruusalemma piirasid, peeti Jeremijat kinni vahtkonnaõues. Jehoova käskis tal osta Anatotist oma onupoja maatükk. See pidi olema märgiks, et endine olukord Juudamaal taastatakse. Jeremija kutsus kohale Baaruki, et see talle juriidilises asjaajamises abiks oleks (Jeremija 32:1, 2, 6, 7).

Jeremija selgitas: „[Ma] kirjutasin üriku ja pitseerisin selle, võtsin siis tunnistajad ja vaagisin hõbeda vaekaussidega. Siis ma võtsin ... pitseeritud ostukirja ja lahtise kirja ning andsin ostukirja Baarukile.” Seejärel palus Jeremija Baarukil panna need kirjad saviastjaisse, et neid alles hoida. Mõned  piibliõpetlased arvavad, et kuigi Jeremija rääkis, nagu oleks tema ise kirjad kirjutanud, dikteeris ta nende sisu tegelikult Baarukile, kes oli elukutseline kirjutaja (Jeremija 32:10–14; 36:4, 17, 18; 45:1).

Baaruk ja Jeremija järgisid tolleaegseid juriidilisi protseduure, mida tõendab kirjast koopia tegemine. Raamat „Corpus of West Semitic Stamp Seals” selgitab: „Esimest dokumenti nimetati „pitseeritud ostukirjaks”, sest see keerati kokku ja pitseeriti; see kujutas endast lepingu originaali. ... Teine ehk „lahtine kiri” oli koopia pitseeritud ja vastastikuseid kokkuleppeid tagavast dokumendist ning see oli mõeldud lugemiseks. Seega oli siis kaks papüüruskirja – originaal ja koopia.” Arheoloogilised leiud kinnitavad, et niisuguseid dokumente oli tavaks säilitada savinõudes.

Lõpuks vallutasid babüloonlased Jeruusalemma, põletasid selle linna ning viisid kõik peale väheste vaeste asumisele. Nebukadnetsar määras Juudamaa valitsejaks Gedalja, kes kaks kuud hiljem mõrvati. Ajal, mil maale allesjäänud juudid kavatsesid hoolimata Jeremija kaudu antud Jumala keelust Egiptusesse põgeneda, mainitakse taas Baaruki nime (Jeremija 39:2, 8; 40:5; 41:1, 2; 42:13–17).

Juudi juhid ütlesid Jeremijale: „Sa räägid valet! Jehoova, meie Jumal, ei ole sind läkitanud ütlema: ärge minge Egiptusesse võõraina elama, vaid Baaruk, Neerija poeg, kihutab sind meie vastu, et meid anda kaldealaste kätte, selleks et nad meid surmaksid või viiksid vangi Paabelisse!” (Jeremija 43:2, 3). See süüdistus näitab, et juudi juhtide arvates avaldas Baaruk Jeremijale tugevat survet. Kas nad järeldasid seda Baaruki positsiooni või kauaaegse sõpruse tõttu Jeremijaga? Võib-olla. Ent vaatamata sellele, mida juudi juhid ka ei arvanud, tuli see sõnum Jehoovalt.

Jumala hoiatustest hoolimata lahkusid juudid kodumaalt ning võtsid endaga kaasa „prohvet Jeremija ja Baaruki, Neerija poja”. Jeremija märkis üles: „Nad läksid Egiptusemaale, sest nad ei kuulanud Jehoova häält; ja nad jõudsid Tahpanheesini” (piirilinn Niiluse delta idakaldal, piirneb Siinaiga). See on viimane kord, kui Piiblis Baaruki nime mainitakse (Jeremija 43:5–7).

Mida võime Baarukilt õppida?

Baarukilt on õppida nii mõndagi. Baaruk oli tagajärgedest hoolimata valmis Jehoovat teenides kasutama oma ametialaseid oskusi ja kontakte. Samasugune meelsus on ka paljudel meie aja Jehoova tunnistajatel, kes kasutavad oma oskusi Peeteli töös, ehitustel ja mujal. Kuidas saaksid sina Baarukit jäljendada?

Kui Baarukile tuletati meelde, et Juuda riigi viimsetel päevadel pole aeg nõuda endale „suuri asju”, võttis ta nähtavasti nõu kuulda, sest ta pääses hävingust eluga. Ka meil on tark seda nõuannet kuulda võtta, sest meiegi elame praeguse maailmakorralduse viimseil päevil. Jehoova tõotab meile sedasama – päästa meie elu. Kas võtame sarnaselt Baarukiga sellist meeldetuletust kuulda?

Sellest loost on õppida ka midagi praktilist. Baaruk aitas Jeremijal ja tema onupojal äritehingu sõlmimisel pidada kinni juriidilistest formaalsustest, kuigi need kaks meest olid sugulased. See on piibliline pretsedent kristlastele, kes ajavad äriasju oma vaimsete vendade ja õdedega. Ärilepingute kirjapanek on niisiis praktiline ja armastav ning sellel on piibliline alus.

Kuigi Baarukist pole Piiblis just palju juttu, tasub tänapäeval kõigil kristlastel tema elu üle mõtiskleda. Kas ka sina soovid järgida Jeremija ustava kirjutaja Baaruki head eeskuju?

[Pilt lk 16]

Baaruki pitser

[Allikaviide]

Pitser: Courtesy of Israel Museum, Jerusalem