Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kuidas langetada otsuseid kooskõlas Jumala tahtega?

Kuidas langetada otsuseid kooskõlas Jumala tahtega?

 Kuidas langetada otsuseid kooskõlas Jumala tahtega?

ÜKS mees läks Ameerika Ühendriikides panka, kaasas tšekk 25 000 dollarile. Ta tahtis panna raha tähtajalisele hoiusele. Pangatöötaja aga soovitas investeerida raha väärtpaberibörsil, kinnitades, et kaugemas perspektiivis ei kaota see väärtpaberibörsil kunagi oma väärtust. Mees otsustaski nõu kuulda võtta. Mõne aja pärast kaotas tema investeering suure osa oma väärtusest.

Sellest kogemusest on näha, et tarku otsuseid pole kerge teha. Otsuseid on vaja langetada väga mitmesugustes valdkondades. Paljudest otsustest võib sõltuda kas edu või läbikukkumine – ning varem või hiljem koguni meie elu või surm. Kuidas olla kindel, et langetame tarku otsuseid?

„See on tee”

Meil tuleb iga päev otsustada, mida süüa, mida selga panna, kuhu minna ja nii edasi. Mõned otsused näivad tühised, kuid nende tagajärjed võivad olla tõsised. Näiteks võib otsus süüdata oma esimene sigarett viia eluaegse suitsetamisharjumuseni. Me ei tohiks kunagi alahinnata näiliselt väheoluliste otsuste tähtsust.

Kust otsida juhatust, kui teeme otsuseid, isegi kui need paistavad olevat tühised? Oleks tõeliselt tore, kui mõne raske otsuse ees seistes saaksime juhatust küsida mõnelt usaldusväärselt nõuandjalt! Niisugune nõuandja on olemas. Üks ammune, ent tänapäevalgi ajakohane raamat ütleb järgmist: „Su kõrvad kuulevad sõna, mis su tagant ütleb, kui te kaldute paremale või vasakule: „See on tee, käige seda!”” (Jesaja 30:21). Kelle sõnad need on? Ja miks võib olla kindel, et tema juhatust võib usaldada?

Eespool toodud mõtte võib leida Piiblist, raamatust, mida miljonid inimesed on uurinud. Nad on hakanud mõistma, et selle on inspireerinud Looja Jehoova Jumal (2. Timoteosele 3:16, 17). Jehoova tunneb meid põhjalikult, seega on ta parim juhatuse allikas. Ta võib näha ka tulevikku. Tema kohta on öeldud: „Kes algusest alates kuulutab lõppu ja aegsasti ette, mida veel ei ole tehtud, kes ütleb: minu nõu läheb korda ja ma teen kõik, mis ma tahan!” (Jesaja 46:10). Sellepärast väljendas laulukirjutaja usaldust Jehoova Sõna vastu, lausudes:  „Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu jalgteel!” (Laul 119:105). Mismoodi juhib Jehoova meid selle maailma tormistest vetest ohutusse paika? Kuidas langetada otsuseid kooskõlas Jumala tahtega?

Järgi Piibli põhimõtteid

Jehoova Jumal andis kristlastele põhimõtted, et nad võiksid teha häid otsuseid. Piibli põhimõtete õppimist ja ellurakendamist võib võrrelda keele õppimise ja kasutamisega. Kui oled keele juba selgeks saanud, märkad tihtipeale kohe, kui keegi räägib grammatiliselt valesti, sest öeldu ei kõla õigesti. Sa ei oska võib-olla grammatilisi termineid kasutades välja tuua, mis on lauses valesti, aga sa tead, et midagi on korrast ära. Kui oled Piibli põhimõtteid tundma õppinud ja tead, kuidas neid on õige ellu rakendada, oskad tavaliselt öelda, kui mingi otsus pole õige ehk pole kooskõlas jumalike põhimõtetega.

Kujutlegem näiteks, et ühel noormehel tuleb otsustada, missugune soeng endale teha. Piiblis ei ole ühtki käsku, mis keelaks teha mingit konkreetset soengut. Siiski kaalu põhimõtet, mille tõi välja apostel Paulus. Ta kirjutas: „Nõndasamuti ka, et naised, viisakalt riietatud, endid ehiksid häbeliku ja mõistliku meelega, mitte juuksepalmikutega ega kullaga ega pärlitega ega kalliste riietega, vaid heade tegudega, nõnda kui sobib naistele, kes endid tunnistavad jumalakartlikeks” (1. Timoteosele 2:9, 10). Paulus kirjutab siin naistest, aga see põhimõte kehtib nii meeste kui naiste kohta. Millisest põhimõttest on jutt? Meie välimuses peaks peegelduma tagasihoidlikkus ja mõistlikkus. Niisiis võiks see noormees endalt küsida, kas tema soeng peegeldaks tagasihoidlikkust, nagu on kohane kristlastele.

Millise kasuliku põhimõtte võib noor leida järgmistest Jakoobuse sõnadest? „Te abielurikkujad, eks te tea, et maailma sõprus on vaen Jumala vastu? Kes nüüd tahab olla maailma sõber, see saab Jumala vaenlaseks.” (Jakoobuse 4:4.) Kristlastele on vastumeelne mõte olla maailma sõber, sest see on Jumalaga vaenujalal. Kas seesugune soeng, mis meeldib tolle noormehe eakaaslastele, jätaks temast mulje kui Jumala sõbrast või kui maailma sõbrast? See noormees võib neid piiblilisi põhimõtteid kaaludes langetada targa otsuse. Jah, jumalikud põhimõtted on meile abiks otsuste langetamisel. Kui oleme harjunud neid arvesse võtma, on meil kergem teha selliseid otsuseid, millega ei kaasne halvad tagajärjed.

Jumala Sõnast võib leida palju põhimõtteid. Loomulikult ei pruugi Piiblis leiduda salmi, mis käiks otseselt meie olukorra kohta.  Siiski me võime lugeda inimestest, kes kuuletusid Jumala juhtimisele, ja neist, kes eirasid Jumala hoiatusi (1. Moosese 4:6, 7, 13–16; 5. Moosese 30:15–20; 1. Korintlastele 10:11). Niisuguseid jutustusi lugedes ja lõpptulemust analüüsides mõistame Jumala põhimõtteid, mis aitavad meil langetada talle meelepäraseid otsuseid.

Mõelgem näiteks lühikesele jutuajamisele Jeesus Kristuse ja Peetruse vahel. Maksuraha kogujad olid küsinud Peetruselt: „Kas teie õpetaja maksuraha ei maksa?” Peetrus oli kostnud: „Jah maksab!” Üsna pea pärast seda küsis Jeesus temalt: „Kellelt võtavad kuningad maa peal tolli või maksu, kas oma lastelt või võõrastelt?” Kui Peetrus oli vastanud „võõrastelt”, lausus Jeesus: „Siis on lapsed sellest vabad. Kuid et neid mitte pahandada, mine merele, heida õng sisse ja võta esimene kala, mis üles tuleb; ja kui sa tema suu avad, sa leiad hõberaha. Võta see ja anna neile minu ja enese eest!” (Matteuse 17:24–27.) Millised põhimõtted selles loos peituvad?

Jeesus suunas küsimustega Peetruse mõttekäiku, aidates tal mõista, et Jumala Pojana on ta maksu maksmisest vaba. Ehkki Peetrus ei olnud seda mõtet algul taibanud, aitas Jeesus tal lahkelt sellest aru saada. Kui teised eksivad, võime otsustada Jeesust peegeldada ja neid pigem südamlikult kohelda kui nende eksimust karmilt esile tõsta või neid hukka mõista.

Peetrus võis seejärel mõista maksu maksmise eesmärki: teisi mitte komistama panna. See on teine põhimõte, mille me sellest loost leiame. Teiste südametunnistusega arvestamine on tähtsam kui oma õiguste taganõudmine.

Mis ajendab meid otsuseid langetades teiste südametunnistusega arvestama? Armastus kaasinimeste vastu. Jeesus Kristus õpetas, et käsk armastada ligimest nagu iseennast on tähtsuselt teine ning et vaid käsk armastada Jumalat kogu oma hingest on sellest olulisem (Matteuse 22:39). Ent me elame enesekeskses maailmas ja patuste kalduvuste tõttu kipume olema isekad. Seega, kui keegi tahab armastada oma ligimest nagu iseennast, tuleb tal muuta oma mõtteviisi (Roomlastele 12:2).

Paljud on seda teinud ja nad arvestavad teistega, kui langetavad otsuseid, olgu need suured või väikesed. Paulus kirjutas: „Sest teie, vennad, olete kutsutud vabaduseks; aga mitte lihale ajet andvaks vabaduseks, vaid teenige üksteist armastuses” (Galaatlastele 5:13). Kuidas seda teha? Mõelgem järgmisele kogemusele. Üks neiu kolis väikelinna, et aidata selle elanikel Jumala Sõna tundma õppida. Inimestega vesteldes pani ta tähele, et tema riided, mis olid küll tagasihoidlikud suurlinna moe mõistes, olid saanud kogu linnas kõneaineks. Ehkki tema riietus ja välimus oli tagasihoidlik, otsustas ta sellegipoolest hakata  kandma vähem värvikaid riideid, „et Jumala sõna mitte ei pilgataks” (Tiitusele 2:5).

Mida sina oleksid teinud, kui sul oleks tulnud langetada otsus, mis puudutab sinu välimust või mõnda maitseküsimust? Võid olla kindel, et Jehooval on hea meel, kui sinu otsustest ilmneb, et hoolid teiste südametunnistusest.

Vaata praegusest hetkest kaugemale

Kas peale Piibli põhimõtete ja teiste südametunnistusega arvestamise tuleks meil otsuseid langetades veel millelegi mõelda? Ehkki kristlased käivad mööda kitsast konarlikku teed, annab Jumal oma seatud piiride raames üsna palju tegutsemisvabadust (Matteuse 7:13, 14). Tuleks mõelda, millist mõju võivad meie otsused avaldada tulevikus meie usulisele, vaimsele, emotsionaalsele ja füüsilisele heaolule.

Kujuta ette, et sa kaalud, kas võtta vastu üks tööpakkumine või mitte. Võib-olla ei ole selles töös endas midagi sobimatut. Sul oleks võimalik käia kristlikel koosolekutel ja konventidel. Sa saaksid head palka. Tööandja hindaks sinu oskusi kõrgelt ja tahaks su võimeid täiel määral rakendada. Liiatigi, sulle meeldiks see töö. Kas miski võiks takistada pakkumist vastu võtta? Mida sa teeksid, kui aimaksid, et võid sellesse töösse sügavalt kiinduda? Sulle öeldakse, et sa ei pea tegema ületunde. Ent kas selleks, et mingi tööülesanne tehtud saaks, tahaksid sa võib-olla ise tavapärasest rohkem pingutada? Kas ületundide tegemine võiks korduda? Kas sa võiksid seetõttu kaugeneda oma perekonnast ja lõpuks jätta vaimse tegevuse unarusse, mida aga kindlasti ei tohiks teha?

Vaadakem, missuguse suure otsuse seoses töökohaga võttis vastu Jim. Ta töötas väsimatult ja liikus karjääriredelil edasi. Viimaks sai temast ettevõtte tegevdirektor, kelle ülesandeks oli hoolitseda firma töö eest Idamaades. Ta oli ka Ameerika Ühendriikides asuva tütarettevõtte president ja kuulus juhatusse, kes kandis hoolt ettevõtte tegevuse eest Euroopas. Ent pärast Jaapanis toimunud majanduslangust adus ta, kui mõttetu on rikkust ja võimu taga ajada. Vaevaga teenitud raha haihtus kiiresti. Jim tundis, et ta elul puudub suund. „Mida ma teen kümne aasta pärast?” küsis ta endalt. Siis ta mõistis, et tema naine ja lapsed olid keskendunud palju mõttekamatele eesmärkidele. Nad olid aastaid käinud läbi Jehoova tunnistajatega. Jim tahtis ka tunda seda õnne ja rahulolu, mida teised pereliikmed kogesid. Niisiis hakkas ta Piiblit uurima.

Peagi sai Jim aru, et tema elustiil takistab tal kristlasena mõttekat elu elada. Sagedased reisid Aasia, Ameerika ja Euroopa vahet ei jätnud talle küllaldaselt aega Piibli uurimiseks ja kaasusklikega läbikäimiseks. Ta seisis valiku ees, kas elada samamoodi edasi, nagu ta oli elanud need viimased 50 aastat, või hakata elama uut moodi. Jim kaalus palvemeelselt, milline oleks tema otsuse mõju pikemas perspektiivis, ja ta otsustas loobuda kõigist ametikohtadest peale ühe, et tal oleks aega vaimse tegevuse jaoks (1. Timoteosele 6:6–8). Niisugune otsus tõi talle palju rõõmu ja andis võimaluse usinalt osaleda kristlikus tegevuses.

Olgu otsused väikesed või suured, nad on tähtsad. Täna tehtud otsusest võib sõltuda edu või läbikukkumine ning tulevikus isegi elu või surm. Sa võid teha tarku otsuseid, kui järgid Piibli põhimõtteid, arvestad teiste südametunnistusega ja kaalud, millist mõju võib sinu tegutsemine avaldada sulle pikemas perspektiivis. Langeta otsuseid kooskõlas Jumala tahtega.

[Pilt lk 13]

Näiliselt tühistel otsustel võivad olla tõsised tagajärjed

[Pilt lk 14]

Kuidas aitaksid Piibli põhimõtted tal tarka otsust langetada?

[Pilt lk 15]

Jeesus rääkis Peetrusega lahkelt