Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Millistele nõuetele peavad ristitavad vastama

Millistele nõuetele peavad ristitavad vastama

 Millistele nõuetele peavad ristitavad vastama

„Mis keelab, et mind ei peaks ristitama?” (APOSTLITE TEOD 8:36)

1., 2. Kuidas alustas Filippus Etioopia kojaülemaga vestlust ja mis näitas selle mehe huvi vaimsete asjade vastu?

AASTA või paar pärast Jeesuse surma sõitis Etioopia kojaülem Jeruusalemmast lõuna poole Gaasasse. Mehel oli ees umbes 1500 kilomeetri pikkune sõit. See jumalakartlik mees oli võtnud ette pika teekonna Etioopiast Jeruusalemma selleks, et minna Jehoovat kummardama. Tagasiteel kasutas ta oma aega hästi, lugedes Jumala Sõna. See kõik on tõend tema usust. Jehoova märkas seda siirast mees ning juhatas oma ingli kaudu jünger Filippuse talle kuulutama. (Apostlite teod 8:26–28.)

2 Kuna Etioopia kojaülem luges Jesaja kirjarulli kõva häälega, nagu tollal kombeks, oli Filippusel kerge temaga vestlust alustada. Filippus esitas mehele üheainsa lihtsa küsimuse, mis äratas temas huvi: „Kas sa ka mõistad, mida sa loed?” See viis aruteluni, mis põhines kirjakohal Jesaja 53:7, 8. Ja lõpuks kuulutas Filippus temale „evangeeliumi Jeesusest”. (Apostlite teod 8:29–35.)

3., 4. a) Miks Filippus etiooplase kohe ristis? b) Milliseid küsimusi hakkame arutama?

3 Filippusega vesteldes mõistis etiooplane peagi nii Jeesuse rolli Jumala eesmärgis kui ka seda, et tal tuleb saada Kristuse ristitud jüngriks. Nähes sobivat veekogu, küsis ta Filippuselt: „Mis keelab, et mind ei peaks ristitama?” Muidugi ei olnud see tavaline juhtum. Kuid etiooplane oli usklik inimene, kes juba teenis Jumalat juudi proselüüdina. Tõenäoliselt polnud tal ka lähiajal muud võimalust end ristida lasta. Pealegi mõistis see mees, mida Jumal  temalt ootab, ning tahtis teda teenida kogu südamest. Filippus nõustus etiooplase palvega heal meelel ning etiooplane jätkas pärast ristimist „oma teed rõõmuga”. Võib arvata, et ta hakkas oma kodumaal innukalt head sõnumit kuulutama. (Apostlite teod 8:36–39.)

4 Kuigi pühendumine ja ristimine on sammud, mida ei saa astuda kergekäeliselt ega rutakalt, näitab etiooplase kogemus, et on olnud juhtumeid, mil inimesi on ristitud üsna varsti pärast seda, kui nad on kuulnud Jumala Sõna tõde. * Seega oleks hea mõelda järgmiste küsimuste peale: Kuidas saada ristimiseks kõlblikuks? Kas ristimise puhul on mingisuguseid vanusepiire? Milliseid vaimseid edusamme peab inimene olema teinud, enne kui teda võib ristida? Ning miks Jehoova üldse ootab oma teenijatelt selle sammu astumist?

Pühalik tõotus

5., 6. a) Kuidas Jumala rahvas minevikus tema armastusele vastas? b) Mida Jehoova omalt poolt teeb, kui laseme end ristida?

5 Pärast seda, kui Jehoova päästis iisraellased Egiptusest, tõotas ta neid kaitsta ja armastada ning oli valmis pidama neid enda omandiks, „pühaks rahvaks”. Et aga selliste õnnistuste osaliseks saada, tuli rahval konkreetsel viisil Jumala armastusele vastata. Ja seda nad tegidki, nõustudes pidama kõike, „mis Jehoova on öelnud”, ning sõlmides temaga lepingu (2. Moosese 19:4–9). Esimesel sajandil andis Jeesus oma järelkäijatele käsu teha jüngriteks kõigist rahvastest inimesi, ning need, kes tema õpetused vastu võtsid, ristiti. Enne ristimist pidid inimesel olema head suhted Jumalaga, mis sõltusid usust Jeesusesse (Matteuse 28:19, 20; Apostlite teod 2:38, 41).

6 Need Pühakirja jutustused näitavad, et Jehoova õnnistab inimesi, kes annavad pühaliku tõotuse teda teenida ja peavad sellest tõotusest kinni. Kristlastel on Jumala õnnistuste saamiseks vaja Jumalale pühenduda ja lasta end ristida. Me oleme otsustanud elada Jumala normide järgi ning otsida temalt juhatust (Laul 48:15). Jehoova omakorda haarab piltlikult meie käest kinni ja juhatab meid teele, mida peame käima (Laul 73:23; Jesaja 30:21; 41:10, 13).

7. Miks on pühendumine ja ristimine igaühe isiklik otsus?

7 Nende sammude astumise ajendiks peaks olema armastus Jehoova vastu ja soov teda teenida. Mitte ükski inimene ei peaks end laskma ristida pelgalt sellepärast, et ta on kellegi sõnul juba piisavalt kaua Piiblit uurinud, või seetõttu, et tema sõbrad lasevad end ristida. See muidugi ei tähenda, et lapsevanemad ja teised küpsed kristlased ei tohiks õhutada kedagi mõtlema pühendumise ja ristimise peale. Ka apostel Peetrus innustas nelipühal oma kuulajaid ennast ristida laskma (Apostlite teod 2:38). Vaatamata sellele on Jumalale pühendumine isiklik asi ja keegi teine ei saa seda otsust meie eest langetada. Otsus teenida Jumalat peab tulema meie enda südamest (Laul 40:9).

Kuidas saada ristimiseks kõlblikuks

8., 9. a) Miks on väikelaste ristimine Pühakirja järgi vale? b) Milliseid vaimseid edusamme peavad noored olema enne ristimist teinud?

8 Kas lapsed suudavad langetada teadlikku otsust ristimise suhtes? Pühakiri ei sea ristitavatele mingeid vanusepiire. Siiski on selge, et väikelastel pole võimalik saada usklikuks, langetada usul põhinevaid otsuseid ega Jumalale pühenduda (Apostlite  teod 8:12). Näiteks ajaloolane Augustus Neander kirjutas esimese sajandi kristlaste kohta: „Algselt ristiti üksnes täiskasvanuid, kuna ristimist ja usku peeti omavahel tihedalt seotuks.” („General History of the Christian Religion and Church”.)

9 Mis puudutab noori, siis mõned neist edenevad vaimselt kiiremini, teised aeglasemalt. Enne kui noor end aga ristida laseb, peab ta nii nagu täiskasvanugi olema saanud Jehoovaga lähedaseks, mõistma Pühakirja põhiõpetusi ning saama selgelt aru, mida ristimine endaga kaasa toob.

10. Millised sammud peavad eelnema pühendumisele ja ristimisele?

10 Jeesus käskis oma jüngritel õpetada huvilistele kõike, mida tema neile oli õpetanud (Matteuse 28:20). Niisiis tuleb huvilistel esiteks omandada õiged teadmised Piibli tõe kohta. See aitab neil hakata uskuma Jehoovasse ja tema Sõnasse (Roomlastele 10:17; 1. Timoteosele 2:4; Heebrealastele 11:6). Siis kui Pühakirja tõde on puudutanud inimese südant, tunneb ta kahetsust oma endise eluviisi pärast ja hülgab selle (Apostlite teod 3:19). Lõpuks jõuab ta nii kaugele, et soovib Jehoovale pühenduda ja lasta end ristida, nii nagu Jeesus käskis.

11. Miks on oluline käia enne ristimist korrapäraselt kuulutamas?

11 Teine tähtis samm, mis aitab liikuda ristimise poole, on Kuningriigi hea sõnumi kuulutamine. See on kõige tähtsam töö, mis Jehoova on andnud oma rahvale lõpuajal teha (Matteuse 24:14). Teistele oma usust rääkimine toob ristimata kuulutajatele rõõmu ning selles töös osalemine annab ka hea ettevalmistuse, et olla pärast ristimist korrapärane ja innukas kuulutaja (Roomlastele 10:9, 10, 14, 15).

Kas miski takistab sind end ristida laskmast?

12. Mis võib mõningaid takistada end ristida laskmast?

12 Mõningad huvilised ei lähe ristimisele, sest nad kardavad vastutust, mida see endaga kaasa toob. Nad mõistavad, et Jehoova normide järgi elamine nõuab suurte muudatuste tegemist. Teised võivad kõhelda, kas suudavad pärast ristimist Jumala nõudeid täita. Mõni võib isegi mõelda, et võib-olla teeb ta ühel päeval midagi valesti ning ta heidetakse kogudusest välja.

13. Mis takistas Jeesuse päevil mõningaid tema järelkäijaks saamast?

13 Jeesuse päevil lasid mõningad isiklikel huvidel ja perekondlikel sidemetel takistada end tema jüngriks saamast. Üks kirjatundja teatas, et on valmis järgima Jeesust, ükskõik kuhu see ka ei läheks. Kuid Jeesus ütles, et tihtipeale pole tal isegi kohta, kus öösel magada. Kui Jeesus kutsus üht teist kuulajat oma järelkäijaks saama, ütles see mees, et peab enne matma oma isa. Tõenäoliselt soovis ta jääda koju ja oodata nii kaua, kuni tema isa sureb, mitte järgida Jeesust ja mõelda oma isa matmisele alles siis, kui see aeg kätte jõuab. Keegi kolmas isik ütles Jeesusele, et ta peab oma perega jumalaga jätma, enne kui hakkab Jeesust järgima. Jeesus selgitas, et niisugune  viivitamine tähendab tagasi vaatamist. Niisiis näib, et need, kes tahavad kristlike kohustuste täitmist edasi lükata, leiavad endale alati vabandusi (Luuka 9:57–62).

14. a) Kuidas reageerisid Peetrus, Andreas, Jakoobus ja Johannes, kui Jeesus kutsus neid saama inimeste püüdjaiks? b) Miks me ei peaks kõhklema Jeesuse iket vastu võtta?

14 Peetrus, Andreas, Jakoobus ja Johannes olid aga täiesti teistsuguse suhtumisega. Kui Jeesus kutsus neid end järgima ja inimeste püüdjaiks saama, siis nad „jätsid kohe võrgud maha ning järgisid teda” (Matteuse 4:19–22). Langetanud meelsasti selle otsuse, kogesid nad ise seda, mida Jeesus neile hiljem ütles: „Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, et mina olen tasane ja südamelt alandlik; ja te leiate hingamise oma hingedele. Sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!” (Matteuse 11:29, 30). Kuigi ristimine toob endaga kaasa vastutuse ikke, kinnitab Jeesus meile, et see on hea ja kerge ning toob suurt kosutust.

15. Kuidas näitab Moosese ja Jeremija kogetu, et võime Jehoova abis kindlad olla?

15 See on tegelikult normaalne, kui inimene tunneb, et ta ei saa äkki hakkama sellega, mida Jumal temalt ootab. Nii Mooses kui ka Jeremija tundsid alguses, et ei suuda Jehoova antud ülesannet täita (2. Moosese 3:11; Jeremija 1:6). Kuidas Jumal neid kinnitas? „Mina olen sinuga,” ütles ta Moosesele. „Mina olen sinuga ja päästan sind,” lubas ta Jeremijale. (2. Moosese 3:12; Jeremija 1:8.) Ka meie võime Jumala abis kindlad olla. Armastus Jumala vastu ning temale lootmine aitavad meil üle saada närivast kahtlusest, kas ikka suudame elada pühendumistõotuse kohaselt. „Kartust ei ole armastuses,” kirjutas apostel Johannes, „vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja” (1. Johannese 4:18). Väike laps võib olla üksi kõndides hirmul, kuid ta tunneb end kindlalt, kui saab hoida kinni isa käest. Niisiis, kui me loodame Jehoova peale kogu südamest, lubab ta teha meie „teerajad tasaseks” (Õpetussõnad 3:5, 6).

Väärikas sündmus

16. Miks kastetakse ristitav täielikult vee alla?

16 Ristimisele eelneb tavaliselt Pühakirjal põhinev kõne, mis selgitab selle tähtsust. Kõne lõpus palutakse ristitavatel anda oma usust avalikult tunnistust, vastates kahele ristimisküsimusele. (Roomlastele 10:10; vaata kasti lk 22.) Seejärel kastetakse ristitavad sarnaselt Jeesusega vette. Piibel ütleb, et pärast seda, kui Jeesus oli ristitud, tuli  ta „veest välja” (Matteuse 3:16; Markuse 1:10). Pole kahtlustki, et Ristija Johannes kastis Jeesuse täielikult vee alla. * Täielik vee alla kastmine sümboliseerib sobivalt suurt muudatust, mis me oma elus oleme teinud. Me justkui sureme piltlikult ehk meie vana elu lõppeb ning me alustame uut elu, hakates teenima Jumalat.

17. Kuidas saavad nii ristitavad kui ka teised kohalviibijad aidata kaasa sellele, et ristimistalitus oleks väärikas?

17 Ristimine on tõsine, kuid samal ajal ka rõõmus sündmus. Piibel näitab, et Jeesus palvetas pärast seda, kui Johannes oli ta Jordani jões ristinud (Luuka 3:21, 22). Ka praegusel ajal tuleks ristitavatel väärikalt käituda. Ja kui Piibel annab meile nõu riietuda sündsalt igapäevaelus, kui palju enam peaksime järgima seda nõuannet ristimispäeval! (1. Timoteosele 2:9.) Kohalviibijad saavad näidata lugupidamist sellega, et kuulavad ristimiskõnet hoolega ning jälgivad ristimistalitust väärikalt (1. Korintlastele 14:40).

Õnnistused, mida kogevad ristitud jüngrid

18., 19. Millised õnnistused kaasnevad ristimisega?

18 Kui oleme Jumalale pühendunud ja ristitud, hakkame kuuluma ühe erilise pere hulka. Esiteks saab Jehoova meie Isaks ja Sõbraks. Enne ristimist kuulusime Jumalast võõrdunud inimkonna hulka, pärast ristimist saame aga temaga lepitatud (2. Korintlastele 5:19; Koloslastele 1:20). Tänu Kristuse lunastusohvrile oleme tulnud Jumala ligi ning tema tuleb meie ligi (Jakoobuse 4:8). Prohvet Malakia kirjeldab, kuidas Jehoova pöörab tähelepanu neile, kes kasutavad ja kannavad tema nime, ning kirjutab nende nimed oma mälestusraamatusse. „Nad kuuluvad mulle,” ütleb Jumal, „ja ma olen neile armuline, nõnda nagu mees on armuline oma pojale, kes teda teenib” (Malakia 3:16–18).

19 Pärast ristimist saame ka ülemaailmse vennaskonna osaks. Kord, kui apostel Peetrus küsis, mis õnnistusi Kristuse jüngrid saavad ohvrite eest, mida nad on toonud, tõotas Jeesus: „Igaüks, kes on jätnud maha majad või vennad või õed või isa või ema või lapsed või põllud minu nime pärast, saab mitu korda rohkem ja pärib igavese elu” (Matteuse 19:29). Aastaid hiljem mainis Peetrus vennaskonda, mis näitab, et kristlasi oli selleks ajaks tõesti palju. Peetrus oli ka ise kogenud armastava vennaskonna abi ja toetust ning sedasama võime kogeda meiegi (1. Peetruse 2:17, UT 1989; 5:9).

20. Millise imelise väljavaate ristimine meile avab?

20 Peale selle ütles Jeesus, et need, kes teda järgivad, pärivad igavese elu. Jah, pühendumine ja ristimine annavad väljavaate „saavutada tõeline elu” ehk igavene elu Jumala uues maailmas (1. Timoteosele 6:19). Kas meil ja meie perel võiks olla paremat tulevikuväljavaadet! Tänu niisugusele imelisele võimalusele saame käia „Jehoova, oma Jumala nimel ikka ja igavesti” (Miika 4:5).

[Allmärkused]

^ lõik 4 Ka umbes kolm tuhat juuti ja proselüüti, kes olid nelipühal kuulanud Peetruse kõnet, lasid end kohe ristida. Sarnaselt Etioopia kojaülemaga olid nad juba Jumala Sõna peamiste õpetuste ja põhimõtetega tuttavad (Apostlite teod 2:37–41).

^ lõik 16 Kreeka sõna baʹpti·sma tähendab „vee alla kastmist, vee all olemist ja veest välja tõstmist” (Vine’i „Expository Dictionary of New Testament Words”).

Kas sa oskad selgitada?

• Kuidas me peaksime Jumala armastusele vastama, ja miks?

• Milliseid vaimseid edusamme peab inimene olema enne ristimist teinud?

• Miks ei peaks eksimise hirm või kohustuste kartus takistama meid ristimisele minemast?

• Milliseid ainulaadseid õnnistusi võivad Jeesus Kristuse ristitud jüngrid kogeda?

[Küsimused]

[Pilt lk 26]

„Mis keelab, et mind ei peaks ristitama?”

[Pildid lk 29]

Ristimine on tõsine, kuid samal ajal ka rõõmus sündmus